ARENGUSEIRE KESKUSE

UUDISKIRI NR 63

NOVEMBER 2022

KONVERENTS

Kuidas riigi kogutud andmeid tõhusamalt kasutada?

Kuidas panna avaliku sektori poolt kogutavad andmed paremini teenima nii Eesti ühiskonda kui iga üksikut elanikku, küsitakse 30. novembril toimuval Arenguseire Keskuse andmekonverentsil „Kuidas panna andmed teenima?“

Küsimustele otsivad vastuseid prof Sylvie Delacroix (Birminghami Ülikool), dr Maarja Olesk (Balti Uuringute Instituut), dr Raigo Uukkivi (Maksu- ja Tolliameti peadirektor), dr Taavi Tillmann (Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor), Kert Valdaru (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus), Kristen Michal (Riigikogu), Johanna Vallistu (Arenguseire Keskus), Raimond Kaljulaid (Riigikogu), Kaimar Karu (ettevõtja), dr Tanel Mällo (Cybernetica AS), Pille Lehis (Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor), Urmet Lee (Statistikaameti peadirektor), Jaak Aab (Riigikogu), prof Krista Fischer (Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor) ja Margus Arm (TEHIKu direktor).

Konverentsil tutvustatakse Arenguseire Keskuse, Balti Uuringute Instituudi ja LevelLabi koostöös äsja valminud andmeühiskonna tulevikustsenaariumeid.

Konverentsi modereerib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Tutvu esinejatega ja registreeru konverentsile

Raport: Eesti saaks olla andmeühiskonnana Euroopa Liidus teerajaja

Digitehnoloogiate levik kõigisse eluvaldkondadesse on toonud kaasa üleilmse majanduste ja ühiskondade andmestumise, millega kohandumisel saaks Eesti olla Euroopa Liidus teerajaja, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud raportist „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

Raport: Eesti inimesed annavad liiga lihtsalt ära kontrolli oma andmete üle

Eesti inimesed annavad liiga lihtsalt ära kontrolli endaga seotud andmete üle, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

Loe edasi

Raport: Eesti andmeühiskonna arengut veab avalik sektor

Eesti on avalike teenuste digitaliseerituse poolest Euroopa Liidu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) järgi esimesel, aga ettevõtted digitaliseerituselt 15. kohal, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Avalik sektor Eesti andmeühiskonna eestvedajana.“ Samas on ka avalikul sektoril tekkimas mitmed kriitilised nõrkused.

Raport: Ettevõtjate võimalused andmete väärindamisest tulu teenida tulevikus laienevad

Euroopa Liidu andmestrateegia rakendumine muudab väga oluliselt andmemajanduse mängureegleid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Mida toob Eesti jaoks kaasa Euroopa Liidu „suur viisik“ ehk uued andmevaldkonna õigusaktid?“. Eestile tooks see võimaluse saada rohkem tulu andmete väärindamisest.

Loe edasi

Kärt Pormeister: Riigiasutuste dokumendid saavad AK-märke liiga lihtsalt

Riigiasutused piiravad eraelu kaitsele viidates juurdepääsu avalikule teabele liiga kergekäeliselt märkega „asutusesiseseks kasutuseks“, kirjutab õigusteadlane Kärt Pormeister Arenguseire Keskuse blogis. "Ametnikud on jäetud normide tõlgendamisel ja rakendamisel üksi, mistõttu piiratakse juurdepääsu igaks juhuks, et pärast ei tekiks mingit jama."

Majandusteadlane Lenno Uusküla: Inflatsiooni on sama raske taltsutada kui põtra lumisel maanteel

„Järsk hinnatõus on justkui lumise maantee peal sõitva auto ette ilmunud põder. Mida temaga teha, äkki läheb ise eest? Pole läinud? Ehk tuleb hoopis ise järsult piduritele vajutada,“ rääkis Luminori peaökonomist ja majandusteadlane Lenno Uusküla veebiseminaril "Kuidas tuua Eesti inflatsioonisurve alt välja?". Veebiseminaril esinesid Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ja juhtivanalüütik , Luminori peaökonomist Lenno Uusküla, Riigikogu liige Maris Lauri ning ettevõtja ning ühiskonna- ja riigitegelane Raivo Vare. Arutelu juhib Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.

Loe edasi

Vaata veebiseminari

PIKKSILM

Millisteks eksistentsiaalseteks ohtudeks peab inimkond valmis olema?

Üleilmne koroonapandeemia tõi tähelepanu alla tagasi eksistentsiaalsed ohud inimkonnale, kirjutab Future of Life Institute’i poliitikaanalüütik Risto Uuk trendiraportis Pikksilm. "Lisaks pandeemiatele võivad inimkonna kestmist ohustada asteroidid, komeedid, supervulkaanid, täheplahvatused, tuumasõjad, kliimamuutuse ja teised keskkonnakahjud, väärtustega ühildamata tehisintellekt ning muud võimalikud inimtekkelised ohud," kirjutab Uuk. "Kuigi eksistentsiaalsete ohtude puhul on kaalul palju, siis globaalsed kulud nende ennetamisel väikesed ja jäävad aastas vaid 100 miljoni dollari piiresse."

Loe edasi

ILMUNUD RAPORTID

Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035

Digitehnoloogiate levik igasse eluvaldkonda on toonud kaasa majanduse ja ühiskonna andmestumise: inimeste, ettevõtete, masinate ja isegi looduse tegevusest jääb järjepidev andmejalajälg.

Uurimissuuna lõppraport võtab kokku Eesti kui andmeühiskonna väljakutsed ja tulevikuvõimalused.

Laadi alla!

Avalik sektor Eesti andmeühiskonna eestvedajana

Andmeühiskonna arengu peamiseks eestvedajaks Eestis on avalik sektor, erasektori digivõimekus on riigi omast madalam. Kuid ka avalikul sektoril jätkub väljakutseid: vajalik on hoida senist e-riigi edu, kiirendada 5G-võrgu ja laiemalt kiire interneti levikut, arendada edasi andmetaristut ja ühtlustada andmekvaliteeti, toetada erasektori digitaliseerimist. Eesti vajab rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks pikaajalist andmeühiskonna visiooni.

Laadi alla!

Mida toob Eesti jaoks kaasa Euroopa Liidu “suurviisik” ehk uued andmevaldkonna õigusaktid?

Arengud Euroopa Liidu (EL) õiguses on suunatud andmete kontrollitud kasutuselevõtu soodustamisele. Euroopa andmestrateegiaga seotud õigust loovad algatused ehk „suur viisik“ peaks kaasa tooma andmevahetuse lihtsustumise eri osapoolte vahel, suurendama andmekasutust ja selle läbipaistvust ning soodustama VKE-de konkurentsipositsiooni andmemajanduses.

Laadi alla!

2022. aastal on Arenguseire Keskusel ilmunud üle 20 uuringu, raporti ning lühiraporti.

Tutvu kõikide Arenguseire Keskuse raportitega

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.

Uudiskirja toimetab Arenguseire Keskuse kommunikatsioonispetsialist Kristo Mäe.

smaily