Lühiraport: maksumuudatuste tulupotentsiaal

Sel nädalal jõudsid koalitsiooniläbirääkimised riigi rahakoti seisu arutamiseni ning Arenguseire Keskuse eksperdid panid kokku ülevaate maksumuudatustest, mida Arenguseire Keskuses on käsitletud, ja nende mõjust riigieelarvele.

Ülevaate aluseks on 2021. aastal Arenguseire Keskuse koostatud maksustsenaariumid, kus analüüsiti stsenaariumile vastavate maksumuudatuste eelarvelist mõju ehk riigieelarvesse täiendava tulu toomise võimet. Muid võimalikke mõjusid ei ole arvesse võetud. Tegemist on eelkõige infomaterjali, mitte soovitustega ning lisaks tuleb arvestada, et osa käsitletud muudatustest on üksteist välistavad.

Õpetajate keskmise palga kasv tuleb suuresti ülekoormuse arvelt

Õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine töötasu ning senise trendi jätkudes jõuab see 120%ni Eesti keskmisest palgast 2024. aastal. Kuid kõrgemat palka teenitakse tihtipeale ületundide ja lisatöö eest ehk Eesti õpetajate ületöötamise arvelt, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Õpetajate töötasu”.

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi välja, et õpetajate keskmise töötasu suurus näitab õpetajaameti konkurentsivõimet tööturul. “Õpetajate töötasu tuleb võrrelda sarnast kvalifikatsiooni eeldavate alternatiividega. Näiteks põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele on seatud magistrikraadi nõue, ent Eestis moodustab õpetaja keskmine töötasu vaid 82% keskmise magistrikraadiga töötaja palgast. See näitab õpetaja ameti nõrka konkurentsivõimet tööturul. Lisaks on oluline silmas pidada, et suur osa Eesti õpetajatest töötab üle normkoormuse ning nende töötasu sisaldab sageli lisatööga teenitud lisatasu,” selgitas Kindsiko.

Meelis Kitsing: Eesti liigub ettevõtliku riigi suunas

Viis aastat tagasi koos ekspertidega Valitsemine 2030 uurimissuuna raames riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumeid luues võttis Arenguseire Keskus aluseks kolm võtmetegurit.

Võtmetegurid olid: riigivalitsemise tsentraliseerituse määr, eelarvepiirang ning otsustusprotsesside agiilsuse ja analüütilisuse suhe. Võtmetegureid kombineerides loodi viis stsenaariumit, kirjutab Estonian Business Schooli rektor ja endine Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing meie blogis.

Milliseks on kujunenud viimase viie aasta riigivalitsemise ja e-riigi arengud nimetatud võtmetegurite ja stsenaariumide valguses?

Sõjapõgenike sisserände mõju Eesti rahvastikule jääb oodatust väiksemaks

Ukraina sõjapõgenike võimalik Eestisse elama jäämine lükkab Eesti rahvastiku vähenemist mõnevõrra edasi, kuid sisserände mõju on võrreldes varasema prognoosiga lühiajalisem, selgub raportist “Ukraina sõjapõgenikud Eestis – rahvastik ja lõimumine”.

Sõja alguses eeldas Arenguseire Keskus oma stsenaariumites, et Eestisse jääb elama kas 10 000, 30 000 või 60 000 inimest. “Eeldasime, et sõjapõgenike sündimus ja suremus ei erine Eesti kodanike sündimusest ja suremusest, kuid aastaga oleme rohkem teada saanud saabunute soolisest ja vanuselisest jaotusest ning see mõjutab seda, milliseks võib kujuneda Eesti rahvastik tulevikus,” tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.

Uudiskirja toimetab Arenguseire Keskuse kommunikatsioonispetsialist Marina Bachmann.