Tallinna ja Tartu koolide tulevikku mõjutavad enim õpetajate töökoormus ja palga konkurentsivõime

Tallinna ja Tartu koolide õppekvaliteet ja õpetajate järelkasvu probleemi lahendus sõltuvad eelkõige õpetajate töökoormuse leevendamisest ja õpetajaameti konkurentsivõimest suurimate linnade tööturul, selgub lühiraportist “Õpetajate järelkasvu tulevik: Tallinna ja Tartu koolide õpetajad aastal 2040”.

Õpetajate järelkasvu tulevikku käsitledes eristas Arenguseire Keskus kolme koolitüüpi, jagades Eesti koole Tallinna ja Tartu koolideks, teiste linnade koolideks ning maakoolideks. Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko rõhutas, et uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ raames valminud õpetajate järelkasvu stsenaariumid peegeldavad võimalikke tulevikuarenguid neis koolides, aidates mõista, kuhu käimasolevad trendid välja võivad viia.

“Stsenaariumid ei ole lahendused praegustele probleemidele, need on tulevikunarratiivid, mis aitavad mõista, mis saab siis, kui üks või teine trend süveneb. Kui mõni stsenaarium tundub ehmatav või koguni vastumeelne, tasub mõelda, kuidas seda vältida,” rõhutas Kindsiko.

Õpetajate järelkasvu kindlustamiseks Tallinna ja Tartu koolides tuleb esmajärjekorras tegeleda kahe teguriga. Esimeseks mõjutajaks on õpetajate ülemäära suur töökoormus. Teiseks teguriks on õpetajaameti konkurentsivõime tagamine Eesti kahe suurima linna tööturul, kus palgasurve on kõrge ning atraktiivseid töövõimalusi rohkem kui teistes Eesti linnades ja regioonides. Võrreldes teiste piirkondadega on Tartu ja Tallinna koolides enam nooremaid pereloomise eas õpetajad, kelle finantskohustused on suuremad ja ootused palgale kõrgemad – alla 40-aastaste õpetajate osakaal Harjumaal on 29% ja Tartumaal 33%, teistes maakondades kõigest 16-22%.

Rohepöörde pöörasus või pöörane võimalus?

Arusaam rohelise ülemineku vajalikkusest paistab olevat üldtunnustatud, kuid oleme selle teekonna alguses ning vaja on head plaani, kirjutavad Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ja ekspert Märt Masso ajalehes Sirp.

Üleminekut kestlikule majandusmudelile ja elukorraldusele tuleks mõtestada järsu pöörde asemel järkjärgulise protsessina, mida küll lähiajal tuleb varasemaga võrreldes kiirendada. Euroopa Liidus ja ka Eestis nähakse, et roheline üleminek peaks toimuma viisil, mis tagab korraga heaolu kasvu ja majanduse konkurentsivõime.

Eesti katsumuseks on asjaolu, et meie majandus ja elukorraldus ei kasuta keskkonnaressursse tõhusalt ja säästlikult. Ühel aastal paiskame miljoni euro lisand­väärtuse loomiseks õhku keskmiselt 359 tonni kasvuhoonegaase, mis on ligi 1,6 korda enam kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks peaksime 2035. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside heidet 2021. aastaga võrreldes  32%. Olulise panuse saab anda energeetika valdkond: kui Eesti elektritootmise heide oleks ELi keskmisel tasemel, mitte sellest 2,7 korda kõrgem, oleks ka Eesti koguheide ELi keskmisega sarnane ja 2035. aastaks püstitatud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk juba saavutatud.

Üks keskne küsimus on see, kas rohepoliitikaga motiveeritakse üksnes olemasolevate tehnoloogiate keskkonna- ja kliimamõju vähendamist või ka uute ja murranguliste tehnoloogiate arendamist ning kasutuselevõttu. Ehk kas ja kuidas jagada jõupingutused madalamal rippuvate viljade noppimise (millest aga ei pruugi piisata) ja uute tehnoloogiliste lahenduste arendamise vahel. Samal ajal on olemas ka kasinamat ja kohalikumat eluviisi kirjeldav stsenaarium „Piisavus“ ning selle valikud, kuid need ei ole Euroopas laiaulatuslikku toetust leidnud.

Õrnal jääl Eesti haridus

Õpetajate asendusvajadus on suurim kõrgematel õppeastmetel, 11% õpetajatest on 65aastased ja vanemad, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko ajalehes Sirp.

Värskelt ilmunud PISA 2022 tulemused andsid põhjust rõõmustada – Eesti õpilased on üha maailma tipus. Kuid uuringust ilmnes, et „2022. aastal õppis 73% Eesti õpilastest koolides, kus koolijuht nentis, et kooli suutlikkust õpetada takistab õpetajate vähesus ning 51% õpilastest õppis koolides, kus koolijuht nentis, et õppetöö on takistatud õpetajate ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu“.

Õpetajate põua suurim põhjus ei ole mitte õpetajakoolituse vähesed lõpetajad, vaid hoopis kasvav õpetajate asendamise vajadus. Asendusvajadus tuleneb kahest põhjusest: aktiivses tööeas olevad õpetajad kas vahetavad ametit või teevad õpetaja ametist pausi (nt lapsehoolduspuhkus) ja asendada tuleb ka vanusest tulenevalt pensionile suunduvaid õpetajaid.

Arenguseire Keskuse tuntus kasvas kolmandiku võrra

Selle aasta detsembris uuringufirma Kantar Emor poolt läbi viidud küsitlusuuringu tulemused näitasid, et Arenguseire Keskuse spontaanne tuntus on võrreldes 2022. aastaga kasvanud 20,1 protsendilt 32 protsendini ehk keskusest on kuulnud pea iga kolmas Eesti elanik.

Kokku vastas küsitlusele 1151 inimest ning kõige kõrgem oli Arenguseire Keskuse tuntus eestlastest vastajate seas (39%). Keskuse tuntus oli suurem meeste (34%) kui naiste seas (30%). Kõrgharidusega vastajate ja tippspetsialistide seas oli aga mõttekoja tuntus keskmisest kuue protsendipunkti võrra kõrgem, ulatudes mõlemas grupis 38%-ni. Kõige suurem on aga Arenguseire Keskuse tuntus ametnike ja kontoritöötajate seas:  41%.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul näitavad tulemused, et keskuse käsitletud teemad on ühiskonnas olulised ning järeldused jõuavad üsna hästi nii otsustajate ja ametnike kui ka laiema avalikkuseni. “Uurimissuundade tulemusi tutvustame regulaarselt nii riigikogu liikmetele kui ka avalikkusele, samuti teeme koostööd vastutava ministeeriumiga igas uuritavas teemas. Kui vaadata hiljutisi erakondade valimisprogramme, siis me noppisime neist välja ligikaudu 40 lubadust või jutupunkti, kus meile tundus, et need on meie edastatud sõnumid, mõni kirjakoht oli äratuntavalt meie raportist võetud. Me oleme sellega rahul,” tõi Danilov välja.

HEAD VANA AASTA LÕPPU ning TEGUSAT UUT AASTAT!

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.

Uudiskirja toimetab Arenguseire Keskuse kommunikatsioonispetsialist Marina Bachmann.