ARENGUSEIRE KESKUSE

UUDISKIRI NR 59

JUUNI 2022

SÕDA UKRAINAS

Raport: Arvestada tuleb paljude sõjapõgenike Eestisse jäämisega

Arenguseire Keskus esitles 29. juunil erakorralist raportit "Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus“, milles analüüsitakse sõjapõgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele.

Raportit tutvustasid Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse eksperdid Uku Varblane, Magnus Piirits ja Johanna Vallistu ning kommenteerisid endine rahvastikuminister Riina Solman, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar ja Vabariigi Presidendi majandusnõunik Kaspar Oja.

Esitlust saab järelvaadata keskuse veebilehel.

Loe lähemalt

Tööle asumine aitab sõjapõgenikel kiiremini lõimuda

Lõimumisekspertide hinnangul on tõenäoline, et Eestisse jõudnud sõjapõgenikud lõimuvad pigem eestikeelse kui muukeelse kogukonnaga, selgub lühiraportist „Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis“. Lõimumist toetaks eelkõige kiiresti tööle asumine, samas on eksperdid kahtlevamal seisukohal Eesti sotsiaal- ja haridussüsteemi võimes pakkuda lõimumisel piisavat tuge.

Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim logistika-, metalli- ja puidusektorit

Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub lühiraportist „Vene-Valgevene impordist loobumise mõju majandussektoritele“. Tarneahelate ümberkujundamine tõstab ettevõtete kulusid ja nõuab riskide maandamiseks suuremate laovarude hoidmist.

Loe edasi

Venemaalt ja Valgevenest importijad peaksid maandama riske

Venemaalt ja Valgevenest imporditavatest kaupadest ning toormetest sõltuvad Eesti ettevõtted peaksid aegsasti äririske maandama, selgub lühiraportist „Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamise mõju kaubagruppide lõikes“. Neist riikidest impordi täielik lõpetamine tähendaks Eesti ettevõtetele 2021. aasta hindades 860 miljoni euro suurust lisakulu.

Veebiseminar “Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?”

Eestisse on jõudnud Venemaa-Ukraina sõja tulemusel üle 40 000 sõjapõgeniku. Mida tähendab sisseränne Eesti rahvastikuarengule, tööturule ja inimeste heaolule, küsiti 7. juunil toimunud veeviseminaril „Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?“.

Aruteluringis osalesid Tartu Ülikooli ajaloo kaasprofessor ja Riigikogu liige Jaak Valge, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, Kultuuriministeeriumi asekantseler Piret Hartman ja Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Loe edasi

Vaata arutelu

PIKKSILM

Isesõidukid - kes juhib, kes vastutab?

Pakirobotid jäävad Eesti teedel ainsateks autonoomselt liikuvateks sõidukiteks seni, kuni vajalikud õigusmõisted ja tehnilised nõuded tuuakse sisse Eesti õigusruumi, kirjutab TalTechi eraõiguse professor Thomas Hoffmann trendiraportis Pikksilm.

Tema sõnul vajab Eesti õigusruum normi tehisintellekti kui suure ohu allika kohta ja soovitavalt ka võimalust end suure ohu allika valdajana kindlustada.

Loe edasi

KÕRGHARIDUS

Kõrgkoolid peavad kiiremini kohanema turu nõudmistega

Kõrgkoolid peavad konkurentsivõime säilitamiseks senisest kiiremini kohanema haridusturu vajadustega, selgub raportist „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Järgmisel kümnendil kasvab oluliselt täienduskoolituse vajadus, mis nõuab kõrgkoolidelt ja riigilt suuremat paindlikkust õppevormide osas.

Võrdne ligipääs kõrgharidusele väheneb

Kõrgharidusele juurdepääsu parandamiseks peaksid õppelaenu tingimused olema praegusest soodsamad ja vajaduspõhised õppetoetused pidama sammu elukalliduse kasvuga, et katta vähemkindlustatud üliõpilaste elamiskulu õpingute ajal, selgub raportist "Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035".

Loe edasi

Uku Varblane: Tudengid võiksid katta 20% kõrghariduse kulutustest

Konkurentsivõimeline kõrgharidus loob väärtust nii üksikisiku kui kogu ühiskonna jaoks, seepärast on loogiline kulude jagamine, ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Üksikisiku jaoks on oluline kõrgharidusega seotud parem sissetulek ja elukvaliteet tulevikus, ühiskonna jaoks parem inimkapital ja sellega seonduv suurem maksutulu.“

VIDEO: Raporti "Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" esitlus

Arenguseire Keskus esitles 9. juunil raportit Eesti kõrghariduse tuleviku kohta. Raportit tutvustasid keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Uku Varblane ning kommenteerisid riigikontrolör Janar Holm, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden ning Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal.

Loe edasi

Vaata pressiesitlust

AASTAKONVERENTS

Aastakonverents „Teismoodi tulevik“ keskends tänavu lVene – Ukraina sõja mõjudele, Eesti kõrgharidussüsteemi tulevikule ja andmemajandusele. Vaata

endise Soome peaministri ja praeguse Euroopa Ülikool-Instituudi avaliku valitsemise kooli direktori Alexander Stubbi, endise Suurbritannia haridus- ja siseministri Charles Clarke'i, Riigikogu esimehe Jüri Ratase, Arenguseire Keskuse ekspertide Magnus Piiritsa, Uku Varblase, Luminor Eesti peaökonomisti Lenno Uusküla ja Triniti vandeadvokaadi Karmen Turki ettekandeid.

Konverentsi järelvaatamine

ILMUNUD RAPORTID

Tutvu kõikide Arenguseire Keskuse raportitega

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.

smaily