ARENGUSEIRE KESKUSE 

UUDISKIRI NR 66

VEEBRUAR 2023
 
 
 
 
 

VEEBISEMINAR
 
 
 
 

Vaata järele! Veebiseminar: Mida teha tervisekassa tulevase puudujäägiga?

Eesti tervisekassa eelarve puudujääk ulatub 900 miljoni euroni aastaks 2035 ning defitsiiti jõuab eelarve juba ülejärgmisel aastal tähtajalise lisarahastuse kadumisel, juhtis Arenguseire Keskus tähelepanu oma raportis „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

 

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits sõnas, et seni on tervishoiu eelarve defitsiidile pakkunud ajutist leevendust lisarahastused, kuid süsteemset lahendust eelarvepuudujäägile seni leitud ei ole. “Tervishoiu rahapuudusest on räägitud vähemalt 20 aastat, aga endiselt ei ole kokkulepet tervisekassa võimalike uute rahastuslahenduste osas. Sisuliselt tegutseme täna kasvava defitsiidiga olukorras ning samal ajal on meil selge vajadus parandada raviteenuste kättesaadavust, lühendada ravijärjekordi ning vähendada inimeste omaosalust,” kommenteeris Piirits. 

 

Oma raportis jõudsime järeldusele, et Eestis on Euroopa suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele ja senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenema.

 

Seni on Eesti tervisekassa eelarvet hoitud tasakaalus tähtajaliste lisarahastuste abil. Eesti tervisekassa suur rahastusmuudatus toimus 2017. aastal, kui hakati sotsiaalmaksu maksma ka mittetöötavate pensionäride eest. Teine suurem muudatus leidis aset 2020. aastal, kui otsustati tähtajaline lisarahastus koroonakriisiga toimetulekuks, mis aitas hoida eelarvet tasakaalus, kuid lisarahastus kaob 2025. aastal.

 

Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on sotsiaalministeerium tellinud analüüsi ning selle vahetulemusi tutvustasime veebiseminaril “Mida teha tervisekassa tulevase puudujäägiga?”. Seminaril käsitleti tervisekassa tulevasi tulusid ja kulusid ning tutvustati võimalikke uusi rahastuslahendusi ja nende mõju.

 

Veebiseminaril esinesid Pille Banhard ja Riho Peek (Tervisekassa), 

Andres Võrk (Tartu Ülikool), Toomas Palu (Maailmapank). Teemat kommenteerisid tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) ning perearst ja ettevõtja Diana Ingerainen (Eesti 200). Arutelu juhtis Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.
 
 
Vaata järele!
 
 
 
 
 
 
 
 

Raport: Õpetajate ja tugispetsialistide nappus piirab Ukraina laste õppimisvõimalusi

Eesti koolid ja lasteaiad saavad Ukraina sõjapõgenikest õpilastega kaasneva lisakoormusega üldiselt hästi hakkama, kuid õpetajate ja tugispetsialistide puudus seab koolid Ukraina laste osas väga ebavõrdsesse olukorda, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina lapsed Eesti hariduses”.
 

Raport: Eestlase keskkonnajälg on eurooplase omast kolmandiku võrra suurem

Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, Euroopa elaniku oma on Maa taluvuspiirist 2,9 korda suurem. Eesti elanike keskkonnajälg on suurem elektri, kütte, toidu ja soetatud seadmete osas, kuid transpordi keskkonnajälg jääb eurooplasele alla, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg”.
 
 
Loe edasi
 
Loe edasi
 
 
 
 
 

Tea Danilov: Kasvav mure isikliku andmejälje pärast mõjutab andmemajanduse tulevikku

Enamik inimesi pole head peremehed oma andmejälgedele ega hooli, kes ja kuidas neid kasutab. Kuid andmetega seotud hoiakud tulevikus tõenäoliselt muutuvad tänu inimeste teadlikkuse kasvule tehisintellektist ning andmete majanduslikust väärtusest. Inimeste rangem kontroll oma andmete üle muudab senist andmemajandust, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov meie blogis.
 

Arenguseire Keskus: õpetajate järelkasvu probleem süveneb üle Eesti

Eesti õppekeelele üleminek ja Ukraina põgenike sisseränne süvendavad lähiaastatel õpetajate järelkasvu probleemi üle Eesti, märgib Arenguseire Keskus uue uurimissuuna “Õpetajate järelkasvu tulevik” lähteülesandes.

 

Uues uurimissuunas käsitletakse õpetajate järelkasvu mõjutavaid tegureid ning eesmärgiks on välja tuua tulevikutrendid aastani 2040.
 
 
Loe edasi
 
Loe edasi
 
 
 
 
 

Uus töötaja
 
 

Arenguseire Keskusesse asus eksperdina tööle enam kui 20-aastase rahvusvahelise kogemusega analüütik Märt Masso

 

Märt Mässo on lõpetanud Kesk-Euroopa ülikooli sotsiaalteaduste õppe, mille fookuses oli tööhõive ja töötingimused ning on läbimas Tartu Ülikoolis doktorantuuri. Varasemalt on ta töötanud analüütikuna mõttekojas Praxis, kus ta peamiselt tegeles tööhõive ja sotsiaalkaitse analüüsidega. Samuti on ta töötanud avalikus sektoris, kust ta sai elulise poliitikakujundamise ja -rakendamise kogemuse. Märdil on enam kui 20-aastane kogemus nii Eesti kui rahvusvaheliste uuringute ja poliitikaanalüüside tegemises projektijuhi ja analüütikuna ning ta on kasutanud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid.
 
Märt Masso kontaktid
 
 
 
 
 
Tutvu kõikide Arenguseire Keskuse uudistega
 
 

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundusele.

 

Uudiskirja toimetab Arenguseire Keskuse kommunikatsioonispetsialist Marina Bachmann.