Vaata järele! Rohekonverents “Mis ootab Eestit rohepöörde käigus?” 

Arenguseire Keskus esitles raportit “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”

Juuni algul esitlesime raportit “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”, kus tuuakse välja Eesti jaoks olulisemad rohetehnoloogiad ja nende edasise arenguga seonduvad sõlmküsimused. Raportis pakub Arenguseire Keskus välja kolm stsenaariumit roheinvesteeringute mõjust Eesti majandusele.

Raporti esitlusel said sõna Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, uuringute juht Uku Varblane ja ekspert Märt Masso, kommentaariga esines riigikogu majanduskomisjoni esimees Priit Lomp (SDE), ettevõtjate väljakutsetest roheinvesteeringute tegemisel rääkis Coop Panga äriklientide finantseerimise äriliini juht Lehar Kütt. Riigi roheinivesteeringutest ja riskikapitali rollist rääkis SmartCapi juhatuse esimees ja fondijuht Sille Pettai.

Raport: Puidu biorafineerimine on Eesti jaoks perspektiivseim rohetehnoloogia

Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.

Puidu biorafineerimine võimaldab kasutusele võtta puidujäägid ja vähendada jäätmeteket, kuid see eeldab investeeringuid ja piisavalt toorainet.

“Puidupõhiste biotoodete  omadused on samaväärsed või isegi paremad fossiilset päritolu toodetest. Biorafineerimisega kaoks vajadus toota naftast kemikaale ja väheneks keskkonnamõju. Näiteks võib puidu baasil toodetud etanool vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid bensiiniga võrreldes üle 60%,” ütles Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ning lisas, et enamus keemia-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse toodangust on täna endiselt naftapõhine.

Biorafineerimine aitab vähendada jäätmeid ja edendada ringmajandust, muundes kasulikeks toodeteks 99% toormaterjalist. Lisaks saab tööstusjäägid suunata soojus- ja elektrienergia koostootmisse, vähendades jäätmete kõrvaldamisega kaasneva keskkonnamõju.

Raport: Eesti riigi toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele on kordades madalam kui OECD keskmine

Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja kestlikuks arenguks tuleb senisest enam panustada rohetehnoloogiate arendamisse. Muret valmistab see, et Eesti riigi tugi teadus- ja arendustegevusele kohalikes ettevõtetes on rahvusvahelises võrdluses napp ja ebastabiilne, selgus Arenguseire Keskuse raportist “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov sõnas, et Eestil tuleb rohetehnoloogiate arendamisel teha julgeid panuseid, kui soovime, et rohepööre oleks majanduslikult tulus. “Erinevad rohepöördega seotud tehnoloogiad konkureerivad täna omavahel ning paljudes valdkondades ei ole selge, mis saab olema läbimurdeline lahendus. On aga kindel, et tehnoloogiate kiire areng toob suuri muutusi ja uusi majanduslikke võimalusi riikidele, kes nende arendamisse teadlikult ja järjekindlalt investeerivad,” ütles Danilov.

Tehnoloogiaarendusega seotud riskide võtmisel on väga tähtis riigi tugi ettevõtetele, kuid Eestis on riigi toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele üle kolme korra madalam, kui OECD riikide keskmine.

Raport: Roheinvesteeringud toovad Eestile suure majandusliku tulu

Eesti tulevane majandusedu sõltub rohetehnoloogiate arendamisest, kuid Eesti roheinvesteeringute maht on praegu ligi kaks korda väiksem kui peaks, leidis Arenguseire Keskus raportis “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.

SEI Tallinn on leidnud, et kliimaneutraalse Eestini jõudmine eeldab investeeringuid kogumahus 17,5 miljardit eurot aastaks 2050. Iga-aastaseks investeerimisvajaduseks on seega hinnatud umbes 4% SKP-st, kuid praegune roheinvesteeringute tase Eestis on umbes poole väiksem – 2% SKP-st.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane rõhutas, et rohepööre hõlmab väga erinevate valdkondade tehnoloogiate arendust nagu näiteks bioressursside väärindamine, digitaliseerimine, jäätmekäitlus, materjalide tootmine, tehisintellekti ja masinõpe võimaluste laialdasem kasutuselevõtt ning palju muud. “Riikide vahel käib hetkel tohutu tehnoloogiline võidujooks ja küsimus on, kuidas saab Eesti sellest innovatsioonist osa ning kuidas me saame uusi tehnoloogiaid enda kasuks pöörata,” ütles Varblane. 

Eesti ettevõtted teevad roheinvesteeringuid täna juba üsna usinalt, kuid siiski vajalikust kaks korda väiksemas mahus ning enamasti keskendutakse olemasolevate süsteemide tõhustamisele, samas kui Euroopa Liidu ettevõtted teevad enam investeeringuid uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Märt Masso: Kolm vaadet personaalsetele toetustele

Eesti ühiskond on tõstatanud arutelu, kuidas andmete ja tehistaibu abil luua senisest personaalsem riik. Mõistetav, sest tänapäeval ootavad inimesed, et riigi pakutavad toetused oleksid kujundatud inimese ja tema pere individuaalseid vajadusi arvestades.

Mida võiks personaalsed toetused tähendada? Toetuste personaliseerimisel on mitmeid tahke ning Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso avab meie blogis neist vähemalt kolme.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.

Uudiskirja toimetab Arenguseire Keskuse kommunikatsioonispetsialist Marina Bachmann.