Arenguseire Keskus hakkab välja andma uudiskirja!

Meil on hea meel teatada, et nüüd on iga kuu võimalik tutvuda Arenguseire Keskuse uudiskirjaga. Me kajastame selles aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad, samuti teavitame Arenguseire Keskuse üritustest ja muudest tegemistest.

Sel kuul kutsume kaasa mõtlema järgmistel teemadel:

• globaalse kasvu allikad ja kasusaajad
• töö tulevik
• demokraatia dilemmad

Lisaks teeme ülevaate rahvusvahelise majanduse ja julgeoleku tulevikustsenaariumite raportist „Progressi paradoksid“, mille hiljuti avaldas tuntud USA mõttekoda National Intelligence Council. Sellist raportit koostatakse iga nelja aasta järel, seda tehakse uue, ametisse astuva USA presidendi jaoks.

Arenguseire Keskuse meeskond, vasakult Kadri Mats, Tea Danilov, Meelis Kitsing, Mari Rell, Johanna Vallistu

Kuid digitaliseerimises nähakse ka ohtusid majanduskasvule. Mil moel mõjutab järgmisel kümnendil tehnoloogia areng sissetulekute jaotust? Selle küsimuse tõstatab Sitra viimases megatrendide ülevaates.  Nad toovad esile, et koos tehnoloogia pealetungiga kasvab üsna kiires tempos sissetulekute ebavõrdsus. Selle suundumuse leevendamine võib juba lähiajal vajada sekkumist poliitikakujundamise tasandil, et sissetulekute ebavõrdsuse süvenemisest ei kujuneks oluline majanduskasvu pidur. Riikides, kus sissetulekute ebavõrdsuse näitaja Gini koefitsient on suurem kui 27, hakkab see pärssima riigi majanduskasvu, kinnitavad IMFi teadlased blogis värske uuringu tulemusi tutvustades. Kommentaariks: Maailmapanga andmetel Eesti Gini koefitsient aastatel 2004–2012 küll mõnevõrra alanes, samas on see üle nn kriitilise piiri (33,15). Pole selge, milline sekkumine osutuks ebavõrdsuse leevendamisel tõhusaimaks. Otsitakse alternatiive harjumuspärasele maksustamisele ning riigid teevad esimesi harjutusi ümberjagamise alternatiividega, näiteks Soomes on selle aasta algusest käimas põhisissetuleku eksperiment. OECD on algatanud nn kaasava majanduskasvu idee (inclusive growth), mis käsitleb inimeste elatustaset mõjutavaid tegureid ainult sissetulekust laiemalt.  Arusaam nn multidimensionaalset elatustaset (multidimensional living standards) mõjutavatest teguritest annab võimaluse viia majanduskasvust saadav heaolu võimalikult paljude elanikkonna kihtideni.

Globaalsel tasandil võib majanduskasvu päästerõngaks osutuda kiirelt kasvav keskklass. OECD on hinnanud, et aastaks 2030 on keskklass kasvanud 4,9 miljardi inimeseni  (võrdluseks: 2009. a 1,8 miljardit). Peamised sellest megatrendist kasu saajad on küll Aasia ja ka Aafrika riigid, kus kasvava keskklassi suurenev nõudlus kaupade ja teenuste järele saab järjest enam majanduskasvu mootoriks.

Töökohtade automatiseeritavust uurides lükkas OECD hiljuti ümber ühest varasemast uuringust pärineva väite, nagu ootaks järgmise 10–20 aasta jooksul masinatega asendamine ees 47% USA, 39% Saksamaa ja 35% Ühendkuningriigi töökohtadest. Kasutades detailsemat metoodikat, mis tervikametikohtade asemel keskendub üksikutele ülesannetele, leidis OECD, et automatiseeritavaid töökohti on eri riikides pigem 6–12%. Paljud töökohad kadumise asemel muunduvad: ülekaalu saavutavad ülesanded, mis ei ole rutiinsed, mille täitmise käigus tuleb keskenduda ebastandardsete probleemide lahendamisele või mis eeldavad inimlikke kvaliteete, nagu empaatia või veenmisoskus.

Kui automatiseerimine kaotab töökohti, siis kas inimesed kolivad elatise teenimiseks ümber jagamismajandusse ja n-ö nõudmiseni-majandusse (gig economy, on-demand economy), rentides välja oma vara või müües oma tööjõudu erinevatele klientidele veebiplatvormi vahendusel?  2016. a augustis valminud The Work Foundationi uuring „In Search of the Gig Economy“ leiab Ühendkuningriigi tööturu näitel, et esialgu veel vabakutseliste arv tööjõu hulgas oluliselt kasvanud ei ole, kuid kasv on viimastel aastatel siiski kiirenenud ja sellest lõviosa on andnud kõrge kvalifikatsiooniga isikud. Samuti on ulatuslikult kasvanud ilma töötajateta ettevõtete arv.

Rahvusvaheline Tööandjate Organisatsioon (IOE) sai 2017. a veebruaris valmis põhjaliku uuringu, mis lisaks töömaailma trendide käsitlemisele vaatleb ka võimalusi nendega toime tulla. Mööndakse, et rohkem on küsimusi kui vastuseid. Kuidas mõõta tootlikkust, kui puudub fikseeritud tööaeg? Mis saab töötajate esindusorganisatsioonidest, kui töötaja ja ise enesele töö andja piir ähmastub, oma tööjõudu müüakse järjestikku või paralleelselt paljudele tööandjatele, kes asuvad eri riikides? Kuidas sellistes oludes vältida varimajanduse kasvu? Kas ja kuidas kindlustada „poolenisti töötaja, poolenisti ettevõtja“ tüüpi isikutele sotsiaalsed tagatised ning nende sujuv toimimine üle riigipiiride? Leitakse, et vaja on uut tüüpi arvepidamist, mis suudaks välja tuua muutunud tööelu mustreid, millega praegune tööturu statistika hakkama ei saa.

et vabaduse ja demokraatia võidukäik Kesk- ja Ida-Euroopas tõi kaasa uute riikide ühinemise Euroopa Liiduga, millega koos algas tööjõu massiline liikumine läände. Tema hinnangul võib Brexitit pidada selle tahtmatuks tulemuseks.

Samuti on Ashi sõnul Saksamaa ühinemisega kaasnenud eurotsooni loomine ning sellega kaasas käinud probleemid, nagu madal majanduskasv ja suur tööpuudus, aidanud luua populistide jaoks narratiivi, et Euroopa integratsioon ei tööta. Ashi sõnul ei pruugi populism olla saavutanud oma tippu. Selle probleemiga toimetulemiseks ei ole vaja mitte ainult reforme Euroopa Liidu riikides, vaid tuleb ka luua alternatiivne ning emotsionaalselt vastuvõetav narratiiv. Positiivse, demokraatiat toetava narratiivi loomist pidasid oluliseks ka teised CEPSi konverentsil ELi tulevikustsenaariumite üle diskuteerinud mõtlejad ja poliitikakujundajad, nagu Heather Grabbe, Daniel Mitov ja Reza Moghadam.

Andrew Duff kirjutab European Policy Centre (EPC) raportis, et riikideülesed nimekirjad Euroopa Parlamendi valimistel aitaksid värskendada Euroopa demokraatiat. See annaks Euroopa Parlamendile suurema legitiimsuse, kuna parlamendi ja valijate suhe on siis otsesem.

USA Georgetowni ülikooli filosoofiaprofessori Jason Brennani hinnangul on demokraatia üdinisti mäda valitsemissüsteem. Seega, ilmselgelt ei tee reformid ja uue narratiivi loomine olukorda paremaks. 2016. a Princetoni ülikooli kirjastuse avaldatud raamatus „Demokraatia vastu“ („Against democracy“) kirjutab Brennan, et demokraatia loodud tulemused ei ole head, kuna tegemist on süsteemiga, kus domineerivad rumalad ja ebaratsionaalsed inimesed. Brennan väidab, et uus süsteem epistokraatia (epistocracy), kus otsuseid teevad targad ja teadlikud inimesed, oleks palju parem. Donald Trumpi võidu tõttu USA presidendivalimistel on Brennani raamat leidnud palju tähelepanu Euroopa mõttekodades. See on tõlgitud näiteks saksa ja rootsi keelde.

Progressi paradoksid

Meelis Kitsing, Arenguseire Keskuse uuringute juht

2017. a alguses avaldas USA National Intelligence Council (NIC) pikaajalised stsenaariumid arengute kohta maailmas. NIC analüütikud rõhutavad, et ühest küljest on viimase paarikümne aasta jooksul toimud progress olnud märkimisväärne, kuid  samas on progressiga kaasnenud globaalne majanduskriis, populistliku poliitika esiletõus ja muud tegurid, mis näitavad, kui habras on praegune elukorraldus.

Nende hinnangul mõjutavad arenguid 20 aasta perspektiivis ennekõike järgmised tegurid:

1. Riikidesisene dünaamika. Kuidas valitsus ja avalikkus loovad vastastikuseid kokkuleppeid muutuvate olude kontekstis? Kuidas luua poliitiline kord kiirete muudatuste, indiviidide mõjuvõimu kasvu ja kiiresti muutuva majanduse tingimustes?
2. Riikidevaheline dünaamika. Kuidas suurriigid koos teatud gruppide ja indiviididega töötavad välja koostöö- ja konkurentsimudeleid?
3. Pika- ja lühiajaliste arengute vaheline tasakaal. Kuivõrd on riigid ja teised osapooled valmis ühiselt tegelema selliste komplekssete globaalsete küsimustega nagu kliimamuutused ja tehnoloogilised muutused? 

NIC analüütikud lõid nende tegurite baasil kolm võimalikku stsenaariumit: „Saared“ (Islands), „Orbiidid“ (Orbits) ja „Kogukonnad“ (Communities).

Stsenaarium „Saared“ toob välja raskused globaalse majanduse ümberkorraldamisel madala või olematu majanduskasvu korral. Traditsioonilised meetodid majanduse edendamiseks ja jõukuse kasvatamiseks enam ei toimi. Valitsemine muutub keerulisemaks, kuna avalikkuse nõudlust majandusliku heaolu ja julgeoleku järele on raskem rahuldada. Populistlik vastuseis globaliseerumisele kasvab, uued tehnoloogiad muudavad kaubandust ja tööd ning poliitiline ebastabiilsus suureneb. Osa riike võivad selle tõttu muutuda protektsionistlikumaks ja keskenduda sisemistele probleemidele. Osa riike võivad leida uusi viise majanduskasvu ergutamiseks ja tehnoloogiate ärakasutamiseks. Edukamad riigid on need, kes investeerivad innovatsiooni, toetavad elukestvat õpet ja ajavad majanduspoliitikat, mis meelitab ligi talente.

Stsenaarium „Orbiidid“ keskendub suurriikide konkurentsile oma mõjusfääri kehtestamisel. Natsionalismi kasvu, konfliktide muutuvate mustrite, uute tehnoloogiate ja väheneva globaalse koostöö koostoimel kasvab riikidevahelise konflikti oht. Ühest küljest võivad kasvavad geopoliitilised pinged tuua riikidevahelises koostöös kaasa samme, mis vähendavad riske ja loovad usaldust. Teisest küljest on rahvusvaheline tasakaal habras ning valearvestus võib põhjustada konflikte.

Stsenaarium „Kogukonnad“ toob välja, et valitsustel tekib olulisi raskusi muutuva olukorraga kohanemisel. Suureneb kohaliku tasandi ja erasektori roll lahenduste pakkumisel. Võimu teostamise iseloom muutub ning IKT areng aitab kaasa  laiemale osalemisele valitsemises. Valitsemine hakkab tähendama avaliku- ja erasektori laiahaardelist partnerlust, kus mittetulundusühingud ja firmad võivad oluliselt täiendada valitsuse tööd teadus- ja arendustegevuse, hariduse, tervishoiu, rahvusvahelise koostöö ja infotehnoloogia vallas. Keskvõimu rolliks jääb rahvusliku ja riigisisese julgeoleku tagamine. Detsentraliseeritud liberaalsed demokraatiad, kus avalik ja erasektor teevad tihedat koostööd, peaksid sellises maailmas kõige paremini hakkama saama. Samas võivad tulemused olla mitmesugused, suureneda võib nii autoritaarsete kui ka läbikukkunud riikide arv.

Suveseminar "Teistmoodi tulevik"

Arenguseire Keskus korraldab kolmapäeval, 14. juunil kell 9–13 Riigikogu konverentsisaalis suveseminari „Teistmoodi tulevik“.

Seminaril peavad ettekande kaks arenguseire eksperti:

Oxfordi ülikooli õppejõud Ulf Mannervik räägib sellest, kuidas õpetatakse arenguseiret Oxfordis, ning Euroopa Komisjoni arenguseire nõunik Ricardo Borges de Castro selgitab, kuidas kasutatakse arenguseiret Euroopa Komisjonis.

Seejärel saavad kõik osalejad valida kolmest töötoast endale sobivaima, et arenguseire asjades ise kaasa rääkida. Töötoad on Arenguseire Keskuse kolme uurimisprojekti teemal:

• avaliku (e-)valitsemise tulevik
• tuleviku töösuhted 
• tootlikkuse arenguperspektiivid

Ürituse täpsem programm ja töötubade arutelupaberid valmivad lähipäevil. Suveseminarile on võimalik juba täna ennast registreerida siin. 

Kui teil on küsimusi, siis palun võtke ühendust aadressil ask@riigikogu.ee.

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.