Head lugejad, toome teieni valiku värskeid analüüse, mis on maailma mõttekodades valminud. Sel kuul kutsume kaasa mõtlema järgmistel teemadel:

• kaasav kasv
• globaliseerumise tulevik
• arengud OECD riikide tööturgudel

Kuna SKP keskendub tehingute arvule ja nende hinnale, on seda üha keerulisem kokku arvutada olukorras, kus töö ja vaba aja piirid ähmastuvad. Lisaks, kui tarbijad saavad sama raha eest rohkem, kuna innovatsioon on parandanud toodete ja teenuste kvaliteeti, või hoiavad kokku aega tänu e-teenustele, ei suuda SKP seda arvesse võtta.

WEF on SKP-st kaugemale vaatamiseks välja töötanud kaasava kasvu indeksi (inclusive development index), mis toetub kolmele võrdse kaaluga sambale: majanduskasv, kaasatus ja põlvkondadevaheline õiglus.  Nende puhul võetakse arvesse suurt hulka võtmetegureid alates SKP-st kuni hariduse kättesaadavuse või CO2-emissioonini. Eesti on arenenud majanduste nimekirjas toodud 30 riigi seas 22. kohal, samas kui nii kasvu kui ka kaasavuse arvestuses oleme 27. kohal. Üldtulemuse muudab oluliselt paremaks kõrge neljas koht põlvkondadevahelise õigluse näitajas, mis tähendab, et praegune majandusareng ei tule tulevaste põlvkondade arvelt.

Ka OECD avaldas hiljuti uue raporti kasvu ja ebavõrdsuse ainetel, mis analüüsib nii vanu kui ka uusi ebavõrdsuse põhjuseid. Näiteks arutletakse, miks võib ebavõrdsust suurendada andmemajanduse areng või tähtajaliste ja osaajaga töösuhete võidukäik OECD riikide tööturgudel. Riikidele antavaid soovitusi vaadates pole OECD puhul üllatav, et progressiivne maksustamine on käsitletud positiivses võtmes. Toetuste maksmisel soovitatakse lähtuda mitte toetuse saaja sissetuleku tasemest, vaid soovitud käitumise esile kutsumisest. 

Globaliseerumise tulevik

Andreas Palm, Tea Danilov

Marokos baseeruva poliitikaanalüüsi keskuse OCP Policy Center värskes väljaandes kirjutab Uri Dadush, et maailmamajanduse hetkekliimas on näha tagasilööki globaliseerumisele. 2008. aasta kriisi eelsest maailmakaubanduse mahu kasvust on praeguseks alles pool, pannes mitmeid mõtlejaid väitma, et globaliseerumise lõpp on käes – see on nn kaubandustipu (peak trade) teooria. Dadush vaidleb sellele vastu, nähes kasvulangust mitte struktuurse, vaid tsüklilisena. Tema arvates on maailmakaubanduse madal kasv endiselt põhjustatud majanduskriisi suurest negatiivsest mõjust investeeringutele ning kestvuskaupade tarbimisele. Autor leiab, et isegi kui riigid saavad globaliseerumist protektsionistlike meetmetega takistada, saab mõju olla üksnes ajutine, sest globaliseerumist soodustavad tegurid on pikas perspektiivis tugevamad kui takistavad tegurid. Näiteks toimib 12% maailmakaubandusest e-kaubanduse platvormide kaudu, mida üsna hiljuti veel olemas ei olnud. Dadush analüüsib ka USA valitsuse tollitariifide tõstmise ja maksukärbete plaane, leides, et need sammud tõenäoliselt suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust ning USA pole teel mitte praegusest väiksema, vaid suurema kaubandusdefitsiidi suunas.

Euroopa Parlamendi Teabeteenistus on analüüsinud multilateralismi väljavaateid, väites, et kui USA loobub liidrirollist globaalsetes institutsioonides (nagu WTO, IMF jne), siis peab tekkinud vaakumi täitma Euroopa Liit. Multilateraalse maailmakorra jätkumiseks on vaja teadvustada suveräänsuskao hirmu, mis on paljudes riikides tõusetunud reaktsioonina töökohtade kadumisele ning sissetulekute stagneerumisele. Selleks soovitatakse muuta rahvusvahelisi institutsioone töövormide ja osalejate poolest mitmekesisemaks, samuti vältida nende tegevuse laiendamist, kui selleks puudub piisav konsensus. Tõdetakse, et multilateraalse maailmakorra eelised realiseeruvad üksnes siis, kui kodanikud saavad olla kindlad, et võimu rahvusvahelistele institutsioonidele osaline äraandmine suurendab, mitte ei vähenda nende võimu.

Kuigi andmed ei näita globaalsete väärtusahelate olulist seost tööhõive languse ja ebavõrdsuse kasvuga, võib riigist väljaviimine siiski ohustada töökohti, mis ei eelda näost näkku kontakti.

Juuni keskel avaldatud tööturu ülevaade „OECD Employment Outlook 2017“ toob paradoksina välja, et kuigi tööturu olukord on viimastel aastatel järjest paranenud ning 2016. aastal jõudis tööhõive tagasi 2008. aasta majanduskriisi eelsele tasemele, on OECD riikide inimeste rahulolematus valitsuste tegevuse ja majandustulemustega kasvanud. Selle põhjusena nähakse sissetulekute stagneerumist madala ja keskmise palga saajate seas ning keskmist oskustaset nõudvate tööde osakaalu langust. Suurenenud on tööturu polariseerumine: 1995. ja 2015. aasta vahel on keskmist oskustaset nõudvate tööde osakaal langenud 7,6%, samas kui kõrge oskustasemega tööde osakaal on samal ajavahemikul kasvanud 5,3% ja madala oskustasemega tööde oma 2,3%.  Kahekümne aastaga aset leidnud polariseerumisest ühe kolmandiku saab OECD hinnangul omistada tehasetöötajate liikumisele madalamalt tasustatud teenustesektorisse, kuna tööstuses on töökohti vähemaks jäänud. Kahe kolmandiku ulatuses on tegemist sektoritesisese polariseerumisega.

Eesti kohta selgub ülevaatest, et meil on suhteliselt palju inimesi (14,9%), kelle sissetulek on väiksem kui pool mediaansissetulekust. OECD riikide keskmine on 10,6%. Hoolimata kõrgest hõivemäärast paistab Eesti OECD riikide seas silma töökoha madala turvalisuse (labour market insecurity) poolest, mille põhjuseks on töötutoetuste madal määr ning suhteliselt suure osa inimeste töötuskindlustuskaitse alt välja jäämine. Samas on Eestis võrreldes enamiku OECD riikidega kõrge töökeskkonna kvaliteet, mis väljendub madalates tööstressi- ning ületunnitöö näitajates. 

Arenguseire Keskuse seminari "Teistmoodi tulevik" materjalid kättesaadavad 

14. juunil toimunud seminaril „Teistmoodi tulevik“ esinesid stsenaariumide planeerimise ekspert ja Oxfordi ülikooli õppejõud Ulf Mannervik ning Euroopa Komisjoni arenguseire nõunik Ricardo Borges de Castro. Töötubades arutleti avaliku (e)valitsemise tuleviku, tuleviku töö mängureeglite ning tootlikkuse arengu teemadel. Seminari ettekanded, töötubade arutelupaberid ning kokkuvõte on leitavad siit. Aitäh osalemast!

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.