Tartus kohtusid augustis peetud rahvusvahelisel konverentsil laste heaolu uurimisega tegelevad teadlased, kes on koondunud võrgustikku Children's Worlds. Selle esindusliku konverentsi väike satelliit oli Arenguseire Keskuse, Õiguskantsleri Kantselei ja Sotsiaalministeeriumi korraldatud laste heaolu seminar Riigikogus, kuhu jõudis osa Tartus jagatud teadmistest. Konverentsil räägitust on ilmunud ülevaateartikleid ka Eesti meedias.
Konverentsi kaastööde põhjal koostatud väljaandes toovad teadlased välja kolm tähelepanekut, miks uurida heaolu just laste vaatenurgast ja lapsi endid kaasates. Esmalt on oluline laste hinnangutega enam arvestada eri poliitikate kujundamisel. Teiseks on vajalik nihutada uurimistöös fookus toimetulekult ja vaesuse mõõtmiselt heaolu mõõtmisele, seejuures just subjektiivse heaolu hindamisele. Kolmandaks huvitab teadlasi, kas laste heaolu on n-ö globaalne fenomen või eristuvad heaolu tähendus ja sellega seotud kogemused riigiti või piirkonniti.
Heaolu ja õnnetunne on kogemuslik, sageli seotud ümbritsevaga ning ka inimese enda hetkeseisundi ja emotsioonidega. Hinnang heaolule sisaldab palju subjektiivset. Laste heaolu hindamisel kasutatakse kolmeastmelist metoodikat. Esmalt on eesmärk aru saada, mis tegurid panevad lapse end tundma elus hästi või halvasti. Selle selgitamiseks lapsed näiteks joonistavad pildi, kus kujutavad neile elus olulisi inimesi, asju või paiku. Seejärel arutatakse joonistatut ja koostatakse tegurite kaart.
Teises etapis lastakse lastel intervjuude või küsitluste abil selgitada eelnevas etapis kogutud tegureid ning neid olulisuse põhjal järjestada. Kolmandas etapis võrdlevad teadlased kogutud infot kultuurilises, majanduslikus ja/või sotsiaalses kontekstis, et tulemusi üldistada ja aru saada, kuidas välised tegurid hinnanguid mõjutavad. Näiteks võrreldakse jõukas ja vaeses ühiskonnas elavate laste kirjeldust selle kohta, kas on oluline, et neil on oma tuba, ning mida nad toa puhul tähtsaks peavad.
Näiteks vaeses ühiskonnas ütles 12-aastane tüdruk, kes jagas aknata tuba õega, et soovib rohkem valgust ja värvilisemat tuba ning suurt kappi, kuhu panna enda asju. Jõukast ühiskonnast pärit niisama vana tüdruk aga soovis kasutada oma tuba üksiolemiseks – laulmiseks, joonistamiseks ja ka sotsiaalmeedias sõpradega suhtlemiseks. Oluline oli, et toas oleks tema elektroonikavidinad ja et ta saaks seal segamatult, teistest pereliikmetest eraldi aega veeta.
Sellist tüüpi laste endi kirjeldused ja nende võrdlus annavad aimu, mis on erinevas välises kontekstis lastele oluline. Teadlased tõdevad, et kui erinevates kultuuriruumides ja majandusoludes tähendab heaolu erinevat kogemust, siis lisaks erinevad laste subjektiivsed heaolutegurid oluliselt võrreldes täiskasvanute omadega. Seetõttu ei saa täiskasvanute heaolu mõõtmise metoodikat kanda üheselt üle töödesse, milles uuritakse lapsi.
|
.png)
