Paljud maailma juhtivad mõttekojad on tähelepanu juhtinud mitme-poolse maailmakorralduse jätkuvale mõranemisele. Kuid need analüüsid, mis keskenduvad peamiselt USA ja Hiina vahelistele vastuoludele, alahindavad Euroopa Liidu rolli, kui ta püüab uute normide loomise abil maailma vaikselt juhtida.
Tavapäraselt ei peeta Euroopa Liidu (EL) mõjuvõimu maailmas nii suureks kui Ameerika Ühendriikide ja Hiina rolli. Hiina ja USA kui homogeensemad riigid, mida juhivad konkreet-sed liidrid, paistavad maailmas rohkem silma kui EL oma hajutatuma valitsemismudeli ja eripalgeliste juhtidega. Näiteks kunagine USA välisminister Henry Kissinger on öelnud: „Kui mul on vaja Euroopaga rääkida, siis kellele ma pean helistama?“.
Üha suurenev USA ja Hiina vastasseis kaubanduses, tehnoloogia ja teistes valdkondades on paljude mõttekodade hinnangul viinud mitmepoolse maailmakorralduse mõranemise-ni. Maailma Majandusfoorumi 50. aastapäevale pühendatud raportis lahkavad neid erine-vaid arenguid kümne juhtiva mõttekoja juhid Euroopast, Hiinast, Jaapanist, Venemaalt ja USAst.
Ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD hiljutine uuring toob välja, et üha rohkem kasutatakse rahvusvahelises kaubanduses ühepoolseid meetmeid, millega kaasnevad regionaalsed või kahepoolsed eelistused.
Muutuvad mängureeglid tähendavad seda, et kui viimase 60 aasta jooksul on globaalse mitmepoolse süsteemi peamine alustala olnud põhimõte, et kaupu, teenuseid ja inves-teeringuid asukohapõhiselt ei diskrimineerita, siis nüüd on see ohus.
Mõttekoja Friends of Europe raport globaalse valitsemise kohta näeb samuti suuri välja-kutseid mitmepoolses maailmakorralduses, käsitledes laiahaardeliselt teemasid inim-õigustest kuni tehnoloogia arenguteni. Üks raporti soovitus ELile on kiirendada uute nor-mide ja standardite loomist kliima, 5G, tehisintellekti ja muudes valdkondades. Kui EL suu-dab kehtestada uued mängureeglid, siis nende mõju ei piirdu vaid ELiga, vaid on globaal-ne.
Columbia Ülikooli õigusprofessor Anu Bradford käsitleb ELi globaalset mõjuvõimu detail-semalt äsja ilmunud raamatus „Brüsseli efekt. Kuidas Euroopa Liit valitseb maailma“. Soome päritolu rahvusvahelise õiguse ekspert Bradford kirjutab, et tänu regulatiivsele poliitikale ning de facto globaalsete standardite kehtestamisele on EL tegelikult maailma majanduses suurvõim.
Bradfordi hinnangul on globaliseerumine pigem tugevdanud ELi karmidel regulatsioonidel põhinevat mudelit, kuna kogu maailma ettevõtted on sunnitud neid standardeid järgima, tagamaks ligipääsu ELi turule.
Raamatule antud hinnangus toob endine USA suursaadik ELis Anthony Gardner välja, et Euroopa Liit on tihtipeale „alahinnatud vaikne mõjutaja“. Näiteks Nebraska farmerid pea-vad põllumajandussaadusi kasvatama ilma pestitsiidideta, et müüa toodangut ELi turul. Ameerika tehnoloogiagigant Apple järgib ELi standardeid globaalselt, Microsoft ja Google peavad arvestama ELi konkurentsipoliitikaga.
Suurtel ettevõtetel panganduses, tehnoloogia-, keemia- ja autotööstuses on kasulikum toota toodangut ühe globaalse standardi järgi. Selleks valivad ettevõtted lähtealuseks kõige nõudlikumad regulatsioonid keskkonna, andmekaitse, toidutoomise ja muudes valdkondades, mitte kõige leebemad. Sisuliselt on Brüsseli efekt sarnane California efek-tiga USAs, kus üks suur osariik, mitte föderaalvõim kehtestab paljudes valdkondades tegelikud regulatiivsed standardid.
On muidugi iseküsimus, kas Hiina esiletõus, mis on juba esitanud suure väljakutse USA majandushegemooniale, vähendab ka Euroopa Liidu regulatiivset hegemooniat. Kas näi-teks 5G puhul saab Hiinast regulatiivne hegemoon? Vastus sellele küsimusele ei olene ainult Hiinast, vaid ka sellest, kuidas suudab EL ületada ühistegevuse dilemmasid ja kas üldse suudab. Nagu ütles tuntud Ameerika arvutiteadlane Alan Kay: „Parim viis tuleviku ennustada on see ise luua.“
|
.1583223203.png)
.1582897408.png)
.png)
