ARENGUSEIRE KESKUSE 

UUDISKIRI NR 22

VEEBRUAR 2019

 
 

Head lugejad!

Veebruarikuu uudiskirjas tutvustame kliima- ja energiavaldkonna murekohti, räägime valeinfo levimisest internetis ning tarbimismustrite muutumisest. Samuti tutvustame meie ühte uut uurimissuunda ─ eakate finantsiline heaolu tulevikus ─ ja samal teemal toimunud vestlusringi olulisemaid sõnumeid Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil. Arenguseire rollist Eestis, Singapuris ja OECDs räägib meie viimane artikkel. Head lugemist!

 

Ebamugavad tõed kliima- ja energiavaldkonnas

Trollid, valeinfo ja fiktiivne identiteet – võimalused nende vastu võitlemiseks

Kas kaup, toode või teenus?

Miks on Eesti pensionid väikesed ja kuidas julgustada inimesi säästma?

Arenguseire Eestis, Singapuris ja OECDs

Arenguseire Keskuse publikatsioonid

 
 
 
 
 
 
 

Ebamugavad tõed kliima- ja energiavaldkonnas

Tea Danilov

Arenguseire Keskuse juhataja

 
 
 

Euroopa Poliitika- ja Strateegiakeskus (EPSC) on kirja pannud kümme trendi, mis mõjutavad maailma kliimat ja energeetikat. Ei tule uudisena, et maailm ei ole sellisel kursil, mis võimaldaks globaalset soojenemist hoida kahest kraadist madalamal. Üksnes 16 riiki neist 197, kes kirjutasid 2015. aastal alla Pariisi kliimaleppele, on riigisiseselt määratlenud piisavad eesmärgid Pariisis võetud kohustuste täitmiseks. Paljud kodanikuliikumised on pettunud ning püüavad suutmatute valitsuste asemel ise olukorda lahendada, näiteks on loodud kliimasõbralike linnade võrgustik. Algatatud on seeria kohtuasju, mille eesmärgiks on siduda kliimamuutuste vältimine inimõigustega ning sel moel panna valitsused ja kasvuhoonegaaside tootjad senisest rohkem vastutama.

 

Regulatsioonid ja maksud, mida kehtestatakse keskkonnasaaste vähendamiseks, põhjustavad rahulolematust ja vastuseisu madalama sissetulekuga elanikkonnagruppides, kuna paljude toodete hinnad kasvavad. Näiteks autokütuse hinnatõus sai ajendiks kollavestide mässule Prantsusmaal.

 
 

Kui Euroopa regulatsioonid on karmimad kui teistes piirkondades, võivad ettevõtted viia oma tootmisüksused Euroopast välja. See tähendab paljude töökohtade kaotust ja toidab sotsiaalset rahulolematust.

 

Regulatsioonid ja maksud, mida kehtes-tatakse keskkonnasaaste vähenda-miseks, põhjustavad rahulolematust madalama sissetulekuga elanikkonna- gruppides, kuna paljude toodete hinnad kasvavad. 

 
 

Üks ebamugavatest tõdedest on ka see, et energiatarbimise vähenemise taga ei ole tarbimiskäitumise muutumine säästlikumaks, vaid edusammud energiaefektiivsuses – ühe ühiku SKT tootmiseks kulub tänu parematele tehnoloogiatele vähem energiat. Tarbijate käitumist võib kasvanud energiaefektiivsus mõjutada aga vastupidiselt, näiteks säästlikumad ja vähem kütust tarbivad autod ahvatlevad rohkem sõitma või suuremat autot soetama. Isegi kui maailma mõnes paigas energiatarbimine alaneb, näiteks 13% Euroopa tarbijatest ei söö veiseliha selle tootmisel tekkiva suure hulga kasvuhoonegaaside tõttu, siis suurearvuline tärkav keskklass niisugustes riikides nagu Hiina ja India alles hakkab liha maitset suhu saama.

Kui veised oleksid riik, oleks see maailmas kolmanda suurusega heitgaaside tootja.

 
 

Joonis 1. CO2 emissioon aastas, gigatonnides

 
 
 
 

Allikas: UNFCCC, Euroopa Komisjon, UNFAO

 
 

Ka mitmed uued tehnoloogiad söövad kõvasti energiat. Näiteks andmekeskused üle maailma tarbisid 2014. aastal ligikaudu 1% maailma elektritoodangust. Energiaintensiivsed digirakendused, nagu suurandmetöötlus ja tehisintellekt, eeldatavalt suurendavad seda osakaalu edaspidi veelgi.

 

Taastuvenergiat toodetakse üldjuhul tarbijale lähedal ja selle suurenev osakaal Euroopa energiatootmises peaks tähendama ühtlasi Euroopa väiksemat sõltuvust energiaallikate impordist. Kuid akude, tuulegeneraatorite ja teiste taastuvenergeetika seadmete tootmiseks on vaja spetsiaalseid toormaterjale, nagu haruldased muldmetallid ja koobalt. See tekitab uut impordisõltuvust, mõnel juhul sellistest riikidest, kus ei ole stabiilset poliitilist režiimi. Üheks väga oluliseks lahenduseks on elektroonikaseadmetes sisalduvate ühendite taaskasutamine, niinimetatud linnaline kaevandamine (urban mining), kirjutab Maailma Majandusfoorum.

 

Elektroonikaromud on maailmas kõige kiiremini kasvav prügiliik. 2018. aastal hinnati selle suuruseks 48,5 miljonit tonni, mis on võrreldav 4500 Eiffeli torniga või 125 000 suure reisilennukiga. Kuid see pole väärtusetu, vastupidi, sellesama mahu romude väärtuseks hinnatakse 62,5 miljardit dollarit, mis on võrreldav näiteks Keenia sisemajanduse kogutoodanguga ühe aasta jooksul. Ühes tonnis romudes on 100 korda rohkem kulda kui ühes tonnis kullamaagis. Kokku sisaldub romudes ligi 60 erinevat Mendelejevi tabeli  

 
 

Elektroonikaromud on maailmas kõige kiiremini kasvav prügiliik. Ühes tonnis romudes on 100 korda rohkem kulda kui ühes tonnis kullamaagis.

 

elementi. Kuigi nende ekstraheerimine on keeruline, tekib selle käigus 80% vähem kasvuhoonegaase kui tavapärasel kaevan-damisel.

 
 

Raporti koostajad leiavad, et elektroonikaseadmeid peaks järjest enam laenutama, mitte müüma. See looks tootjatele motiivi muuta seadmed võimalikult pikka aega vastu pidavaks. Kui ikkagi eelistatakse müümist, tuleb sisse seada toote jälgimise ja tagasivõtmise süsteem, mis tagaks taaskasutuse ning romud ei maanduks prügilatesse.

 
 
 
 
 

Trollid, valeinfo ja fiktiivne identiteet – võimalused nende vastu võitlemiseks

Kadri Mats

Arenguseire Keskuse projektijuht

 
 
 

Viimasel ajal on ajakirjanduses palju kõneainet tekitanud trollid. Troll on anonüümselt tegutsev isik, kes külvab internetis ebakõlasid, õhutab tülisid ja vihkamist, postitades võrgukeskkonnas (nt foorumid, jututoad või blogid) kõrvalisi või teemaväliseid sõnumeid, mille eesmärk on lugejaid emotsionaalsele reaktsioonile provotseerida. Seeläbi mõjutavad trollid avalikku arvamust, õigusloomet ja isegi USA presidendi valimise tulemusi. Cyprus University of Technology, University College London ja University of Alabama at Birmingham on teinud uuringu, mis selgitab, kuidas tegutsesid Vene trollid Twitteri keskkonnas. Uuringust nähtub, et esialgu loodi anonüümne konto ja tehti Twitteris 

 
 

ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel postitusi nii parempoolsetest kui ka vasakpoolsetest poliitilistest vaadetest lähtudes, kogudes endale nõnda mitmeid tuhandeid jälgijaid. Presidendivalimiste

 

Platvormid peavad välja töötama tehnilise lahenduse, mis analüüsib nende keskkonnas toimuvat ja kaitseb kasutajaid trollide mõjutuskampaaniate eest.

 
 

lähenedes aga vahetati konto nimi ja kirjeldus, kustutati enamik varasemaid postitusi, säilitades seejuures kõik konto jälgijad, ja hakati väljendama kindlaid propagandistlikke seisukohti. Kuigi uuring vaatles ainult Twitteri keskkonnas toimunut, on teada, et Vene trollid tegutsesid ka mitmel teisel sotsiaalsel platvormil (nt Facebook ja Reddit). Uurijad leiavad, et platvormid peavad välja töötama tehnilise lahenduse, mis analüüsib nende keskkonnas toimuvat ja kaitseb kasutajaid trollide mõjutuskampaaniate eest.

 
 

Platvormid peaksid tegema teadlastele ja ekspertidele kättesaadavaks algoritmid ja andmed, mis aitaksid aru saada, kuidas info reaalajas platvormil levib, ja see-järel oleks võimalik analüüsida, kuidas see mõjutab inimeste poliitilisi vaateid.

 

European Policy Centre’i avaldatud hiljutises uurin-gus „Valeinfo ja demo-kraatia“ leitakse aga, et on ebaõiglane panna kogu

 
 

vastutus valeinfo leviku peatamise eest platvormidele. Küll aga annavad uurijad soovituse, et platvormid peaksid tegema teadlastele ja ekspertidele kättesaadavaks algoritmid ja andmed, mis aitaksid aru saada, kuidas info reaalajas platvormil levib, ja seejärel oleks võimalik analüüsida, kuidas see mõjutab inimeste poliitilisi vaateid. Uurijad leiavad, et EU Code of Practis On Disinformation on valeinfo leviku piiramiseks tänuväärne algatus, kuid sellest informeerimine vajaks suuremat teavitustööd avalikkuse seas. Lisaks rõhutatakse, et valeinfot saab avaldada ja levitada anonüümselt, mis tähendab, et selle autor ei vastuta kirjatüki eest mitte mingil viisil.

 
 

Internetis leviva anonüümsuse teemat käsitlevad ka McKinsey uurijad, kes toovad välja, et viimasel ajal on eriti USA-s hakanud levima petuskeem, kus osaliselt tõeseid ja osaliselt väljamõeldud andmeid kasutades luuakse fiktiivne identiteet ja üritatakse selle abil pangast laenu taotleda või krediitkaarti küsida. Mitme kuu või isegi aasta jooksul „kasvatavad“ küberkurjategijad fiktiivset identiteeti, luues positiivse maksekäitumise ajaloo, ja alles peale seda, kui maksimaalne laenu- või krediidisumma on välja võetud, lõppevad tagasimaksed. Nii tekitatakse pankadele mitmesaja miljoni dollari eest kahju.

 
 

Uurijad pakuvad välja, et fiktiivset identiteeti oleks kõige lihtsam avastada iseõppiva tehisintellekti abil, kes kasutaks kolmandatel osapooltel olevaid andmeid inimeste kohta ja tuvastaks, kas tegu on päris inimesega või mitte. Päris inimesed jätavad endast mitmesse füüsilisse või digitaalsesse andmekogusse maha päris ajaloo. Näiteks sama telefoninumber ja e-posti aadress kerkivad esile mitmes andmekogus: kinnisvararegistris, töötajate registris, autoregistris, kooliregistris vms.

 
 

Seega on päris inimese jälg nendes registrites järjepidev ja teistega kokkusobiv, fiktiivse identiteedi jälg on aga ebaühtlane ja vastuoluline. Uurijad arvavad, et iseõppiv tehisintellekt suudaks andmete sügavust (esimese laenu võtmise kuupäev, e-posti 

 

Fiktiivset identiteeti oleks kõige lihtsam avastada iseõppiva tehisintellekti abil, kes kasutaks kolmandatel osapooltel olevaid andmeid inimeste kohta ja tuvastaks, kas tegu on päris inimesega või mitte. 

 
 

aadressi esmane registreerimise aeg, sotsiaalkonto loomise aeg jne) ja kokkusobivust (andmete võrdlemine erinevates andmebaasides) analüüsides kiiresti ja efektiivselt tuua välja identiteedid, mille korral tekib kahtlus, et tegemist ei ole päris inimestega.

 
 
 
 
 

Kas kaup, toode või teenus?

Mari Rell

Arenguseire Keskuse ekspert

 
 
 

Kui ettevõte tahab tulla turule uute lahendustega või arendada olemasolevaid lahendusi, on asjakohane hinnata, kas see on kaup, toode või teenus ning kas see on just see, mida tarbija ootab. Oluline on märgata, et tarbimismustrid maailmas on muutumas:

 
 

maailmaturul valitseva masstoodangu tooraine (nt kohvioad) võib osutuda märksa kallimaks ooteks, kui seda väärindada vastavalt kliendi eelistustele (nt gurmeekohv) ja pakkuda otse lõpptarbijale.

 

Tarbimismustrid on muutumas: maailmaturul valitseva masstoodangu tooraine võib osutuda märksa kallimaks tooteks, kui seda väärindada vastavalt kliendi eelistustele. 

 
 

Maailma Majandusfoorum (WEF) on analüüsinud seda, kuidas pääseksid väike ja keskmise suurusega ettevõtted (SME) nn lihtsast kaubapakkuja staatusest kõrgemale, võttes arvesse just tarbijate ootuste muutust ja uusi võimalusi, mida pakub digiteenuste ja platvormimajanduse levik.

 
 

Kasvavatel tarbijaturgudel, nagu India või Hiina, on üks tarbimismuutusi esile kutsuv võtmetegur interneti kiire levik, leiavad WEF-i analüütikud raportis „Future of Consumption in Fast-Growth Consumer Markets: INDIA“. India jõuab 2030. aastaks rohkem kui miljardi internetikasutajani. Veebiavarustes on inimestele lähemal nii võimalus tarbida kui ka arusaam nn peavoolu elukorraldusest ning neil  tekib soov investeerida mugavamasse elamisse, sh suurenevad kulutused nii kodumajapidamiste kestvuskaupadele kui ka teenustele. Raportis leitakse, et Indial on võimalik Hiinalt õppust võtta, sest seal on juba sarnased tarbijaturu muutused aset leidnud. Samuti võib Hiinas näha ärimudeli uuenduste, mobiilipõhiste fintech-teenuste, tehisintellekti abil toimiva e-kaubanduse ja mitmesuguste platvormide toel pakutavate teenuste levikut.

 

Ettevõtjatele tähendab see vajadust uue strateegia järele, et liikuda väärtusahela-põhisest koostööst platvormipõhisesse, tõdevad nimeka Prantsuse ärikooli  INSEAD teadlased platvormimajanduse mõjusid analüüsivas artiklis „How the Platform Economy Is Reshaping Global Trade“. Esmalt, digitaalsed tootmissüsteemid vähendavad tootmiskulusid, eelistades kohalikke kontsentreeritud tarneahelaid. See kujundab ümber allhanked ning muudab kaubavoogusid Lääne ja Ida vahel. Teiseks tekitab eelmainitud kasvav tarbimine arenevatel turgudel vajaduse piirkondliku tootmise järele. Seega ei piirdu Ida enam ainult Lääne varustamisega, vaid peab rahuldama ka kasvava tarbimise vajadusi koduturul. See muudab ahelakujulisi tarneahelaid võrgustikupõhisemaks ja lokaalsemaks ning toob samas kaasa ülemaailmse kaubanduse mahtude vähenemise. Kolmandaks, digitaalses maailmas on muutumas kaubavahetuse olemus: kaupade tähtsus langeb ning suurenevad teenustekaubanduse mahud ja piiriülesed andmevood.  Näiteks General Electric ja Siemens lähevad üha enam seadmete müügilt üle andmesideteenuste osutamisele.

 
 

Joonis 1. Väärtusahelapõhine majandusmudel vs. platvormipõhine majandusmudel

 
 
 
 

Allikas: OECD Going Digital 2018, Finland and AI in the era of platvorm economy

 
 

Neljas ja vast olulisim muutus on aga see, et platvormidega on võimalik hõlpsasti liituda ka SME-del, kes saavad nii osa rahvusvahelisest ärist, arendamata ise pikki tarneahelaid. Nende senine roll globaalses kaubanduses oli sageli seotud väärindamata toorainega,

 
 

Digitaalsete tarnemudelitega on võimalik hõlpsasti liituda ka SME-del, kes saavad nii osa rahvusvahelisest ärist, arendamata ise pikki tarneahelaid. 

 

kuid nüüd on neil võimalik pakkuda väärindatud tooteid. Eespool viidatud WEFi raportis tuuakse välja, et näiteks käsitöölistele mõeldud platvormid Go Coop

 
 

ja Novica võimaldavad arenguriikide väiketootjatel oma kaupa väärindada, luua disain-tooteid ja pakkuda neid laiemalt koduturul, aga ka globaalsel turul.

 
 

Miks on Eesti pensionid väikesed ja kuidas julgustada inimesi säästma?

Johanna Vallistu

Arenguseire Keskuse ekspert

 
 
 

Üks Arenguseire Keskuse 2019. aasta uurimissuundadest käsitleb tuleviku vanemaealiste ehk praeguste 30.–40. eluaastates inimeste rahalist heaolu. Pikas vaates ei ole enam küsimus sugugi vaid selles, mis on optimaalne pensionile jäämise iga või kas me peaksime tulevikus ka pensionieas töötama. Pigem on oluline mõelda, milline võiks olla pensionisüsteemi disain ning tasakaal individuaalse ja kollektiivse vastutuse vahel sotsiaalkaitsesüsteemis ja millised on riikliku pensioni kõrval muud võimalused endale tulevikus rahaline heaolu tagada.

 

Neid teemasid käsitleti jaanuari lõpus toimunud Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsi avapaneelis, mida Arenguseire Keskus korraldas ja modereeris. Hannu Kahra (EBS, Oulu Business School) rääkis kuulajatele, et isegi sageli teistele riikidele eeskujuks seatud Soome pensionisüsteemil on mitmeid puudujääke ning majanduse ja demograafilise olukorra muutumine tingib vajaduse pensionisüsteem üle vaadata. Rahvusvahelised eksperdid on soovitanud tõsta Soome pensioniiga, kuid muuta pension paindlikumaks ning vähendada üksikpensionäride vaesusriski. 

 

Magnus Piirits (TÜ, Praxis) andis oma ettekandes ülevaate pensionireformide pikaajalisest mõjust ühiskondlikule ebavõrdsusele. Ettekandja loodud mikrosimulatsioonimudeli tulemused näitavad, et kuigi võrreldes 1999. aastani kehtinud pensionisüsteemiga on meie tulevikupensionid oluliselt suuremad, võib praeguse süsteemi puhul oodata pensionäride ebavõrdsuse suhteliselt järsku kasvamist 2020. aastate keskpaigani ning ebavõrdsuse vähenemist alles pärast 2045. aastat.

 

Kaspar Oja (Eesti Pank, TÜ) keskendus oma ettekandes sellele, miks üldse on Eesti pensionid praegu nii madalad. Esiteks näitavad võrdlusandmed, et me lihtsalt säästame pensioniks liiga vähe. Teine üllatuslik leid näitas aga seda, et inimeste säästetud rahast ehk teise pensionisamba säästudest keskmiselt väga suur osa (28%) kulub pensionifondide haldustasudeks ja lepingutasudeks. Esineja sõnul on just siin potentsiaal reaalseid sääste suurendada. Seda enam, et pensionifondide endi deklareeritud andmete põhjal on näha, et suur osa haldustasudest kulub fondide turundamiseks.

 
 

Joonis 1. Pensionifondide kulud ja kasum 2017, osakaaluna varadest

 
 
 
 

Allikas: Kaspar Oja ettekanne Rahandusministeeriumi andmete põhjal 

 
 

Eesti on üks paljudest maailma riikidest, kus pensionisüsteemi tulevik muret ja arutelu loob. Näiteks jaanuaris ilmus Rahvusvahelisel Valuutafondil arutelupaber säästmise tuleviku kohta, milles tuuakse välja võimalikke strateegiaid pensionisüsteemi tulevikukindlamaks muutmisel. Helde riikliku pensionisüsteemiga riikides on oht, et inimesed jäävad tuleviku osas liigselt riigile lootma ning eraisikute säästud ei ole väga suured. Üks võimalus individuaalset säästmist julgustada on toetada kindlaksmääratud sissemaksega skeeme (defined contribution scheme). Lisaks peaksid riigid käsitlema 

 
 

pensionisüsteemi osana ka tööturu-poliitikaid ja finantssektorit. Perede võima-lus pensionieaks säästa ja investeeringuga seotud riske hajutada sõltub finantssektori

 

Helde riikliku pensionisüsteemiga riikides on oht, et inimesed jäävad tuleviku osas liigselt riigile lootma ning eraisikute säästud ei ole väga suured.

 
 

toodetest. Tööturupoliitikad peaksid aga soodustama vanemaealiste töötajate suuremat tööturul osalemist, palgalõhe vähendamist ning informaalse töötamise kadumist.

 
 
 
 
 

Arenguseire Eestis, Singapuris ja OECDs

Johanna Vallistu

Arenguseire Keskuse ekspert

 
 

Eestis on praegu oluline pikaajaliste plaanide seadmise periood. Lisaks valdkondlikele strateegiatele on Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi eestvedamisel valmimas riigi katusstrateegia „Eesti 2035“. Veebruari alguses toimus Rahandusministeeriumis Majan-

 
 

Arenguseire aitab muuta riigi stratee-giad ja poliitikad tulevikukindlamaks ning valmistuda ka sellisteks tuleviku-maailmadeks, mida me ehk esmapilgul endale ette ei oskagi kujutada.

 

duskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) strateegilise arenguseire üksuse töötuba, mille eesmärk oli tuua stse-naariummõtlemist „Eesti 2035“ stra-teegiaprotsessi. OECD ekspertide sõnul

 
 

aitab arenguseire muuta riigi strateegiad ja poliitikad tulevikukindlamaks ning valmistuda ka sellisteks tulevikumaailmadeks, mida me ehk esmapilgul endale ette ei oskagi kujutada. Üksuse juhi Duncan Cass-Beggsi hinnangul on arenguseire mõjus siis, kui 

 
 

lisaks igapäevaselt arenguseirega tegelevale üksusele on riigis igas strateegilise planeerimisega tegelevas asutuses üks või kaks inimest, kes oma töös arenguseiret kasutavad ja tulevikuga arvestamist igapäevaselt ka ülejäänud organisatsioonis meeles hoiavad. Arenguseire Keskuse (ASK) uuringute juht Meelis Kitsing tutvustas seminaril 

 

Arenguseire puhul on kõige keerulisem loodud stsenaariumide ja seire-töö strateegiatesse ja reaalsesse poliitikakujun-dusse ülekandmine.

 
 

ASKi seniseid projekte ja arenguseirele lähenemise suundi. Tema sõnul on arenguseire puhul kõige keerulisem loodud stsenaariumide ja seiretöö strateegiatesse ja reaalsesse poliitikakujundusse ülekandmine.

 
 

Üks riik, mida tugeva arenguseire näitena sageli esile tõstetakse, on Singapur. ASKi teemaõhtul 18. veebruaril rääkis Aaron Maniam, et arenguseire sai Singapuris alguse juba 1980. aastatel. Nüüdseks on peamine arenguseire üksus Singapuris Centre for Strategic Futures, mille juhtimisel koostatakse iga viie aasta järel Singapuri arengustsenaariumid järgmiseks 20 aastaks. Stsenaariumid on väga oluline sisend strateegiate loomisel ja need juhivad tähelepanu riigi fookusteemadele. Maniami sõnul intervjueeritakse stsenaariumide loomiseks kõiki olulisemaid poliitikakujundajaid ja arvamusliidreid ning tähtis ei ole mitte see, mida need inimesed arvavad tuleviku kohta, vaid millised teemad on need, millele üldse ei mõelda. Ta tõi välja 1990. aastatel tehtud stsenaariumid, mille loomise käigus avastati, et ebavõrdsusele ja sotsiaalvaldkonna teemadele pööratakse Singapuris vähem tähelepanu kui näiteks majandusele. 

 
 

Stsenaariumide loomiseks intervjueeritakse kõiki olulisemaid poliitikakujundajaid ja arvamusliidreid ning tähtis ei ole mitte see, mida need inimesed arva-vad tuleviku kohta, vaid millised teemad on need, millele üldse ei mõelda. 

 

Selle tulemusel loodi stsenaariumid põhirõhuga sotsiaalteemadele ning see aitas pikaajalisi riske maandada. 

 
 

Maniami arvates on Singapuris arenguseire nii edukas just seepärast, et peaaegu iga valitsusasutus ja organisatsioon on omaks võtnud stsenaariummõtlemise. Lisaks osalevad ametnikud Centre for Strategic Futuresi tegemistes ja õpivad seeläbi oma igapäevatöös arenguseiret kasutama. See aitab märgata lisaks ilmselgetele trendidele ka tärkavaid trende ja olla valmis eripäraste riskide tekkimisel.

 
 
 
 
 

Arenguseire Keskuse publikatsioonid

Marina Bachmann

Arenguseire Keskuse kommunikatsioonispetsialist

 
 
 

Meelis Kitsing: Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumid (“Digiareng ja noorsootöö”, lk 119, 02.2019)

 

Eesti rahva tulevik kutsub kaasa mõtlema (meieeesti.postimees.ee, 18.02.2019)

 

Tea Danilov: Kas digiplatvormid päästavad Euroopa ühisturu? (Äripäev, 15.02.2019) 

 

Uku Varblane: mis juhtub Euroopa autotööstusega elektriautodele üleminekul? (arvamus.postimees.ee, 07.02.2019)

 

Tea Danilov: Stsenaariumid aitavad otsustada (aripaev.ee, 05.02.2019)

 

Arenguseire Keskusel on plaanis inimvara kvaliteeti uurida (Postimees  04.02.2019)

 
 
 
 
 

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.