Head lugejad!

Kui majanduslik heaolu kasvab ja igapäevane toimetulek ei valmista enam muret, ei pöördu Eesti inimesed hedonismi ja elunautimise, vaid uuskogukondlike väärtuste poole. Tulevikus suureneb inimeste isiklik vastutus oma vanaduspõlve toimetuleku eest. Hea pensioni saamiseks pensionifondide senise tootlustaseme juures on tarvis inves-teerida ligikaudu viiendik oma sissetulekust. Järgnevate aastate globaalseid arenguid suunab Hiina jätkuv esiletõus, USA väljatõmbumine rahvusvahelistest organisat-sioonidest ja lepetest ning populistlike liikumiste tähtsuse kasv. Eesti on pisut langenud äritegemise lihtsuse edetabelis, kuid koha võrra tõusnud globaalse konkurentsivõime edetabelis. 

Head lugemist!

Eestis on tõusuteel uuskogukondlikud väärtused

Tuleviku eakate rahalise heaolu stsenaariumid aastani 2050

Vanemaealiste vajadustele vastav tehnoloogia

Euroopa tuleviku-uurijad ootavad turbulentsete aegade jätkumist

Paremad rühivad kiiremini ja aeglasemad jäävad veelgi rohkem maha

Arenguseire Keskus meedias

Milliseid väärtusi Eesti inimesed oluliseks peavad? Kuidas on väärtused muutunud viimase paarikümne aasta jooksul? Kuidas erinevad Eesti inimeste väärtushoiakud teistest riikidest nagu näiteks Soome, Rootsi, Saksamaa või Sloveenia? Neile küsimustele vastuse saamiseks tellis Arenguseire Keskus Tartu Ülikooli teadlastelt uuringu „Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga“.

Väärtusuurijad on üksmeelsed selles, et väärtused kujunevad välja noores eas ja jäävad edaspidi suhteliselt püsivaks. Väärtusi mõjutavad ühiskonna olud – majanduslik jõukus, sotsialiseerumine, põlvkondade vaheldumine ja rajasõltuvus.

Eesti elanike üldine õnnetunne ning eluga rahulolu on kiiresti kasvanud. Mõnevõrra on lähenetud Lääne-Euroopas valitsevatele postmaterialistlikele väärtustele. Eesti asukoht

madal sallivus ja kasin kodanikuaktiivsus. Viimaste näitajate poolest on Eesti oma arengus mitte ainult Soomest ja Rootsist, aga isegi Sloveeniast enam kui mitukümmend aastat maas.

Teadlased toovad välja, et Eesti inimeste seas on kõige tähtsamad väärtused loodus, hoolimine, turvalisus ja solidaarsus, tööväärtuste puhul materiaalsed hüved. Ka enesesuunamine (loovus ja autonoomsus, enda üle otsustamine) on suhteliselt kõrgel kohal eestimaalaste väärtusruumis. Samas ei ole Eesti inimeste hoiakud kuigi tugevalt innovatsiooni ja majanduskasvu toetavad ning ka usaldus teiste inimeste suhtes, mis tõusis aastani 2011 jõudsalt, on nüüd taandunud.

Eesti inimeste seas on töö tähtsus vähenenud ning vastukaaluks suurenenud perekonna ja vaba aja tähtsus. See näitab, et Eesti on muutunud sarnasemaks teistele kõrge heaolu-

tuuri või mõttelaadi: vaba aeg on küll tähtsam, kuid mitte ilmtingimata ei kasutata seda lõbutsemiseks ja mõnusaks ajaveetmiseks.

Inimeste väärtustel ja hoiakutel põhinevate mõttemustrite uurimine võimaldab paremini mõista muutusi ühiskonnas ja kujundada poliitikaid. Eesti inimesed võib jagada väärtuste kombinatsiooni poolest kuude väärtusmustrite rühma (vt joonis): edukas nautleja (aastate lõikes kokku keskmiselt 15% ja 2016. aastal 14% elanikest), loov uuskogukondlane (keskmiselt 20%, 2016. aastal 25%), võrdsuse ja turvalisuse eelistaja (keskmiselt 19%, 2016. aastal 20%), tunnustust ja hoolivust väärtustav (keskmiselt 20%, 2016. aastal 15%), edasipüüdlik ilmajäetu (keskmiselt 12%, 2016. aastal 11%) ja väärtusleige negativist (keskmiselt 13%, 2016. aastal 15%). 

Joonis. Eesti inimeste jagunemine väärtuste kombinatsioonide järgi

Allikas: Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga, 2019, Arenguseire Keskus

Selgub, et Eesti ühiskonnas on viimasel kümnendil enim kasvanud uuskogukondlik mõtte-viis. Sellist rühma iseloomustab keskkonnameelsus, kodanikuaktiivsus ja kogukondlik tegevus, samuti avatus ja usalduslikkus ning sallivus erinevate inimeste ja kultuuride suhtes. Selle rühma esiletõus avaldub eriti selgelt elanikkonna noorema (kuni 30aastaste), harituma ja materiaalselt kindlustatuma osa hulgas.

Uuskogukondlik mõtteviis vastandub nii materialistlikele raha ja võimu väärtustele kui ka toimetulekuraskustest ajendatud ühiskondlikule suletusele. See on juba toonud kaasa väärtuste erinevuse ja konfliktiohu erinevate elanikkonna rühmade vahel, mis võib edaspidi süveneda. 

Mitmete arengutrendide koosmõjul väheneb pensionisüsteemi suutlikkus inimestele tulevikus head toimetulekut pakkuda. Seetõttu ei võimalda ükski kolmest Arengu-seire Keskuse loodud stsenaariumist aastani 2050 eakatele  rahalise heaolu suurenemist

sellega ka pensionipõlve pikenemisel suureneb iga inimese enda vastutus oma toimetuleku eest vanaduspõlves. Ühest küljest eeldab see, et igast inimesest saab iseenda finantsplaneerija – suureneb teadlikkuse ja ka inimesekesksete investeerimis-võimaluste roll. Teisalt muutub järjest olulisemaks nii enda tervise hoidmine kui ka valmisolek ümber- ja täiendõppeks muutuva tööturu tingimustes.

Kolmes stsenaariumis – „Hõbemajanduse võidukäik“, „Vana hea Eestimaa“ ja „Kokku-hoiuküla“ – näeb erinevat arusaama eakusest ning võimalusi oma pensionipõlve rahas-tada. Stsenaariumide eesmärk ei ole tulevikku ennustada, vaid aidata praegu mõelda võimalikule tulevikule ja selle jaoks valmisolekule. 

Stsenaariumide põhjal on erinev elu kahel valitud inimesel – Marial ja Martinil –, kes on aastal 2050 äsja pensionile jäänud. Maria on töötanud pedagoogina ja elu jooksul tänu lisaprojektidele teeninud 1,25 keskmist palka. Tema tervis on pensionile jäädes veel hea ja sõltuvalt stsenaariumist töötab ta pedagoogina edasi või on muul viisil aktiivne. Martin on elu jooksul töökohti vahetanud ja keskmiselt teeninud alla keskmise palga (täpsemalt 0,75 keskmist palka ehk Eesti mediaanpalka). Pensionile jäädes ei ole tema tervis enam kuigi hea ja oskused pole samuti kiita. Kuigi talle kuluks lisasissetulek ära, ei leia ta endale üheski stsenaariumis jõukohaseid ülesandeid. Stsenaariumide kõrvutamisel kolme võimaliku pensionisüsteemiga (praeguse süsteemi jätkumine; ainult esimese sambaga pensinisüsteem ning universaalne ehk kõigile võrdne pension) selgitati, kui suur oleks Maria ja Martini pension võrreldes nende viimase sissetulekuga enne pensionile jäämist. Lisaks vaadeldi, millistel tingimustel oleks Marial ja Martinil võimalus saada sissetulekut 70% ulatuses oma varasemast palgast.

Praeguse kohustusliku kogumispensioniga maailmas oleks Maria sissetulek pensionile jäädes võrreldes tema viimase palgaga 35% ja Martinil 46%. Elu jooksul keskmist palka teeninud inimene saaks pensioni 39% ulatuses. Seevastu maailmas, milles ise kogumine enam kohustuslik ei ole ja lootus on vaid riigil ehk jooksvalt makstavatel pensionidel, oleks Maria pension 29% võrreldes tema viimase palgaga, Martinil 40% ja keskmise palga teenijal 33%. Kui kõik inimesed saaksid pensioni võrdselt, nagu juhtub kolmandas stsenaariumis, siis Maria pension ulatuks 24%-ni, Martinil oleks see 40% ja keskmise palga saajal 30% pensionile jäämise eelsest palgast.

Kolmes analüüsitud pensionisüsteemis – kohustusliku kogumispensioni jätkumine, süsteem ilma kohustusliku kogumispensionita ning kõigile võrdne pension – on näiteinimeste Maria ja Martini pension võrreldes viimase sissetulekuga 24%-42%, mis on märgatavalt väiksem 70% eesmärgist.

Kuidas oleks võimalik maksta kõrgemat pensioni? Põhimõttelised valikud selleks on järgmised:

• inimesed ise koguvad ja investeerivad kohustuslikus korras või vabatahtlikult rohkem;
• tõstetakse maksu või laiendatakse maksubaasi, et saaks jooksvalt rahastatavaid pensione suurendada;
• tõstetakse pensioniiga, et peaks väiksemale hulgale pensionäridele pensioni maksma või
• võimaldatakse suuremat tööealiste sisserännet või kasvab oluliselt sündimus.

70% suurust pensioni (sisaldab II ja III sammast ning muid investeeringuid). Jooksvalt rahastatava pensioniga maailmas peaks praeguse 20% suuruse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa asemel maksumaksjad maksma 42%, et keskmise palga teenijal oleks võimalus pensionile jäädes saada palgast 70% ulatuses pensioni. Universaalse pensioniga maailmas (kus ei koguta) võiks pension suureneda, kui tõsta pensioniiga. Keskmise palga teenijale tema palgast 70% suuruse pensioni maksmiseks peaks pensioniiga olema 78 eluaastat.

Loe uurimisteema taustaaruandeid, kokkuvõtvat brošüüri ja stsenaariume siit.

2017. aastal oli Euroopas iga 65-aastase või vanema inimese kohta veidi enam kui kolm tööealist inimest. Aastaks 2070 prognoositakse, et see arv langeb kaheni. Kuna inimesed elavad kauem, tuleb edaspidi rohkem tähelepanu pöörata nende hooldusele. Teisalt on meil vähem inimesi, kes hooldust pakkuda saaksid. Ühe võimalusena nähakse abistavate tehnoloogiate (assistive technologies) laialdasemat kasutuselevõttu ja hoogsamat arendamist.

Näiteks on Jaapani valitsus võtnud eesmärgiks suurendada selliste tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis võiks vähendada hooldajate puudust ja tagada kodus elavate eakate iseseisvuse. Valitsus loodab, et aastaks 2020 nõustuvad neli viiest hoolduse saajast robotite pakutava hooldusega. Abistavate tehnoloogiate arendajad on praegu kesken-dunud niisuguste robotseadmete tootmisele, mis aitavad eakatel voodist välja tõusta ja ratastooli istuda või mis aitavad vanureid vanni viia. Kuid valitsus soovib astuda sammu kaugemale ja arendada roboteid, mis suudavad ennustada, millal hoolealused tualetti minekut vajavad. Teise näitena saab esile tuua juhtiva Jaapani tööstusautomaatika pioneeri AIST välja töötatud interaktiivse hüljesroboti PARO, mis vähendab vanurite ja neid hooldavate inimeste stressi haigla või hooldekodu keskkonnas. PARO-l on viit tüüpi andureid: kompavad, valguse, kuulmise, temperatuuri ja kehahoiaku andurid, millega ta suudab inimest ja tema keskkonda tajuda. Inimestega suheldes reageerib PARO justkui elusana, liigutades pead ja jalgu, tehes helisid ja näidates oma eelistatud käitumist.

Kulude ja keerukuse vähendamise huvides ei sarnane näidetena toodud robotid veel inimestele ega räägi kasutajatega, vaid nad on loodud konkreetsetes olukordades olevate inimeste abistamiseks.

STOA (European Parliamentary Research Service, Scientific Foresight Unit) uuring leiab, et kuigi arendatavad abistavad tehnoloogiad on paljulubavad, ei ole praegu juba olemasolevaid võimalusi piisavalt ära kasutatud. Olemasolevate abistavate tehnoloogiate tõhusam levitamine ja kasutamine võiks anda kiiremat kasu kui keerukamate tehnoloogiate väljatöötamine.

Abistavate tehnoloogiate kasutamisel on tähtis arvestada sotsiaalse kaasatusega. Näiteks kui abistavad tehnoloogiad tagavad eakate võime püsida kauem tööturul, peab seda

elada üksi oma kodus, tuleb hoolitseda, et ta ei satuks inimkontakti puudumise tõttu isolatsiooni, mis võiks omakorda mõjuda halvasti tema tervisele.

Oluline on, et kaasatuse saavutamise meetmed ei oleks suunatud ainult eakatele. Inimesed puutuvad oma töö- ja isiklikus elus üha enam abistava tehnoloogiaga kokku, näiteks abivahendid, mis hõlbustavad suhtlemist puudega inimestega. Lisaks eakate toetamisele võiksid abistava tehnoloogia asjatundjad aidata erivajaduseta inimestel tõhusamalt ja kaasavamalt suhelda abistavaid tehnoloogiaid kasutavate inimestega. Nende kogemus on väärtuslik uute abistavate tehnoloogiate väljatöötamisel.

Oktoobris toimunud Euroopa strateegia- ja poliitikaanalüüsi süsteemi (ESPAS) korraldatud iga-aastasel globaalseid trende käsitleval konverentsil tõdeti, et tagasipöördumist vahe-peal harjumuspäraseks saanud stabiilsesse maailmakorraldusse ei ole lähiajal oodata.

ESPAS on koostöövõrgustik, mis pakub Euroopa Liidu otsustajatele strateegilist analüüsi, nõuandeid ja tulevikuseiret. Aastakonverents tõi kokku tulevikuseire praktikute ja strateegide kogukonna vahetamaks mõtteid selle üle, mis on olulisimad Euroopa ja maailma tulevikku kujundavad sotsiaalsed, majanduslikud, tehnoloogilised ja geopoliitilised suundumused. 2019. aasta kohtumisel ammutati mõtteainet viimasest ESPAS-i aruandest „Globaalsed suundumused aastani 2030: väljakutsed ja valikud Euroopas”.

Järgnevate aastate globaalseid arenguid suunab enim Hiina jätkuv esiletõus, USA väljatõmbumine rahvusvahelistest organisatsioonidest ja lepetest ning populistlike liikumiste tähtsuse kasv. Praeguste arengute jätkudes ületab Hiina sisemajanduse kogutoodang 2030. aastaks USA oma kahekordselt. Hiina majanduslikest ja strateegilistest ambitsioonidest rääkides leiti, et Euroopa seisukohast on võtmeküsimus, kuidas arendada mõlemapoolselt kasulikke suhteid ning tagada Euroopa ettevõtetele võrdsed mängureeglid. USA väljaastumine Pariisi kliimaleppest, vägede väljatoomine

ilma Kaubandusorganisatsioonist. USA suunamuutust seostati kolmanda fookusteguriga, milleks on populistlike liikumiste suurenev globaalne edu. Ühendriikide näitel leiti, et populistlike vaadete esiletõus ei ole otseselt seotud kehvapoolse majandusolukorraga, vaid eelkõige ebakindlust tekitavate tulevikuootustega – seda nii USA globaalse rolli osas kui ka inimeste identiteedi, töökohtade võimaliku kadumise ja ebavõrdsuse kasvuga seotult. Kasvavat ebavõrdust ning ebakindlust tuleviku suhtes toodi populistlike liikumiste esiletõusu peamiste põhjustena välja ka Euroopa puhul.

Allikas: Haidar, S., 2019, Global Order in Transition. Presentation at the ESPAS Annual Conference 2019, Brussels

Nende kolme teguri taustal on fooni loovad pikemaajalised trendid seotud keskkonna-meelsuse ja säästva arenguga, tehnoloogiliste uuendustega ning muutustega tööelus. Arutleti, et majandusmudeli säästlikumaks muutmine eeldab väga radikaalseid samme ja sageli seda ei aduta. Kui 2020. aasta eesmärgiks seatut on võimalik saavutada ka praeguse majandusmudeli ümberhäälestamisega, siis kliimaneutraalsuseni jõudmine eeldab täielikku ümberkorraldust nii tehnoloogiates kui ka elulaadis.

Käimasolevate suurte muutuste taustal võib tunduda, et Euroopa globaalne tähendus on vääramatult vähenemas. Kuid Euroopal on ka tulevikumaailmas võimalik olla normatiivne suurjõud, mis on eeskujuks, kuidas leida tasakaal majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide vahel ning olla demokraatia ja vabaduse majakaks.

Paremad rühivad kiiremini ja aeglasemad jäävad veelgi rohkem maha

Mari Rell 

Arenguseire Keskuse ekspert

Maailmapanga raport „Doing Business 2020” hindab taaskord äritegemise lihtsust ning reastab 190 riigi ettevõtlus- ja õiguskeskkonda iseloomustavad näitajad üheteistkümnes kategoorias. Eesti on kokkuvõtvas pingereas 18. kohal. Võrreldes möödunud aastaga oleme aga langenud kaks kohta. Läti on 19. kohal, Leedu on viimastel aastatel jõudsalt tõusnud ja on 11. kohal (eelmisel aastal 14. ja aasta enne seda 16. koht).

Ka esikolmik on muutunud: mitmeid aastaid on esimesel ja teisel kohal püsinud Uus-Meremaa ja Singapur, kolmandale aga on tõusnud Hongkong ning Taani nihkunud neljandaks.

Mis põhjustab Eesti positsiooni kaotuse? Erinevate indikaatorite kaupa vaadates pole Eesti olukord tegelikult muutunud ja indeksite alakomponentide väärtused on samad võrreldes möödunud aastaga. Küll aga on paranenud teiste riikide olukord. See kinnitab tarkust, et paigalseis on tagasiminek.

On ilmunud teinegi riike reastav indeks – Maailma Majandusfoorumi (WEF) poolt kasutatav 141 majandust hõlmav globaalne konkurentsivõime indeks. WEF mõõdab riikide konkurentsivõimet erinevate institutsioonide võimekust, poliitikate edukust ja tootlikkuse taset iseloomustavate mõjutegurite kaudu. Eestil on selles pingereas 31. koht. Oleme ennast koha võrra kergitanud võrreldes möödunud aastaga. Nii Läti kui ka Leedu on selles pingereas meist tagapool, vastavalt 41. ja 39. positsioonil. Esikohal on Singapur ning esikolmikus veel USA ja Hongkong.

Raportis tõdetakse, et üldine maailma majanduskasv on viimasel kümnendil pidurdunud, ja kui vaadelda indeksis arvesse võetud valdkondi, siis erinevused riikide vahel kasvavad ehk paremad saavutavad kõrgemaid tulemusi ja kehvemad jäävad veelgi maha.

Joonis. Maailma eri piirkondade konkurentsivõime lõhe kasv

Mari Rell: kuhu kaob Eesti inimeste saavutusvajadus? (30.10.2019, epl.delfi.ee) 

Uuring: Eesti ühiskond liigub edukesksetest 1990. aastatest tasapisi eemale (30.10.2019, epl.delfi.ee)

Tea Danilov: pensionisüsteemide „parim enne” hakkab mööda saama (arvamus.postimees.ee, 28.10.2019)

Чтобы получать на пенсии 70% от дохода, нужно каждый месяц инвестировать 18% от зарплаты (rus.delfi.ee, 24.10.2019)

Meelis Kitsing Äripäeva Raadios: Brexiti populism võis olla vaid algus (Äripäeva Raadio, 24.10.2019)

Uuring: normaalseks pensionipõlveks tuleks investeerida viiendik kuupalgast (majandus24.postimees.ee, 23.10.2019)

Uppuja päästmine on uppuja enda mure: Eesti pensionisüsteem ei taga eakate heaolu (arileht.delfi.ee, 23.10.2019)

Исследование: пенсионная система Эстонии не гарантирует пенсионерам финансового благополучия (rus.postimees.ee, 23.10.2019)

Uuring: oleme kümne aastaga rikkamaks saanud, aga ise seda ei tunneta (Eesti Päevaleht, 16.10.2019)

ГРАФИК: Доходы жителей Эстонии сильно выросли, но люди не ощущают этого (rus.delfi.ee, 16.10.2019)

Johanna Vallistu: tulevik tehislihaga (err.ee, 11.10.2019)

Uuring: järgmise 15 aasta jooksul võib toimuda vastulinnastumine – inimesed kolivad tagasi maale (postimees.ee, 11.10.2019)

Будущее регионов Эстонии больше всего зависит от автоматизации производства (rus.err.ee, 11.10.2019)

Riigikogu uuring: Eesti maapiirkondade ettevõtete ärimudelid ammenduvad peagi (arileht.delfi.ee, 10.10.2019)

Tea Danilov: kas energiapööre annab Euroopa Liidule uue hingamise? (Postimees, 03.10.2019)

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.