Head lugejad!

Septembrikuu uudiskirjas kirjutame isejuhtivatest autodest, millest kõneldakse nii maailmas kui ka Eestis. Luubi all on taas finantsteenused, aga ka energia- ja kliimateemad, mis on samuti maailma mõttekodades palju tähelepanu saanud. Lisaks on Euroopa Parlamendi uuringuteenistus andnud välja uue esseekogumiku arengutest, milles nähakse võimalike pikaajaliste trendide algust ja millele europarlamendi liikmed peaksid tähelepanu pöörama. Anname sellest ülevaate.

Head tutvumist!

• Isejuhtivad autod ei juhtu ise
• Vastassuunalised kliimakokkulepped ja majandushuvid
• Finantsteenuste arengu komistuskivid ja ergutajad
• Valik tärkavaid trende globaalse trendimõõtja teises numbris

Maailma suurimad ettevõtted, nagu Apple, Baidu, Intel, Google, Tesla ja Uber, investeerivad isejuhtivate autode arendamisse miljardeid. Nende investeeringute eesmärk on saada ligipääs olulisele tehnoloogiale, mida on vaja isejuhtivate autode arendamiseks. Audi, Ford, Nissan, Volkswagen ja Toyota plaanivad hakata müüma isejuhtivaid autosid mõne aasta pärast.

Optimistlikud ennustajad näevad isejuhtivatel autodel olulist rolli juba lähiaastatel ja mõned prognoosivad, et isejuhtivad autod domineerivad paarikümne aasta pärast. Ent maailma juhtiva konsultatsioonifirma McKinsey uuringu järgi moodustavad isejuhtivad autod 2030. aastaks 15% autoturust ja see prognoos põhineb eeldusel, et regulatiivsed piirangud kaotatakse. McKinsey partner Scott Nyquist toob välja, et isejuhtivate autode roll on tulevikus suur, kuid kindlasti ei ole nende laialdane levik kultuuriliste, tehnoloogiliste, eetiliste ja regulatiivsete takistuste tõttu nii kiire, kui optimistid arvavad.

Tehnoloogilised proovikivid selgusid selle aasta suvel USA arvutiteadlaste avaldatud uuringus, mis näitab, et ka väikene liiklusmärkide manipulatsioon võib isejuhtiva auto suurde segadusse viia. Seda leidu toetab mõni aasta tagasi USA arvutiteadlaste avaldatud ja üle 400 teadlase tsiteeritud uurimistöö selle kohta, kuidas erinevalt inimeste omadest võivad tehisintellekti sügavad närvivõrgud väikese muudatuse tõttu objekti valesti klassifitseerida (videokokkuvõte uuringust on siin).

Lisaks tehnoloogiliste piiride ületamisele on regulatiivse keskkonna muutmine isejuhtivate autode leviku eeltingimusena keeruline, kuna inimeste usaldus ei pruugi olla piisavalt suur tehisintellektiga masinate ehk krattide vastu – nii nimetab neid Riigikantselei isejuhtivate autode eksperdirühm. Tehisintellekti puhul pole küsimus ainult isejuhtivates autodes, vaid see on palju laiem, puudutades erinevaid eluvaldkondi. Seepärast soovitabki eksperdirühm reguleerida tehisintellekti laiemalt, mitte üksnes muuta liiklusseadust, kuna see tähendaks peatset vajadust muuta järgmisi seadusi. On valida, kas teha seda samm-sammult või ühe suurema muudatusena, aga regulatiivse keskkonna muutmine on paratamatult vajalik, sest tehisintellekti ei ole võimalik n-ö pudelisse tagasi suruda. Vastasel korral hakkavad juhtuma kurioosumid, nagu 2015. aastal Šveitsis, kus politsei arreteeris roboti ecstasy ostmise eest.

Ambitsioonikate rahvusvaheliste kliimakokkulepete taustal on alati olnud küsimus, kas kokkuleppega liitunud riigid saavad keskenduda tugevale majanduskasvule, samal ajal kui nad peavad rakendama meetmeid, mis tooksid kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise. Ka akadeemilistes uuringutes on sageli tõstatatud küsimus keskkonnaalaste regulatsioonide tõhususe kohta. Need küll innustavad puhaste tehnoloogiate (clean tech) arendamist, kuid kas sellest tulenev kasu on piisavalt suur, et kaaluda üles regulatsioonidest tulenevaid kulusid? OECD raportis „Investing in Climate, Investing in Growthˮ leitakse, et praegune ülemaailmne makromajanduskeskkond ja madalad intressimäärad toetavad riikide võimalusi võtta kasutusele kiireid meetmeid, mis aitaks heitkoguseid vähendada, aga ka soodustaksid majanduskasvu. Oluline on kasutada õiget hetke, sest mida hiljem toimub ülemaailmsete CO2 heitkoguste pööre vähenemise suunas, seda suurem peab olema hilisem pingutus, et kokkulepitud eesmärkideni jõuda. OECD analüütikute hinnangul on tõenäoline, et kui see n-ö pöördehetk ei saabu enne 2030. aastat, siis pole seatud eesmärkide saavutamine enam võimalik.

Samas tõdeb Oxford Institute for Energy Studies septembris ilmunud raportis, et liiga lühiajaliste eesmärkidega fiskaalpoliitika võib takistada CO2 heite vähendamist. Näitena tuuakse elektrienergia maksud, mis on alates 2008. aastast oluliselt tõusnud. Need on läinud peamiselt taastuvenergia arendamise rahastamiseks, samas ei saada tehtud kulusid tagasi. Raportis märgitakse, et mida laiem on taastuvenergia levik, seda kõrgemad on elektrienergia maksud ja seda vähem on taastuvenergia konkurentsivõimeline võrreldes fossiilkütustega.

Kõige paremaid võimalusi CO2 heite vähendamiseks nähakse ELis ehitiste ja transpordi valdkonnas. Senise progressi kliimaeesmärkide täitmise suunas võttis kokku Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (EPRS) ning jõudis järeldusele, et praegused vähese CO2 heitega tehnoloogiad on pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks ebapiisavad ning vajalik on laialdane teadus- ja arendustegevus, samuti uusi tehnoloogiaid toetava regulatiivse raamistiku loomine. EPRSi arvates on kliimavaldkonna progress kinni poliitilistes valikutes, teisisõnu nendes samades kliimapoliitikaga vastassuunalistes majandushuvides. Näiteks ei kohelda maksustamise mõttes võrdselt eri transpordiviise, eelistatud on laevandus ja lennundus. 

Eelmises uudiskirjas kirjutasime, millist ohtu oma ärimudelitele näevad tänased finantsteenuste pakkujad Fintechi arengus. Kuid ka Fintechi ettevõtete taevas pole pilvitu.

World Economic Forum toob oma hiljutises raportis „Beyond Fintech: A Pragmatic Assessment Of Disruptive Potential In Financial Services” muu hulgas välja, et paljud Fintechi ettevõtted on seadnud eesmärgiks saada finantsteenuste maastikul turuliidriks, kuid paraku ei ole see neil õnnestunud. Põhjustena tuuakse välja, et Fintechi ettevõtted on ülehinnanud klientide soovi loobuda turgu valitsevate ettevõtete pakutavatest finantsteenustest, kuna teenusepakkuja vahetamine on kliendile kulukas. Samuti ei ole Fintechi ettevõtete pakutavad teenused kliendi jaoks piisavalt olulised, et teenusepakkujat vahetada. Lisaks tuuakse puudusena välja, et Fintechi ettevõtted ei ole suutnud luua uut finantsteenuste ökosüsteemi, nagu alternatiivne kapitaliturg, vaid keskendutakse pigem paranduste tegemisele juba olemasolevas finantsteenuste ökosüsteemis.

Ka mõttekoja Centre for European Policy Studies uurija toob välja, et järgmise kolme aasta perspektiivis näevad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad jätkuvalt peamise välise finantseerimisallikana pangalaenu, liisingut ja arvelduskrediiti.

Vaatamata Fintechi arengu senistele vajakajäämistele, leiab ECOFINi ministrite kohtumisel tutvustatud mõttekoja Bruegel koostatud uuring „Capital Markets Union and the fintech opportunityˮ, et Brexiti ja Fintechi arengud võivad lähitulevikus märkimisväärselt ergutada Euroopa finantsmaastikku. Kohtumisel jäi kõlama ühine seisukoht, et Fintechi õigusliku regulatsiooni loomisel tuleks järgida tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet. Euroopa Komisjon valmistabki parasjagu ette Fintechi tegevuskava, mis sisaldab ettepanekuid valdkonna reguleerimiseks ja järelevalveks. Tegevuskava peaks valmima järgmise aasta alguses.

McKinsey Global Institute pakub välja kolm tehnoloogiat, mis murravad traditsiooniliste finantsteenuste pakkujate senise monopoli: 1) digitaalsed platvormid, näiteks laenamise platvormid nii eraisikutele kui ka ettevõtjatele (Kiva, Kickstarter, Zopa); 2) blokiahela (blockchain) tehnoloogia – McKinsey uurijad pakuvad, et blokiahela kasutuselevõtt ettevõtete piiriüleste maksete korral hoiab kokku 50-60 miljardit dollarit ning 3) tehisintellekt – aitab üle saada informatsiooni asümmeetrilisusest, näiteks aitab kokku viia maksudeklaratsioonide ja sotsiaalmeedia andmed ning luua ettevõtte profiili, mis annab infot, kuidas kliendid ettevõttesse suhtuvad ja kus ta võrreldes konkurentidega asetseb.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistus annab kord poolaastas välja esseekogumiku arengutest, milles nähakse võimalike pikaajaliste trendide algust ja millele europarlamendi liikmed peaksid tähelepanu pöörama. Septembris ilmus globaalse trendimõõtja (Global Trendometer) teine number (eelmine ja ühtlasi esimene number on kättesaadav siin).

Uues numbris on juttu maailma demograafiast eri nurkade alt. Sahara-taguse Aafrika sündimusnäitajad püsivad kõrgel – umbes 5 last naise kohta, rekordit hoiab Nigeeria 7,6 lapsega naise kohta – ning seda hoolimata laste suremuse järsust vähenemisest viimastel aastakümnetel. Rahvastikuteadlaste kõnepruugis on see Aafrika piirkond jõudmas „demograafilise dividendi” teenimise faasi: tööealine rahvastik kasvab, pere suurus kahaneb ning rohkem naisi pääseb tööturule, see toob kaasa suuremad investeeringud haridusse ja tervishoidu inimese kohta ning tootlikkuse kasvu. Samas eeldus, et pere suurus kahaneb ja naised pääsevad haridussüsteemi ja tööturule, on visa täituma, kuna sündimuse vähenemine on väga aeglane. Praegu on autorite sõnul veel ebaselge, kas Sahara-taguses Aafrikas tõusevad esile rahvastikuplahvatusest tingitud pinged ja rändesurve teistele riikidele või õnnestub sündimust piisavalt vähendada, et rakenduks „demograafilise dividendi” stsenaarium.

Luubi all on ka abiellumisealiste naiste järjest kasvav defitsiit Hiinas. See tuleneb aastakümneid aetud ühe lapse poliitikast, mille tõttu perekonnad eelistasid meessoost järglasi ja sageli ei valinud vahendeid kindlustamaks, et ainus laps oleks poiss. Aastaks 2020 prognoositakse, et Hiinas on umbes 30-35 miljonit abiellumisealist meest rohkem kui naist. Kardetakse, et selle olukorra võimalikud tagajärjed on naistevastase vägivalla ja pruudiröövide ning HIV-nakkuse ja teiste seksuaalsel teel levivate haiguste kasv. 

Tärkava trendina, millest pole veel teada, kas see tugevneb või sumbub, nähakse ümberjaotavat maksupoliitikat. Alates varastest 80ndatest on enamikus OECD riikides kapitali ja kõrgete sissetulekute maksumäärad alanenud. Nüüd nähakse selle trendi pöördumist ja nõudmist suurema maksuõigluse (tax fairness) järele. Pööret seletatakse ettevõtete kasumi riikidevahelise nihutamise (profit shifting) ja agressiivse maksuplaneerimise praktikatega. Kuna aga ettevõtete tegevus kasumi nihutamisel või agressiivsel maksuplaneerimisel on globaalne, peab ka maksupoliitiline vastus sellele olema rahvusvaheliselt koordineeritud. Ümberjaotava maksupoliitika trendi tugevnemisel peetakse määravaks kahte märki. Esimeseks on G20 ja OECD koostöös välja töötatud nn BEPSi (base erosion and profit shifting) ettepaneku vastuvõtmine. Ettepanek võitleb ettevõtete praktika vastu deklareerida kasumit väljaspool neid riike, kus see on teenitud. Teiseks märgiks on Euroopa Komisjoni maksude vältimise vastase paketi ATAD (anti-tax avoidance) vastuvõtmine. Mööndakse, et mõned otsustavad sammud maksupoliitikas on üksnes siis võimalikud, kui kõik riigid nõustuvad, sealhulgas maksuparadiisid. Autorid loodavad, et ehk saab selleni jõuda piitsa ja prääniku meetodit kasutades, kombineerides hüvesid ja soodustusi arenguabist ilmajätmise perspektiiviga mittenõustumise korral.

Pöördepunktis on maailm ka vabakaubanduse valdkonnas – pole teada, kas tugevnevad protektsionistlikud meeleolud või jätkatakse liikumist järjest vabama kaubanduse poole. Võtmetähtsusega leitakse olevat järgmised tegurid. Esiteks, president Trumpi administratsioonis väljatöötamisel olev BAT (border adjustment tax). Kui sellest saab samm maksustamaks ettevõtteid seal, kus tooteid müüakse, mitte seal, kus neid toodetakse, ning seda rakendatakse sõltumata ettevõtte koduriigist, võib sellel autorite arvates olla positiivne mõju. Kui sellest saab aga klassikaline imporditariif, mis lisaks läheb vastuollu WTO reeglitega, võib see maailmas esile kutsuda vastumeetmeid ning avatus väheneb oluliselt. Teiseks teguriks peetakse kahe sektori – põllumajanduse ja teenuste – kaubandusbarjääride (jätkuvat) alandamist. Samas mööndakse, et põllumajanduses ei pruugi ulatuslik turureform olla võimalik ilma usutava strateegiata, kuidas reformist kaotajatele kaotusi kompenseerida. 

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.