Head lugejad!

Jaanuarikuu numbri avalugu räägib varase faasi ettevõtlusest Eestis ja maailmas Globaalse Ettevõtlusmonitori (GEM) värske raporti põhjal. Eesti osaleb selles uuringus juba viiendat aastat, heidame pilgu selle aja jooksul toimunud arengutele. Mitme hiljutise analüüsi fookuses on olnud tehisintellekti ja inimõiguste vahelised seosed ning üle ega ümber ei saa küberturvalisusest. Lisaks anname ülevaate käimasolevatest kaastöödest Arenguseire Keskuse uurimisprojektidesse.

Head tutvumist!

• Ettevõtluse populaarsus Eestis kasvab, kuid mitte töökohtade loomise plaanid 

• Kas inimõigusi tuleb robotite eest kaitsta või tuleks need anda ka robotitele?

• Küberturvalisus kui vältimatu prioriteet

• Ülevaade kaastöödest Arenguseire Keskuse uurimisprojektidesse

Ligi pooled Eesti elanikest näevad ettevõtlust atraktiivse karjäärivalikuna, selgub värskest globaalsest ettevõtlusuuringust GEM (Global Entrepreneurship Monitor), milles Eesti osaleb alates aastast 2012. Arenguseire Keskus koostas Eesti viie aasta arenguid kokkuvõtva faktilehe, mis näitab, et Eestis on oluliselt kasvanud inimeste arv, kes leiavad, et tingimused Eestis ettevõtlusega alustamiseks on soodsad ja läbikukkumishirm on vähenenud.

Viimase viie aastaga on Eesti varase faasi ettevõtlusaktiivsust peegeldav TEA indeks kasvanud kolmandiku võrra ehk 14%-lt 19%-le. (Varase faasi ettevõtjateks loetakse antud uuringus inimesi, kes on alustanud ettevõtlusega või astunud selleks samme viimase 42 kuu jooksul.) Innovatsioonipõhise majandusega riikide seas, kuhu Eesti antud uuringus liigitub, on see väga kõrge näitaja. Euroopas oli möödunud aastal TEA indeks 8,1% ning on püsinud lähedasel tasemel viimasel viiel aastal. 

Olulisim motivatsioonitegur ettevõtlusega alustamiseks Eestis on isiklik eeskuju, näiteks mõni tuttav ettevõtja. Tähtsad on ka usk oma teadmistesse ja oskustesse ettevõtjana toime tulla ning leitud ärivõimalus või -idee.

Eestis on viimase viie aastaga kasvanud inimeste positiivne suhtumine ettevõtlusega alustamisse kui võimalikku soodsasse karjäärivalikusse – nii arvasid 2017. aastal ligi pooled 18-64aastastest elanikest. Inimeste osakaal, kes leiavad, et ettevõtjate staatus ühiskonnas on kõrge, on Eestis püsinud viimastel aastatel 60-65% vahemikus.

Pisut alla kahe kolmandiku varase faasi ettevõtjatest on mehed ja enam kui pooled neist on kõrgharidusega. Eesti tüüpiline varase faasi ettevõtja on alla 45aastane mees, kes tunnetab ärivõimalust ning hindab oma teadmisi ja oskusi ettevõtlusega alustamiseks piisavaks. Ettevõtteid luuakse Eestis peamiselt ärivõimalustest ajendatuna (76%), vaid 24% ettevõtjatest alustab ettevõtlusega toimetulekuvajaduse tõttu. Globaalses raportis tuuakse esile Eesti toetavat ettevõtluskeskkonda, oleme uuringus osalenud riikide võrdluses esimese viie seas.

Peamise murekohana toovad rahvusvahelise uuringu koostajad välja töökohtade loomise plaanide vähenemise alustavate ettevõtjate seas. Maailmas on kasvanud alustavate ettevõtjate osakaal, kes ei plaani luua ühtki töökohta ning vähenenud nende oma, kes plaanivad järgmise viie aasta jooksul luua kuus ja enam töökohta. Autorite arvates tähendavad need muutused, et üha rohkem inimesi otsustab tegutseda omal käel, võibolla osana mõnest koostöövõrgustikust, ning seda soosivad moodne tehnoloogia ja elustiili-eelistused. Eestis on alustavate ettevõtjate töökohtade loomise plaanid püsinud samal tasemel, samal ajal kui alustavate ettevõtjate hulk kasvab. See viitab sellele, et sageli pole töökohtade loomist ettevõtte arengusse sisse planeeritud. Arvestades tööturu laiemaid suundumusi, võib täna globaalsel tasandil esinev trend ka meile üle kanduda.

Tom käib kohut oma endise tööandjaga, teraskonstruktsioone tootva ettevõttega. Kui Tom kaks aastat tagasi tööle võeti, asendas ta viit töötajat, kes vabastati töölt, kuna ettevõte soovis tõsta oma tootlikkust. Tomi pikad töötunnid ja vähene tasustamine said probleemiks, kui Tom soovis kasutada aega, mil ta ei tööta, selleks, et arendada omaenda versiooni lõpptoodangust, kasutades seejuures oskusi, mis ta ettevõttes oli omandanud. Ettevõte keeldus Tomi palvest. Tom pöördus seepeale kohtusse kaebusega, et tema kui töötaja õigusi rikutakse ja tehase töötingimused on orjastavad. Kaebusel tundub olevat sisu, kuid kaebaja paneb kulme kergitama: Tom on robot!

See näide ei ole väljavõte mõnest ulmeromaanist, vaid ajakirjas Journal of Futures Studies 2017. aasta detsembris ilmunud artiklist, kus arutleti arukatele robotitele inimõigustega sarnaste õiguste andmise üle. Teema tõstatus Euroopa Parlamendi resolutsioonist, kus tehakse ettepanek elektroonilise isiku loomiseks õigusruumi. Artikli autor argumenteerib, et see oleks otsetee inimõigusteni. Ning arusaadavalt tooks see endaga kaasa mitmed väärtuskonfliktid, näiteks robotitele antud inimõigusi tunnustatakse enne, kui kõikidele inimestele on inimõigused päriselus tagatud.

Välistada ei saa ka inimeste ja robotite vastandlikke väiteid inimõiguste rikkumiste kohta. Kui robotid suudavad õppida ja ise ennast uuesti programmeerida, siis jätkub inimtööjõu asendamine paljudel töökohtadel. Asendatud töötajad saavad väita, et nende õigust piisavale elatustasemele on piiratud, kuna neid lükatakse tööturult välja. Robotid saavad seevastu väita, et nad kasutavad vaid oma õigust õppida ja reprodutseerida. Lisaks võib robotitele inimõiguste andmine vähendada inimõiguste moraalset väärtust ühiskonna silmis. Näiteks, kui robotit kaitstakse tema mälupanga põhjendamatu läbiotsimise eest, seevastu aga inimene otsitakse tavapärase turvakontrolli käigus läbi ainult seetõttu, et ta paistab kahtlane.

Harjumuspärasemast vaatenurgast uurib seda teemat Euroopa Nõukogu tellitud raport „Study on the human rights dimensions of automated data processing techniques (in particular algorithms) and possible regulatory implicationsˮ, mis käsitleb automatiseeritud andmetöötlemise tehnoloogiatel ehk algoritmidel põhineva otsustusprotsessi võimalikku negatiivset mõju inimõigustele. Uuringus järeldatakse, et inimese tehtud otsused ei pruugi olla paremad automatiseeritud otsustest, kuid need erinevad automatiseeritud otsustest selle poolest, et võtavad arvesse mitmesuguseid kõrvalekaldeid ja riske. Tehisintellekt kaalutlusotsust teha ei suuda.

Pärast USAs ja Euroopas toimunud terrorirünnakuid kasutavad mõned sotsiaalplatvormid algoritme, mis tuvastavad äärmuslikku sisu genereerivaid kontosid ning teavitavad sellest. See aga mõjutab seda, mil määral on tagatud sõnavabadus, õiglane kohtupidamine, süütuse presumptsioon, õigus saada viivitamatult teavet süüdistuse põhjuse ja olemuse kohta ning õigus ennast kaitsta. Teine näide on seotud õigusega privaatsusele, mida rikub algoritmide kasutamine üksikisikute internetikäitumise, asukoha jms jälgimiseks ning andmete kogumiseks.

Uurijad leiavad, et vaja on avalikku arutelu ekspertide ja poliitikakujundajate seas, millised kriteeriumid tuleks välja töötada, et mõõta algoritmidel põhinevate automatiseeritud otsuste kvaliteeti, tagades seejuures inimõigused. Avalikkuse teadlikkust algoritmide toimimisloogikast ja oskust seda kriitiliselt hinnata tuleb samuti parandada. Oluliseks peetakse ka algoritmide arendajatele standardite väljatöötamist ja järelevalve korraldamist, pidades silmas inimõiguste tagatust. Autorid rõhutavad, et vastutus selle eest, et algoritmid võtaks arvesse põhimõtet „inimene kõigepealtˮ, lasub poliitikakujundajatel.

Brüsselis eelmise aasta novembris toimunud konverentsil „Global Trends to 2030: The Making of a New Geopolitical Order?ˮ ütles Rootsi endine pea- ja välisminister Carl Bildt, et maailmas on kaks riiki, kes küberkaitset tõsiselt võtavad, need on Hiina ja Eesti. Selle tunnustuse valguses on kohane heita pilk küberkaitse valdkonna hetkeseisule maailmas. Tänuväärselt põhjaliku kokkuvõtte küberkuritegevuse ja küberkaitseturu arengutest on teinud Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (EPRS) analüüsis „Achieving a sovereign and trustworthy ICT industry in the EUˮ.

Küberohtudest tuuakse esile lunaraha nõudvad pahavarad, mis krüpteerivad andmed kasutaja seadmes. 2016. aastal kasvas Europolile (Europol Malware Analysis System) raporteeritud juhtumite arv eelmise aastaga võrreldes üle 200%. Teine oluline küberkuritegevuse liik on inimestega psüühiline manipuleerimine konfidentsiaalse info kättesaamiseks (social engineering). Näiteks saadetakse võltsitud e-kiri palvega edastada pangakonto salasõna ning ettekäändeks tuuakse tehnilised põhjused. Uuringud näitavad, et 23% saajatest avab võltsitud e-kirja ning 11% avab ka manused. Kolmas oluline liik on nn robotvõrgustik (botnet), mille abil on pahavaraga nakatunud arvuteid võimalik panna täitma käske, mida annab häkkeri kontrolli all olev keskne arvuti. Seda tüüpi rünnaku tavaline eesmärk on häirida mõne digitaalse teenuse kättesaadavust.

Tuleb arvestada, et digiarengud liiguvad asjade interneti (internet of things) suunas, mis avab uued uksed ka häkkeritele ja küberkurjategijatele. Autorid on mures, et võrku ühendatud nutiseadmete (nutikellad, televiisorid, autod, meditsiiniseadmed jne) arvu kiire kasv ei käi paraku käsikäes turvalisusega. Tehnilised võimalused, kuidas kaugjuhtimise teel võtta üle kontroll meie seadmete üle, on viimasel ajal oluliselt kasvanud, sama järeldatakse nn algoritmipõhiselt juhitud süsteemide kohta (cyber-physical systems), nagu tark elektrivõrk või automaatpiloot lennukis.

Küberkaitsetehnoloogiad ja -seadmed, mida Euroopa riigid kasutavad, on suures osas toodetud väljaspool Euroopa Liitu, mistõttu need on väga eripalgelised ega vasta ühtsetele standarditele. Veel enam, autorid rõhutavad, et halvemal juhul võivad tootjad olla neisse sisse ehitanud nn tagauksed. Küberkaitseturul domineerivad USA ja Iisraeli ettevõtted ning ELi riikidest selles valdkonnas kõige edukam riik Suurbritannia on liidust lahkumas.

Euroopa Liit püüab kirjeldatud arengutele vastata, andes Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametile (ENISA) lisapädevusi ning töötades välja infotehnoloogiliste toodete ja teenuste küberturvalisuse sertifikaatide süsteemi.

Briti kindlustusfirma Lloyd’s hinnangul olid ülemaailmsed küberkahjud 2013. aastal suurusjärgus 100 miljardit dollarit ning 2015. aastal juba 400 miljardit dollarit. Kasv on olnud heidutav, kuid asja võib vaadata ka sellelt küljelt, et tegemist on kiiresti kasvava ja võimalusi pakkuva turuga. Rahvusvaheline turu-uuringufirma Gartner on hinnanud maailmas infoturbele 2016. aastal tehtud kogukulutusi 88 miljardile dollarile ning aastaks 2022 prognoositakse turu kasvu üle 200 miljardi dollari piiri.

Meil on hea meel teada anda, et käima on läinud mitmed põnevad uuringud, kust ammutame infot tootlikkuse, tööturu ja (e-)valitsemise stsenaariumide loomiseks.

1. Eesti ettevõtete osalemine ja positsioon globaalsetes ning lokaalsetes väärtusahelates

Tartu Ülikooli teadlased Andres Võrgu juhtimisel viivad läbi analüüsi, mis vastab küsimustele, kuidas on üles ehitatud Eesti ettevõtete lokaalsed väärtusahelad, kuidas Eesti ettevõtted on seotud globaalsete väärtusahelatega ning millised on väärtusahela positsiooni ja tootlikkuse seosed.

Selleks kasutatakse suurandmeanalüüsi meetodeid ning pannakse kokku unikaalne andmekogu, ühendades omavahel Maksu- ja Tolliameti andmebaasi, mis sisaldab ettevõtetevaheliste tehingute infot, ning Statistikaameti väliskaubanduse andmekogu, mis sisaldab infot toote- ja teenusgruppide kohta ning jaotust vahetarbe- ning lõpptarbekaupadeks. Analüüs valmib augustis.

2. Ettevõtete investeeringute seos tootlikkusega ning ettevõtete investeerimismustrid

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased professor Kadri Männasoo juhtimisel viivad läbi uuringu, mis hindab investeeringute mõju tootlikkuse kasvule. Töös käsitletakse ettevõtete erinevaid investeerimismustreid ning analüüsitakse ettevõtjate vastuvõtuvõimet ja valmisolekut jõuda investeeringute abil innovatsioonini. Uuring valmib mai lõpuks.

3. Eesti ettevõtluse ökosüsteemid

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased koostöös Poliitikauuringute Keskusega Praxis viivad läbi uuringu, et välja selgitada Eesti ettevõtluse ökosüsteemid, need tüpologiseerida ning hinnata nende arenguperspektiive.

Ökosüsteemina mõistetakse vastastikku ühendatud ettevõtjate, ettevõtlus- organisatsioonide, institutsioonide (ülikoolid, avaliku sektori asutused) ja ettevõtlus- protsesside (ettevõtete sünnimäär, suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete hulk jne) kooslust, mille komponentide koostoime määrab oluliselt ökosüsteemis osalevate ettevõtete tulemuslikkust. Töö valmib aprilli keskpaigaks.

4. Tööjõu pikaajaline pakkumine ja selle struktuur Eestis

Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased professor Raul Eametsa juhtimisel viivad läbi uurimust, mille eesmärk on mõista, kuidas tööjõu pakkumine tulevikus võib tööhõive, rände ja sündimuse koosmõjus muutuda. Tuuakse välja suuremaid väljakutseid esitavad võimalikud tööturu-arengud. Analüüsitakse, millisel määral võivad rändemustrid tööjõu kogupakkumist Eestis mõjutada ja mida see tähendab tööturu üldisele muutusele. Koostatakse 3-5 alternatiivset pikaajalist tööjõupakkumise stsenaariumit. Analüüs valmib juunis.

5. Tööturu dimensioonilised muutused 

• Kaire Holts Hertfordshire’i Ülikoolist uurib virtuaaltöö (sh platvormitöö) olemust ning tähendust tuleviku tööturu jaoks. Koostöös Hertfordshire’i Ülikooliga viiakse läbi platvormitöö küsitlusuuring, et teada saada, kuivõrd seda töövormi Eestis kasutatakse. Analüüs valmib mais.
• Ave Lauren Euroopa rändevõrgustikust loob lühiajalise töörände tüpoloogia ning analüüsib eri tüüpi töörändajate näiteid. Analüüs valmib märtsis.
• Merle Erikson ja Annika Rosin Tartu Ülikoolist selgitavad välja töötegija õigusliku staatuse valikuid Eestis uute töövormide kontekstis ning analüüsivad, kas teistes riikides kasutusele võetud uued õiguslikud lahendused võiksid sobida ka Eestile. Aanalüüs valmib aprillis.
• Heejung Chung Kenti Ülikoolist võrdleb ajapaindliku ja kohapaindliku töötamise andmeid Eesti kohta aastatel 2005–2015 ning seob tulemused rahvusvahelises teoreetilises kirjanduses esitatud käsitlustega selle kohta, mida suurem paindlikkus töösuhtes nii töötajale, tööandjale kui ka riigile võib kaasa tuua. Analüüs valmib veebruaris.

6. Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengutega

Praxise, Centari ja Tartu Ülikooli uurijad Märt Masso ja Janno Järve juhtimisel analüüsivad, mida tähendaks mõne tööturu-stsenaariumi täitumine meie sotsiaal- ja maksusüsteemile ning milliseid häid näiteid on maailmast leida tulevikutöö riskide leevendamiseks. Analüüs valmib septembris.

7. Riigireform ja (e-)valitsemine 

Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna projekti juht Rauno Vinni analüüsib riigireformi kulgu Eestis, Konstanzi ülikooli professor Ines Mergel hindab laiemalt e-valitsemise seisu Eestis, European University Institute’i doktorant Nele Leosk uurib e-teenuseid tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas ning Tartu Ülikooli Skytte instituudi juhataja Mihkel Solvak võtab kokku e-valitsemise arengud.

Nende tööd toetavad retsensentidena Oxfordi ülikooli professor ja Interneti instituudi direktor Helen Margetts, Massachusettsi ülikooli professor ja National Center for Digital Governmenti direktor Jane Fountain, Tallinna Ülikooli professor Indrek Ibrus, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Külli Sarapuu ning teised eksperdid. ​

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.