dustehinguid. EL-i otseinvesteeringud Hiinasse ületasid aastatel 2008−2016 Hiina otse-investeeringuid EL-i, kuid viimastel aastatel on areng muutunud vastupidiseks. Mõttekoja Bruegel poolt Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komitee jaoks tehtud raporti järgi kurdavad EL-i investorid Hiina puhul puuduliku investorite kaitse, turule eba-võrdse ligipääsu ning paljudes sektorites ühisfirmade loomise nõude üle.
Samas toob Bruegel välja, et Hiina ja EL-i konkurents on kasvanud nii Euroopa kui ka maailma turgudel. Hiina investeerib üha enam EL-i tehnoloogiasektorisse. Lisaks on EL-i kõige tähtsam impordiartikkel Hiinast telekommunikatsiooniseadmed, mida näiteks 2018. aastal veeti sisse 60 miljardi euro eest. Järgnevad andmetöötlusseadmed, mida 2018. aastal imporditi 40 miljardi euro eest.
Kuid küsimus on palju laiem kui üksnes investeeringud tehnoloogiasektorisse ja Hiina tehnoloogia import. American Enterprise Instituteʼi loodud andmebaasi järgi, mis jälgib suuremaid investeeringuid kui 100 miljonit eurot, on 70% Hiina välisinvesteeringutest aastatel 2005‒2019 läinud viide sektorisse: transport (20%), energeetika (17%), põllu-majandus (15%), rahandus (10%) ja tehnoloogia (8%).
Nendes sektorites on domineerivate platvormide loomise abil suurendatud oluliselt turu-kontsentratsiooni, kus võrguefekt ja võitja-võtab-kõik-ärimudel võimaldavad kontrollida turgu platvormi loodud reeglite abil. Uutes oludes segunevad kategooriad nagu transport ja tehnoloogia. Näiteks Bolt on nii transpordi- kui ka tehnoloogiaettevõte, kuhu Hiina digi-platvorm on investeerinud. Samuti puudutab Omniva koostöö AliExpressiga nii tehno-loogiat kui ka logistikat.
Mercator Institute for China Studies kirjutab hiljutises raportis Hiina plaanidest digiplat-vormidel põhineva majanduse loomisel, millesse panustavad ka Saksa ettevõtted Siemens, Bosch ja SAP.
Lisaks juba globaalselt domineerivatele tarbijaplatvormidele, nagu Tencent ja Baidu, mis väärtuse järgi on maailma kümne suurima börsiettevõtte hulgas, loob Hiina platvorme erinevates tööstusharudes, näiteks INDICS sõjatööstuses ja Haier elektroonikatööstuses. Mercatori hinnangul on kolmandik tööstusliku asjade interneti ühendustest aastaks 2025 Hiinas. Uute tehnoloogiate enda huvides standardiseerimiseks on Hiina loonud erinevaid poliitikameetmeid, nagu Internet+, Made in China 2025 ja China Standards 2035.
Lisaks on Hiina uue energiaga hakanud pidama juba aastaid kestnud lahingut interneti-protokolli kontrollimise üle. Hiina soovib tehnoloogiagigandi Huawei abil ja autoritaarsete riikide toel, et ÜRO egiidi all tegutsev Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit osaleks rohkem interneti valitsemisel. Eesmärk on uus internetiprotokoll, mis on tsentraliseeritum ning väidetavalt võimaldab paremini kasutada 5G-d ja asjade internetti.
Kuigi EL-i poliitikud on võrreldes USA kolleegidega jäänud suhetes Hiinaga seni mõõdu-kaks, rõhutab mõttekoda European Council on Foreign Relations, et seda käitumisstiili ei ole enam võimalik jätkata ning Euroopa valitsused peavad käsitlema Hiinat kui „süsteem-set rivaali“.
Oht muutuda Hiina ja USA tehnoloogia- ja kaubandussõdade tallermaaks sunnib EL-i paratamatult tegema karmimaid valikuid. Saksa meediaettevõtte Axel Springer tegevjuht Mathias Döpfner kutsus üles jõuliselt Hiinast eemalduma. Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire väitis hiljuti, et tuleb vähendada sõltuvust suurvõimude, eriti Hiina toode-tud mõnedest kaupadest ja tugevdada strateegiliste väärtusahelate suveräänsust.
Liisi Karindi annab ülevaate Hiina ekspertide konsortsiumi Choice väljaandes sellest, kuidas „Hiina ostab mõjujõudu EL-is“. Sama väljaande ekspertide kevadel avaldatud analüüs kaardistab Hiina jalajälge Kesk- ja Ida-Euroopas.
Samas Karindi kirjutab, et EL peab leidma ka viise Hiinaga sobivaks koostööks, mis on mõlemale poole kasulikud, kuna Hiina on liiga suur, et teda vältida. Siin on paljuski võima-lik ära teha Euroopa Liidul ning see ei sõltu ainult Hiinast. Suhetes Hiinaga on üha olulisem EL-i riikide koostöö ja ühtsus, seda rõhutavad ka Arenguseire Keskuse
|