Kehv tervis ja haigestumised hoiavad suurt hulka inimesi tööturult eemal ja selle tõttu saamata jääv tulu oleks olnud 2017. aastal 15% maailma SKP-st. Euroopa Liit peab käsitlema Hiina investeeringuid laiemalt kui ainult majandustehinguid ning suhetes Hiinaga on üha olulisem Euroopa Liidu riikide koostöö ja ühtsus. Siiani pole loodud ühtegi rakendust, mis muudaks plokiahela tehnoloogia asendamatuks, kuna enamiku plokiahela rakenduste jaoks on juba proovitud ja testitud alternatiivid olemas ning paljud plokiahela uuenduslikud kasutusalad oleksid samamoodi huvitavad ka ilma selle tehnoloogiata. Enam kui pool Euroopa tööjõust (91 miljonit inimest) peab automatiseerimise mõjul omandama uusi oskusi või koguni eriala vahetama ning Euroopa muljetavaldav ja turvaline digiinfrastruktuur on seni paljudes riikides veel alakasutatud. 

Head lugemist!

Tervis kui investeering majandusse

Hiina investeeringud Euroopa Liitu sunnivad tegema raskeid valikuid

Kuhu jääb plokiahela tehnoloogia edulugu?

Kriis on paljastanud virtuaalse töötamise uued väljakutsed

Arenguseire Keskus meedias

2020. aasta läheb ajalukku tervise- ja majanduskriisi aastana. Selle aasta jooksul on palju kõrvutatud majanduslikku heaolu tervisega – kumb on olulisem ja tähtsam. Nagu ka Eestis on mitmed öelnud, ei pea neid kahte omavahel eraldi käsitlema, sest nad käivad kokku. Siiski on liialt vähe tähelepanu pööratud sellele, et tervishoiukulud on investeering majan-duskasvu.

McKinsey rahvusvaheline instituut on proovinud leida seoseid majandusliku heaolu ja tervise vahel. Järgneva 20 aasta kohta tehtud analüüsi kaasati üle 200 riigi ja vaadeldi iga riiki eraldi.

Enne tulevikku vaatamist peaks heitma pilgu minevikku, et aru saada, mis on juhtunud oodatava eluea ja majanduskasvuga. Alates 1900. aastast on oodatav eluiga maailmas pikenenud keskmiselt 40 aasta võrra, ulatudes 2017. aastaks 73 eluaastani. Sealjuures on maailma rahvastiku hulk kasvanud 1,6 miljardilt 7,5 miljardini ehk rahvastik on kasvanud 4,5 korda. Seega on tööjõu hulk märkimisväärselt suurenenud. Majandusteadlane Suchit Arora on leidnud, et arenenud riikide 20. sajandi majanduskasvust on tulnud kolmandik rahvastiku tervise paranemisest.

Kuigi inimeste tervis on pidevalt paranenud ja tööealise elanikkonna hulk on jõudsalt kasvanud, siis arenguruumi on veelgi, sest kehv tervis või haigestumised hoiavad suurt

enam nii kiiresti kui varem ja seda just arenenud riikides peamiselt rasvumise ja vaimse tervise probleemide tõttu.

Arenenud riikides on oluline rohkem teadvustada, et tervisesse panustamine aitab toime tulla rahvastiku vähenemise ja vananemisega. McKinsey on hinnanud, et järgmisel 50 aastal on tööjõu kasv 1,5 protsendipunkti aeglasem (1,8%-lt langeb 0,3%-ni) kui eelneval 50 aastal. Nii nagu Eestis, on ka maailmas töökäte puudus ja puudu on just kõrgelt kvali-fitseeritud töötajaid.

McKinsey hinnangu järgi annaks haiguskoormust vähendada 40% ja selle tulemusena kasvaks keskeas olevatel inimestel tervena elatud aastate hulk kümne aasta võrra ning saaks öelda, et 65 on uus 55. Haiguskoormuse vähenemine tuleb 70% juhtudel ennetu-sest, mis hõlmab puhtama ja turvalisema keskkonna loomist, tervislikuma käitumise toe-tamist ja vaktsiinide kasutamise laiendamist.

Suurema tervisesse panustamise kaudu saaks 2040. aastaks kasvatada maailma SKP-d 12 triljonit dollarit, mis oleks 0,4 protsendipunkti suurem aastane majanduskasv kui muidu (2,6% vs. 3,0%). Ennetustegevuse laiendamine pole küll lihtne, aga on ainuke viis, kuidas hoida inimesed tervemad ja tervishoiukulud kontrolli all. Lisaks on hinnatud, et heaolu

kulud, mis hinnangute järgi oleks 2–4 korda väiksemad SKP kasvust. Kui kõrge sissetule-kuga riigid panustaksid tervisesse euro, siis tagasi majandusse saaksid nad kolm eurot. Lisaks rahalisele kasule on tugeva tervisega inimene haigustele vähem vastuvõtlik.

Hiina on üha enam investeerinud Euroopa strateegilistesse sektoritesse ja tehnoloogiaplatvormidesse, kuid kasvav „süsteemne rivaalsus“ seab sellise teguviisi

dustehinguid. EL-i otseinvesteeringud Hiinasse ületasid aastatel 2008−2016 Hiina otse-investeeringuid EL-i, kuid viimastel aastatel on areng muutunud vastupidiseks. Mõttekoja Bruegel poolt Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komitee jaoks tehtud raporti järgi kurdavad EL-i investorid Hiina puhul puuduliku investorite kaitse, turule eba-võrdse ligipääsu ning paljudes sektorites ühisfirmade loomise nõude üle.

Samas toob Bruegel välja, et Hiina ja EL-i konkurents on kasvanud nii Euroopa kui ka maailma turgudel. Hiina investeerib üha enam EL-i tehnoloogiasektorisse. Lisaks on EL-i kõige tähtsam impordiartikkel Hiinast telekommunikatsiooniseadmed, mida näiteks 2018. aastal veeti sisse 60 miljardi euro eest. Järgnevad andmetöötlusseadmed, mida 2018. aastal imporditi 40 miljardi euro eest.

Kuid küsimus on palju laiem kui üksnes investeeringud tehnoloogiasektorisse ja Hiina tehnoloogia import. American Enterprise Instituteʼi loodud andmebaasi järgi, mis jälgib suuremaid investeeringuid kui 100 miljonit eurot, on 70% Hiina välisinvesteeringutest aastatel 2005‒2019 läinud viide sektorisse: transport (20%), energeetika (17%), põllu-majandus (15%), rahandus (10%) ja tehnoloogia (8%).

Nendes sektorites on domineerivate platvormide loomise abil suurendatud oluliselt turu-kontsentratsiooni, kus võrguefekt ja võitja-võtab-kõik-ärimudel võimaldavad kontrollida turgu platvormi loodud reeglite abil. Uutes oludes segunevad kategooriad nagu transport ja tehnoloogia. Näiteks Bolt on nii transpordi- kui ka tehnoloogiaettevõte, kuhu Hiina digi-platvorm on investeerinud. Samuti puudutab Omniva koostöö AliExpressiga nii tehno-loogiat kui ka logistikat.

Mercator Institute for China Studies kirjutab hiljutises raportis Hiina plaanidest digiplat-vormidel põhineva majanduse loomisel, millesse panustavad ka Saksa ettevõtted Siemens, Bosch ja SAP.

Lisaks juba globaalselt domineerivatele tarbijaplatvormidele, nagu Tencent ja Baidu, mis väärtuse järgi on maailma kümne suurima börsiettevõtte hulgas, loob Hiina platvorme erinevates tööstusharudes, näiteks INDICS sõjatööstuses ja Haier elektroonikatööstuses. Mercatori hinnangul on kolmandik tööstusliku asjade interneti ühendustest aastaks 2025 Hiinas. Uute tehnoloogiate enda huvides standardiseerimiseks on Hiina loonud erinevaid poliitikameetmeid, nagu Internet+, Made in China 2025 ja China Standards 2035.

Lisaks on Hiina uue energiaga hakanud pidama juba aastaid kestnud lahingut interneti-protokolli kontrollimise üle. Hiina soovib tehnoloogiagigandi Huawei abil ja autoritaarsete riikide toel, et ÜRO egiidi all tegutsev Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit osaleks rohkem interneti valitsemisel. Eesmärk on uus internetiprotokoll, mis on tsentraliseeritum ning väidetavalt võimaldab paremini kasutada 5G-d ja asjade internetti.

Kuigi EL-i poliitikud on võrreldes USA kolleegidega jäänud suhetes Hiinaga seni mõõdu-kaks, rõhutab mõttekoda European Council on Foreign Relations, et seda käitumisstiili ei ole enam võimalik jätkata ning Euroopa valitsused peavad käsitlema Hiinat kui „süsteem-set rivaali“.

Oht muutuda Hiina ja USA tehnoloogia- ja kaubandussõdade tallermaaks sunnib EL-i paratamatult tegema karmimaid valikuid. Saksa meediaettevõtte Axel Springer tegevjuht Mathias Döpfner kutsus üles jõuliselt Hiinast eemalduma. Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire väitis hiljuti, et tuleb vähendada sõltuvust suurvõimude, eriti Hiina toode-tud mõnedest kaupadest ja tugevdada strateegiliste väärtusahelate suveräänsust.

Liisi Karindi annab ülevaate Hiina ekspertide konsortsiumi Choice väljaandes sellest, kuidas „Hiina ostab mõjujõudu EL-is“. Sama väljaande ekspertide kevadel avaldatud analüüs kaardistab Hiina jalajälge Kesk- ja Ida-Euroopas.

Samas Karindi kirjutab, et EL peab leidma ka viise Hiinaga sobivaks koostööks, mis on mõlemale poole kasulikud, kuna Hiina on liiga suur, et teda vältida. Siin on paljuski võima-lik ära teha Euroopa Liidul ning see ei sõltu ainult Hiinast. Suhetes Hiinaga on üha olulisem EL-i riikide koostöö ja ühtsus, seda rõhutavad ka Arenguseire Keskuse

on US-China Relationsi aruanne annab lootust, et Joe Bideni saamine USA presidendiks loob eelduse EL-i ja USA tugevamaks koostööks Hiina suunal, kuna mõlemal osapoolel on vaid võita.

Uuringust „Programmed trust: Opportunities and risks of blockchain technology“ selgub, et spekulatsioonid, ebareaalsed ootused, igapäevaseks kasutamiseks mõeldud rakenduste puudumine, keerukas IT-süsteem, millest enamik inimesi aru ei saa, ja selge probleemi puudumine, mida tehnoloogiaga lahendatakse, ongi peamised põhjused, miks plokiahela tehnoloogia pole siiani tuult tiibadesse saanud.

Virtuaalne raha bitcoin oli plokiahela esimene rakendus. Bitcoin on üsna kindlasti kõige rohkem kaasa aidanud plokiahela kahtlasele mainele. Paljud IT- ja finantsvaldkonna eksperdid pidasid bitconi kõige olulisemaks arenguks pärast veebi loomist, kuid samal ajal kasutas ebaseaduslik kauplemisplatvorm Silk Road bitcoini oma kahtlaste tehingute eest tasumiseks. Virtuaalsed rahad pole senini suutnud asendada traditsioonilisi maksesüs-teeme. Ülemaailmselt saab bitcoini abil teha vaid umbes seitse tehingut sekundis, samal ajal kui PayPali maksed kantakse üle peaaegu hetkega.

Facebooki väljatöötatud globaalne maksevahend libra, millest on kirjutatud varasemas uudiskirja loos „Kas uue põlvkonna krüptoraha muudab finantssüsteemi?“, pidi olema suur läbimurre digitaalse raha turul. Viimaks ometi on olemas reaalne plokiahela tehnoloogial põhinev rakendus, mida saab kasutada igapäevaste maksetehingute tegemiseks. Vahepeal on aga palju muutunud. Mitmed projektis osaleda plaaninud suured ettevõtted, nagu Visa, Mastercard ja PayPal, loobusid sellest juba enne projekti kavandatud algust 2020. aastal. Peamine põhjus oli riikide valitsuste ja keskpankade tugev vastuseis paralleelsele maksevahendile, mis toimib ilma riikliku järelevalveta ning võib soodustada rahapesu ja terrorismi ning destabiliseerida väljakujunenud finantssüsteemi.

Praeguseks pole loodud ühtegi rakendust, mis muudaks plokiahela tehnoloogia asendamatuks, kuna enamiku plokiahela rakenduste jaoks on juba proovitud ja testitud alternatiivid olemas ning paljud plokiahela uuenduslikud kasutusalad olek-sid samamoodi huvitavad ka ilma selle tehnoloogiata.

Plokiahela tehnoloogiale omane detsentraliseeritus, avalikkus, läbipaistvus ja usaldus-väärsus toob kaasa drastilise kõrvalekalde kehtivast regulatsioonist ning paneb kahtluse alla olemasolevate riiklike asutuste vajalikkuse. Plokiahela läbipaistvus ei taga piisavalt kasutajate identiteedi ja privaatsuse kaitstust. Kuna plokiahela eesmärk on andmete sal-vestamine viisil, mis muudab teabe kustutamatuks ja manipuleerimiskindlaks, ei kaasne sellega „õigust olla unustatud“.

Plokiahela pooldajad unistavad sageli valitsuste kaotamisest ja plokiahelapõhise, detsen-traliseeritud maailmakorra loomisest, mis toob kaasa suurema efektiivsuse ja õigluse. Usaldus protseduuride korrektsust tagavate järelevalveasutuse vastu asendub usaldu-

viga, peetakse ebaoluliseks, seejuures ei saaks süsteemi rikke korral kedagi vastutusele võtta. Plokiahela tehnoloogia suurim eelis ‒ traditsioonilise riikliku järelevalve puudumine – on ka selle suurim nõrkus. Kas tehniline süsteem saab töötada „usaldusväärse kolman-da isikuna” ja asendada riigisüsteeme, näiteks sõltuvalt valdkonnast finantsjärelevalvet, järelevalvet valimiste üle või notariaalset kinnitus? Sellele küsimusele on keeruline vastata.

Oleme koroonakriisi jooksul näinud juba märkimisväärseid muutuseid organisatsioonide ja inimeste töökorralduses. Paljude ametikohade puhul on arvatud, et neil pole võimalik kaugtööd teha. Olude sunnil on see arvamus muutunud. Isegi kui pärast koroonakriisi on märgata tagasipöördumist varasema töökorralduse juurde, on nihe mõtteviisis juba toimu-nud. Lisaks kriisi negatiivsetele mõjudele mängib jätkuvalt tööturu arengus olulist rolli tehisintellekti ja automatiseerimise areng ning eri tegurite koosmõju selgub alles aastate pärast.

Juba paari kuu jooksul on ülemaailmsed tööturu väljavaated drastiliselt muutunud. Eelda-da on kriisi korrektuuri majandusele ja tööturule ning võib arvata, et hõive jõuab kriisieel-sele tasemele alles mitme aasta pärast. McKinsey rahvusvaheline instituut kirjutab, et enam kui pool Euroopa tööjõust (91 miljonit inimest) peab automatiseerimise mõjul oman-dama uusi oskusi või koguni eriala vahetama. Kriis võib ümberõppe vajadust töötajate

tab CEPS-i hiljutine uuring Euroopa väike- ja keskmiste ettevõtete seas, on ettevõtete endi sees lähenemine töötajate oskuste täiendamisele pigem informaalne ja ebasüsteem-ne.

Üks lahendus tööjõupuudusele oleks senisest teadlikumalt ja suuremas mahus kasutada kaugtöö võimalusi, sest globaalselt võib õigete oskustega inimese leidmine olla palju lihtsam kui oma lähipiirkonnast. Viimaste kuude globaalse kaugtöö eksperimendi kaudu on selgumas uued takistused ja lahendust vajavad olukorrad. Kriisi ajal võtsid ettevõtted vastu kaksikväljakutse jätkata võimalikult tavapärast tööd kaugtööd tehes ning teisalt pakkudes oma teenuseid digitaalselt ja e-kanaleid kasutades. McKinsey küsitluse tule-mused näitavad, et digipööre on pikaajaline ning nii töötajad kui ka kliendid plaanivad muutustega pigem kohaneda kui vanade rutiinide juurde tagasi pöörduda. See tähendab aga, et ettevõtted on muutunud varasemast haavatavamaks küberohtudele. Uus normaal-sus tähendab ettevõtete jaoks mitmekülgset küberturvalisuse tagamist: 1) kaugtöö turva-lisus, 2) turvaline klienditeekond digikanalites, 3) tarneahela ja kolmandate osapoolte riskide minimeerimine ja 4) valdkonnaülene koostöö.

Joonis. Küberturvalisuse tagamine peab olema mitmekülgne
Allikas: McKinsey, 2020

Lisaks küberturvalisusele seisab Euroopa taaskord silmitsi digitaalse identiteedi väljakuts-ega, mis virtuaalsete töövormide ja asjaajamisega igapäevaselt esile kerkib. Isegi kui Eestis on digitaalse identiteedi kasutamine olnud juba üle 15 aasta osa igapäevaelust,

ja eIDAS), mida enamikus riikides kasutatakse seni vaid keskmiselt paar korda aastas kodaniku ja riigi suhtluses. Euroopa muljetavaldav ja turvaline digiinfrastruktuur on seni paljudes riikides veel alakasutatud. CEPS-i aruanne esitab küsimuse, kas eID-süsteemist võiks mõelda sarnaselt raudteevõrgustikuga kui üleeuroopalisest infrastruktuurist, mis võimaldaks näiteks Hispaania elanikul virtuaalselt reisida Rootsi ja kasutada sealseid finantstehnoloogia teenuseid. Võib mõtiskleda, kas see lihtsustaks ka üleeuroopalist virtuaalset töötamist ja lahendaks süvenevaid tööjõuprobleeme.

Hiina pöördub tagasi ideoloogia juurde (arvamus.postimees.ee, 27.07.2020)

Välismääraja: globaalsed jõujooned ja nende muutumine (Raadio Kuku, 26.07.2020)

Центр мониторинга развития исследует влияние кризиса, вызванного вирусом, на будущее экономики Эстонии (dv.ee, 13.07.2020)

Tea Danilov: Arenguseire Keskuse COVID-19 mõju käsitlev uurimisprojekt (Raadio Kuku, 08.07.2020)

Tea Danilov: Uuring näeb Eesti ettevõtetele uut ärivõimalust (Äripäeva Raadio, 07.07.2020)

Arenguseire Keskus uurib viiruskriisi mõju Eesti majanduse tulevikule (goodnews.ee, 06.07.2020)

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.