Head lugejad!

Pole imekspandav, et maikuus köitis maailma analüüsikeskuste tähelepanu Euroopa Liidu uus andmekaitsemäärus, sealhulgas selle tähendus kolmandatele riikidele, kelle ettevõtted ELi turul tegutsevad. Ja kuigi Euroopa Liit on jõudsalt arendanud digitaalset siseturgu, jääb ELi mõju vastava rahvusvahelise reeglistiku loomises alla USA mõjule. Digitehnoloogiate kasutuselevõtu tasuvus ettevõtetes sõltub vastavat tehnoloogiat toetava infrastruktuuri küpsusest ning tähtis on eri liiki digitehnoloogiaid omavahel kombineerida. Tööhõives osalemise määra erinevus meeste ja naiste vahel on isegi Põhjamaades visa kaduma. Allpool kõigest lähemalt. 

Head lugemist! 

Milliseks kujuneb Euroopa Liidu andmekaitsepoliitika ulatus maailmas?

Kuidas digitehnoloogiad tootlikkust tõstavad?

Lastega perede olukord OECD riikides tasapisi paraneb

Tippeksperdid arutlesid Eesti digiidentiteedi ja Brexiti mõju üle

Kutsume osalema konverentsil „Teistmoodi tulevik”!

Euroopa Liit on äsja jõustunud andmekaitsemäärusega (General Data Protection Regulation – GDPR) astunud järjekordse pika sammu digitaalsel siseturul. Andes üksikisikule senisest suurema kontrolli oma andmete kogumise ja töötlemise üle, peaks  see samaaegselt tugevdama privaatsuse kaitset ja suurendama andmete liikuvust. Kuid igal ravimil on kõrvaltoimed. GDPRi peavad järgima ka kolmandate riikide ettevõtted, kes oma äritegevuse raames koguvad ja töötlevad ELi elanike andmeid. Maailmapank analüüsib, kuidas see mõjutab kolmandaid riike, näiteks Indiat, kelle digiteenuste ekspordist pea kolmandiku moodustab eksport Euroopa Liitu.

Esimene küsimus ilmselt on, kas ELil on piisavalt turujõudu, et oma andmekaitse põhimõtetele kogu maailmas järgijaid leida. Mitmed riigid on ELi mudeli eeskujuks võtnud, aga paljude riikide, eelkõige USA jaoks on ELi suhtumine andmekaitsesse kui isikute põhiõigusse siiski liiga kaugeleulatuv. Konstitutsioonilist sõnavabadust väärtustatakse seal kõrgemalt kui privaatsust.

EL pakub siiski ka muid võimalusi oma turul tegutsemiseks. Näiteks saab konkreetne kolmanda riigi ettevõte lasta akrediteerida oma andmekaitse protseduure. See aga on seotud suurte kuludega, sest akrediteerimist sooviv ettevõte peab asutama ELis filiaali, kuna vastavushindamist teostavad ELi ametkonnad.

Maailmapanga analüütikud leiavad, et täielikust harmoneerimisest või ettevõttehaaval protseduuride hindamisest ja tunnustamisest parem lahendus on süsteem, mis on kasutusel ELi ja USA vahel ja kannab nime „Privaatsuskilp“ (Privacy Shield). See sisaldab norme USA ettevõtete jaoks, kes ELi elanike andmeid koguvad, kusjuures normidest kinnipidamise jõustamise kohustus on USA võimudel. Üldistatult on seega tegemist kokkuleppega, mille kohaselt andmete sihtriik võtab vastutuse teise riigi elanike privaatsuse kaitsmise eest ning andmete lähteriik kohustub mitte piirama andmete liikumist. Autorid avaldavad lootust, et EL aktsepteerib sellist koostöömudelit ka teiste riikide puhul, mitte üksnes suhetes USAga.

Eelmisel sügisel avaldas Euroopa Parlamendi välispoliitika osakond analüüsi, mis laiemalt lahkab rahvusvahelisi aluseid kaupade, teenuste ja andmete piiriüleseks liikumiseks. Lihtne järeldus on, et rahvusvahelised kaubanduslepingud, eelkõige WTO GATT (kaupade leping) ja GATS (teenuste leping) on ajast maas, pärinedes suurel määral internetieelsest ajastust. Samas moodustab e-kaubandus praeguseks ligi 12% rahvusvahelisest kaubavahetusest. Kaubeldavatest teenustest pea 50% on digitaliseeritud: e-raamatud, äpid, veebimängud, muusika ja filmide voogedastuse teenused, tarkvarateenused ja pilvandmetöötlus – seda nimekirja võib pikalt jätkata.

Joonis 1. Suurimate digiplatvormide kasutajaskond on võrreldav maailma suurimate riikide elanikkonnaga

Allikas: Mira Burri, „Current and Emerging Trends in Disruptive Technologies: Implications for the Present and Future of EU’s Trade Policy“ 2017

Pärast 2001. aastal käivitatud WTO nn Doha läbirääkimisvooru toppama jäämist on nii e-kaubanduse, digitaalsete teenuste kui ka andmekaitse küsimustega eri osapoolte vahel sõlmitud mitmesugustes vabakaubanduslepingutes sammhaaval edasi liigutud. Kõige moodsamaks peavad autorid Vaikse ookeani äärsete riikide vabakaubanduslepingut („Trans-Pacific Partnership“ – TPP) ja USA-Jaapani vabakaubanduslepingut. TPP näiteks sätestab andmete lokaliseerimise keelu ning ütleb, et lepingu iga osapool peab lubama info liikumist üle piiri, kui see toimub lepinguga kaetud isikute äritegevuse raames. TPP lepingus on ka klauslid andmekaitse kohta, kuid leping ei sõnasta piisavat andmekaitsestandardit, vaid üksnes viitab „asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide põhimõtetele“. Autorid järeldavad sellest, et lepingu alltekst on kaubandushuvide eelistamine privaatsusele.

need sammud autorite arvates kahvatuks võrreldes USA eestveetud lepingutega. Seega on olemas oht, et rahvusvahelises reeglistikus hakkavad domineerima USA maitse järgi lahendused.

Majandusteadlased usuvad, et uued tehnoloogiad ei mõjuta tootlikkust kohe. On teatud viitaeg, enne kui nende väljatöötamise ja rakendamise tulemused statistikasse ilmuma hakkavad. Sellist mustrit on kogetud ka ajaloos: USA tööjõu tootlikkus kasvas 20. sajandi esimesel kolmel kümnendil kesiselt, kuid just siis võeti kasutusele võimsad uued tehnoloogiad nagu elekter ja sisepõlemismootor. Hilisemate aastakümnete jooksul õpiti neid tehnikauuendusi tõhusamalt kasutama ning kasvas ka tootlikkus.

Nüüd on teadlaste laual küsimus, kuidas uute digitehnoloogiate kasutuselevõtt mõjutab tootlikkust. Kui palju uut väärtust ettevõtted tänu neile loovad? Kas digitaalsete investeeringute tootlus erineb ettevõtete, valdkondade ja tehnoloogiate kaupa? Kuidas saavad ettevõtted digitehnoloogiasse investeerimise abil maksimaalselt teenida? Kuidas ettevõtted digitaalseid investeerimisprojekte ellu viivad? Nendele küsimustele püüdsid Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum – WEF) analüütikud hiljutises uurimistöös vastust leida. Nad saatsid küsitluse 16 000 avaliku ja erasektori ettevõttele neljateistkümnes tegevusalas ning analüüsisid ettevõtete finantsandmeid ja kulutusi uute digitehnoloogiate kasutuselevõtuks. Seejuures käsitleti digitehnoloogiaid neljas lõikes:

• Kognitiivsed tehnoloogiad – hõlmavad tehisintellekti (AI) ja suurandmete analüütikat (BDA).
• Asjade internet (IoT) / ühendatud seadmed – võrkude võrgustikud, mis koondavad ja ühendavad seadmeid, mis suhtlevad iseseisvalt interneti kaudu.
• Robootika – hõlmab robotite kavandamist, ehitamist, rakendamist ja toimimist ning protsesside automatiseerimist.
• Mobiilsed/sotsiaalsed meediumid – sisaldavad liikuvuse lahendusi ja sotsiaalseid tehnoloogiaid. Mobiilsuslahendused hõlmavad mobiilandmeside teenuseid, sotsiaalsed tehnoloogiad hõlbustavad sidusrühmade, partnerite, müüjate ja klientide vahelist koostööd, samuti nende andmete edastamist (nt Uber, Wolt).

Motivatsioon digitehnoloogiaid rakendada võib ettevõtetel olla erinev. Peamine on soov muuta protsessid efektiivseks, sageli aga tahetakse klientidele tõhusamate lahenduste abil uusi teenusekogemusi pakkuda. Kõige keerukamaks peetakse digiinvesteeringuid, mis muudavad ärimudeleid, sest sageli saetakse oksa, millel ise istutakse. On tavapärane, et suured ettevõtted kaitsevad oma ärimudeleid ega ole varmad neid muutma. Oleks ju tegu nn ärimudeli kannibalismiga (cannibalizing existing business models), mille korral uudsel digitehnoloogial baseeruvad lahendused ja teenused muudavad vanad sissejuurdunud äriviisid kasutuks.  

Analüüsi tulemusena tõdeti, et investeeringud digitehnoloogiasse on tulusad kõigi selle tehnoloogia liikide puhul, samas on tootlikkuse kasv lausa kolm korda suurem, kui erinevaid tehnoloogialiike kombineeritakse. 

IoT ja kognitiivsete tehnoloogiate tasuvust vähendab asjaolu, et sageli pole toetav infrastruktuur veel piisavalt arenenud (nt on andmeside mahtude edastamine piiratud) ning ka oskusi ei piisa.

Ettevõtete investeeringud digitehnoloogiatesse ning teadus- ja arendustegevusse (T&A) järgivad ühesugust mustrit. Bruegeli analüüs, mis tugineb Euroopa Komisjoni ettevõtete T&A investeeringute edetabelile, toob välja, et järjest enam koonduvad T&A investeeringud tegevusala suurimatesse ettevõtetesse, kes neist ka enim kasu lõikavad. Näiteks IKT valdkonnas teeb 10% tipuettevõtteid 70% T&A investeeringutest. Sarnasele tulemusele jõudsid ka WEFi analüütikud, uurides investeeringuid digitehnoloogiatesse ning tõdedes, et suurimat kasu saavad valdkonna liiderettevõtted. Samas toovad nad välja, et seda on märgata peamiselt robootika, mobiilsuslahenduste ja sotsiaalmeedia valdkonnas. Tegevusala väiksemate ettevõtete ehk nn järgijate võimalusi nähakse kognitiivsetes ja IoT tehnoloogiates.

OECD palkade maksustamise eriraport keskendus sellel aastal lastega ja lasteta perede netosissetulekute erinevusele. Valitsuste jaoks on laste vaesuse vähendamine ja lastega perede toetamine üks maksupoliitika peamiseid eesmärke. Aruanne näitas, et maksusüsteemi spetsiifika, näiteks erandid isikute tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasemes või hüvitistes, on ajavahemikul 2000–2016 sujuvalt vähendanud nii abielus olevate kui üksikvanemate maksukoormust. Lastega isikute keskmine netomaksumäär (net personal average tax rate e NPATR) on madalam kui ilma lasteta inimestel või leibkondadel. Peamiselt tuleneb erinevus üksikisiku tulumaksu erinevast määrast ühisdeklaratsiooni tegemisel või perehüvitistest. Vaid Hollandis mõjutab seda ka sotsiaalmaksu määr, mis sõltub inimese vanemlikust staatusest.

Tabel 1. Isiku keskmise netomaksumäära muutumine OECD riikides 2000–2016

Alllikas: OECD, 2018

Perede olukord on OECD fookuses ka perepoliitikate ja majanduskasvu seoseid käsitlevas aruandes „Is the last mile the longest? Economic gains from gender equality in Nordic countries“, kus on arvutatud hüpoteetiline kaotus majanduskasvus, juhul kui naiste tööhõives osalemise määr Põhjamaades oleks jäänud 1960. aastate tasemele. Tulemus näitab, et naiste tööhõivesse lülitumine on sõltuvalt riigist toonud kaasa keskmiselt 10–20% SKP kasvu elaniku kohta. Raportis tõdetakse, et kuigi Põhjamaade edusammud naiste ja meeste tööturuvõimaluste ühtlustamise suunas on olnud muu maailmaga võrreldes märkimisväärsed, on väike tööjõus osalemise erinevus visa kaduma ning selle kadumine tooks kaasa ka vaid marginaalse majanduskasvu, mistõttu on seda hakanud nimetama viimaseks miiliks. Küll aga võiks oluline mõju olla töötundide vahe vähenemisel ning sellel, kui naised töötaksid sama palju kui mehed. See võib olla vastuoluline eesmärk, sest majanduslike kaalutluste kõrval on oluline ka töö- ja pereelu tasakaal ning taolise ühitamise võimalusena võib osaajaga töö olla esmajoones peamine, mis naised tööturule toonud on.

Arenguseire Keskuse teemaõhtud toovad kokku eri valdkondade eksperdid ning annavad võimaluse arutleda Euroopa ja maailma oluliste arengute ning nende mõju üle. Oleme teemaõhtute peamised järeldused koondanud meie kodulehele ning kutsume teid nendega tutvuma.

Teemaõhtu „Kuidas ajakohastada Eesti digiidentiteeti?ˮ võttis luubi alla Eesti digiidentiteedi ajakohastamise võimalused. Diskussiooni käigus leidsid eksperdid, et kuigi alusidentiteediga seotud Eesti riiklik ID on usaldusväärne ja maailmas ainulaadne, võib see tulevikus jääda vähemusse ja kaotada oma olulisust, kuna ülekaalu on saavutamas nn pehmemad ja alusidentiteediga seostamata ID-d. Probleemiks on kujunemas mitmekesise ID-maastiku haldamine ja teiste riikide ID-dega toimetulek, kuna ettevõtetele ja inimestele ei ole seda teemat piisavalt selgitatud.

Teemaõhtul „Brexiti mõju finantsteenustele” osalejad olid üksmeelsed, et Brexit tekitab kahju nii Ühendkuningriigi kui ka Euroopa finantsteenustele ning võib tuua kasu väljaspool Euroopat asuvatele finantskeskustele, nagu New York ja Singapur. Samas, Brexitiga kaasnevad uued võimalused Euroopa linnade, sh Tallinna jaoks. Tallinna kasuks räägib tugev tehnoloogiaareng ja ettevõtlusega tegelemise lihtsus.

Kutsume osalema konverentsil „Teistmoodi tulevik”!

Marina Bachmann

Arenguseire Keskuse kommunikatsioonispetsialist

Konverentsil „Teistmoodi tulevik” tutvustatakse uurimistöid, mis on valminud Arenguseire Keskuse kolme uurimissuuna – (e-)valitsemine, tööturg ja tootlikkus – raames. Esmakordselt esitletakse konverentsil (e-)valitsemise tuleviku uuringu lõpptulemusi!

Riigirefom ja e-riigi arendamine ei ole Eestis käinud ühte jalga. Millised arengustsenaariumid saame, kui vaatame neid koos ja mõtleme tulevikule? Millised investeerimismustrid ja väärtusahelad domineerivad Eesti ettevõtluses ning kuidas need on seotud tootlikkusega? Kas Eesti ees seisvad tõenäolised rahvastikuarengud ikka tähendavad, et tulevikus on tööturul vähem töökäsi? Miks on Soome parlamendis juba aastaid tegutsenud tulevikukomisjon? Kuidas hinnata selle edukust?

Neile küsimustele saab vastused Arenguseire Keskuse konverentsil „Teistmoodi tulevik”!

Konverents toimub 13. juunil kell 9.20–15.20 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn). Päevakava ja esinejate tutvustused on kirjas meie koduleheküljel. Palun registreerige ennast hiljemalt 6. juunil.

Olete oodatud osalema!

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.