Koroonapandeemia on demokraatia proovile pannud, kuid mitmel üllataval moel seda ka tugevdanud. Suured digiplatvormid on oma domineerivat positsiooni rahvusvahelisel turul veelgi kindlustanud ning on järjest immuunsemad katsete vastu neid reguleerida või maksustada. Ravi siiski ei ole hullem kui haigus: Brüsseli mõttekoja arvutuste kohaselt jäävad sulgemismeetmetega kaasnevad majanduslikud kulud alla neile kuludele, mida oleks kaasa toonud viiruse kontrollimatu levik elanikkonna hulgas. Tulevikus saab maasikakorjamise robotite hoolde usaldada.

Head lugemist!

Koroonademokraatia

E-kaubandus platvormide ajastul

Suur sulgemine – kas see oli seda väärt?

Mida toovad digiteenused tulevikus Euroopale ja Eestile?

Arenguseire Keskus meedias ja veebiseminaride järelvaatamine

Covid-19 pandeemia pidurdamisel muutus enamik riike täitevvõimukeskseks ning seadus-andvate kogude roll vähenes. Nii leidsid endine Soome peaminister Alexander Stubb, Princetoni ülikooli professor Anne Marie Slaugther, Bulgaaria politoloog Ivan Krastev ja Oxfordi ülikooli professor Kalypso Nicolaidis Euroopa Ülikooli Instituudi demokraatia arenguid käsitleval veebiseminaril.

Poliitikat mõjutavad üha enam eksperdid, kes kujundavad meetmeid valdkonnaspetsiifilis-test arusaamadest lähtuvalt. Teadlaste mõju kasvu positiivseid külgi on toonud esile Tallinna Ülikooli professor Tõnu Viik.

Covid-19 soodustas arenguid epistokraatia suunas, mis sisuliselt tähendab, et parimate teadmistega inimestel on suurem mõju riigi ees seisvate otsuste tegemisel. Georgetowni ülikooli professor Jason Brennan on toonud raamatus „Against Democracy” välja, et demokraatia ei suuda tagada nii häid tulemusi kui epistokraatia. Demokraatia võimendab ebateadlike inimeste irratsionaalseid otsuseid ja seetõttu tuleks üha enam eksperimenteerida epistokraatiaga.

Kui Covid-19 leviku peatamine on olnud epistokraatia eksperiment, siis ei ole see siiski soosinud mitmekesiste ekspertide esiletõusu poliitikate kujundamises, vaid ennekõike üht liiki ekspertide dominatsiooni. Sellele probleemile viitab Institute for Future Studies oma analüüsis: üksnes ühte liiki eksperdid ei olnud suutelised laiahaardeliselt hindama poliitika kujundamise ees seisvaid dilemmasid ja riske. See on viinud kitsarinnaliste meetmeteni: võideldes pandeemia levikuga ei pöörata piisavalt tähelepanu sellise poliitika laialdastele ja pikaajalistele mõjudele majandusele ja sealt omakorda nii sotsiaalsüsteemile kui ka rahva tervisele.

Hea näide on siinkohal nn koroonaäpid, mida erinevad riigid ja ettevõtted tõttasid looma. MIT Technology Review võrdles riikide lahendusi viies kategoorias ning leidis, et nende äppide loomisega kaasneb paljudes riikides mõnede demokraatlike põhimõtete jalge alla tallamine, kuna andmete kogumine, nende kasutamise läbipaistvus ja muud tegurid on kas teadlikult või ebateadlikult jäänud läbi mõtlemata.

Ilmselgelt on kõige suuremad probleemid selle võrdluse põhjal autokraatlikes riikides, nagu Hiina, kuid ka osa demokraatiaid (sh Eesti) on läinud lihtsama vastupanu teed. Samal ajal on demokraatiaid, nagu Austria ja Island, kes on suutnud luua inimeste õigusi vähem piiravad lahendused.

See viitab demokraatiate mitmekesisusele ning erinevale võimekusele toime tulla pan-deemia väljakutsetega, jäädes truuks demokraatliku riigi alustaladele. Euroopa Ülikooli Instituudi arutelus osalenud eksperdid olid seisukohal, et demokraatia muutub Covid-19 tõttu segasemaks (messy). Krastevi sõnul kogevad demokraatiad rohkem Kesk- ja Ida-

ole autokraatiaga, vaid lihtsalt Lääne normist erineva demokraatiaga. Centre for European Policy Studies analüüsis Ungari olukorda ja tõi välja Ungari arengute detailsema vaate.

Covid-19 mõjul kerkib esile rohkem selliseid Ungari-taolisi demokraatia hübriidvorme. Samas on Slaugther seisukohal, et Covid-19 saab ka demokraatiat tugevdada – eriti kohaliku kogukonna demokraatiat vastukaaluna ebakompetentsele keskvõimule.

Euroopa Ülikooli Instituudi arutelus osalenud eksperdid on nõus, et demokraatia arenguid tuleb vaadata pikaajaliselt, sest demokraatia võib osutuda kohanemisvõimeliseks. Eelmisel aastal avaldatud Harvardi ülikooli professori Torben Iverseni ja Londoni majanduskooli professori David Soskice raamat „Democracy and Prosperity” rõhutab, et arenenud demokraatiad on vastupidavad ja nad on aegade jooksul saanud hakkama väga erinevate sisemiste ja väliste proovikividega. Toetus haritud töötajaskonna hulgas ei ole võimaldanud tagada mitte ainult nende laialdase legitiimsuse, vaid panustada innovatsiooni kaudu majandusarengusse.

Möödunud aastal kirjutasin, et digiplatvormid on olnud viimane õlekõrs toimiva Euroopa ühisturu saavutamisel. Nad on suutnud seda, mida Euroopa poliitikakujundajad pole suutnud: nimelt tarbijate valikuvõimaluste ülisuurt laiendamist, nii et paljude riikide ettevõtete tooted või teenused on kättesaadavad üheltainsalt platvormilt. Ettevõtted omakorda ulatuvad üheainsa platvormi kaudu kümnete ja sadade miljonite tarbijateni eri riikides.

Eurostati andmetel müüs 2018. aastal 40% Euroopa Liidu e-kauplejatest oma tooteid ja teenuseid platvormide vahendusel. Uuringufirma Copenhagen Economics andmetel sooritatakse platvormidel 60% eraisikute e-ostudest ja 30% riigiasutuste e-ostudest ning platvormide vahendusel tehingute tegemine peaks mõnede prognooside kohaselt kasvama 35% aastas.

Koroonapandeemia on platvormide rolli veelgi suurendanud. See on olnud vesi suurte digiplatvormide veskile, kes on tugevnenud vastavalt sellele, kuidas inimeste elutegevus 

ning suure osa sellest on haaranud Amazon, kes on lääneriikides kujunenud keskseks jaemüüjaks.

Arenguseire Keskuse veebiseminaril esinenud California Ülikooli auprofessori ja platvor-mide uurija Martin Kenney sõnul on majanduse platvormiseerumine selline olukord, kus platvormiomanike turuvõim on suurem kui suurtöösturite turuvõim tööstusrevolutsioonile järgnenud ajal. Turuvõim ilmneb selles, et kaubamüüjad tunnevad järjest enam, et neil ei ole muud valikut kui platvormi kaudu tegutseda, kuna kõik tarbijad on seal. Koroonakriis süvendab seda keskset positsiooni veelgi.

Ilmekas näide turuvõimust on digimaksu kehtestamine Prantsusmaal 2019. aasta juuli-kuust. Selle määraks on 3% suurte internetifirmade käibest. Mõttekoda CEPS toob oma raportis „How to Fully Reap the Benefits of the Internal Market for E-Commerce?“ välja, et Amazon tõstis seejärel teenustasusid platvormil Amazon France kauplejatele, varjamata, et see tulenes maksu kehtestamisest. Seega on Amazon France’i teenustasud nüüd 3% kõrgemad kui Amazoni teistel turuplatsidel. Ilmselt kordub sama stsenaarium Itaalias, kus alates käesoleva aasta algusest on samuti kehtestatud digiteenuste maks 3%. Kokku võttes on poliitikakujundajad olukorras, kus maksukohustus nihkub välismaistelt platvormi-delt kodumaistele väikeettevõtjatest müüjatele ning võimaliku hinnatõusu tõttu omakorda tarbijatele. See ei ole kindlasti see, mida sooviti.

Kui platvormid on justkui teflonist, on poliitikakujundajad keerulises olukorras, sest efek-tiivseid käike on vähe. CEPS kordab taas üle, et olemaks tõhus, peab digimaks olema üleeuroopaline, veel parem kui ülemaailmne, ning lisaks veel selline, mis ei mõjuta eba-

seda, et platvormide reguleerimist tuleb Euroopa Liidus tugevdada, on paljutõotavam suund siiski seotud ettepanekuga, et poliitikakujundajad otsiksid suurte digiplatvormidega vastastikku kasulikku või ühisest missioonist kantud koostööd. Näiteks võiks e-kaubanduse platvormidel leida aset inimeste „nügimine“ tervislikuma toidu ning madalama energiatarbe ja keskkonnakoormusega kaupade suunas. Platvormid saaksid olla riikidele tõhusaks käepikenduseks ka mitmetes muudes valdkondades, libauudiste vastu võitlemisest maksude kogumiseni.

IMFi aprillikuu prognoosi kohaselt kahaneb maailmamajandus koroonapandeemia tõttu 2020. aastal 3%, sh euroala majandused keskmiselt üle 7%. See on palju suurem langus kui 2008.‒2009. aasta finantskriisi ajal. Nii suure majanduslanguse põhjuseks peetakse koroonaviirusest tingitud sulgemismeetmeid. Riigid ei näinud muud võimalust koroona-viiruse leviku kiireks ohjeldamiseks kui majandustegevuse peatamine valdkondades, mida ei peeta eluliselt hädavajalikuks, ja sotsiaalse distantseerumise meetmed.

Viimasel ajal küsitakse üha rohkem, kas ravi on osutunud haigusest laastavamaks.

Mõttekoja CEPS analüütikud proovisid sellele küsimusele vastust leida uuringus „The Great Lockdown – was it worth it?“. Nad arvutasid, kui suured meditsiinikulud (arstiabi ja hospitaliseerimise kulud) kaasneksid viiruse kontrollimatu levikuga elanikkonna hulgas. Leiti, et sulgemise põhjustatud majanduskulud võivad olla küll suured, kuid need on siiski madalamad kui meditsiinikulud, mida viiruse kontrollimatu levik oleks tekitanud.

Analüüs näitab, et viiruse kontrollimatu levik oleks toonud Euroopa Liidule kaasa erakorralisi meditsiinikulusid suurusjärgus 14% SKPst. See lisanduv kulu on väga suur võrreldes sellega, et tavaolukorras on ELi riikide keskmised kulud tervishoiule umbes 10– 

eraldanud 10 miljardit eurot täiendavateks meditsiinikuludeks, kuid see on vaid 0,25% riigi SKPst. Analüüsist selgub, et ELi riikide täiendavad meditsiinikulud jäävad sulgemistingimustes eeldatavasti suurusjärku 2,5% SKPst. See on sama suur kui solidaarsusfond, mille loomist praegu arutatakse.

Meditsiinikulud ei ole loomulikult pandeemia ainus kulu. Olulise kulu majanduslikus mõttes toob kaasa ka kaotatud inimelude väärtus. CEPSi arvutuste kohaselt lisanduks kaotatud inimelu väärtust arvesse võttes veel lisakulusid, mis moodustaks ligi 16% SKPst, kui luba-da viirusel kontrollimatult elanikkonna hulgas levida.

Kokkuvõttes näitab CEPSi analüüs, et sulgemismeetmetega kaasnevad suured majanduskulud (7% SKPst) on siiski palju madalamad kui viiruse kontrollimatu levik elanikkonna hulgas oleks kaasa toonud (30% SKPst), võttes arvesse nii meditsiini-kulusid kui ka kaotatud inimelude väärtust.

Järgmisel paarikümnel aastal võib eeldada kiirenevat digiteerimist, mis lisaks tavapärase interneti arengule on ajendatud tööstusliku asjade interneti levikust. Digiteenused hakkavad meie elus üha suuremat rolli mängima. Selleks, et muutusteks ka seadusand-likul tasandil aegsasti valmis olla, on oluline neid ette näha ja arvesse võtta. Euroopa Parlament prognoosib digiteenuste tulevikku lähiperspektiivis, keskpikas ja pikas vaates ehk järgmisest kahest aastast kuni aastani 2030. 

Lähiperspektiivis ehk järgmise kahe aasta jooksul näeb üha enam ülesandepõhiseid roboteid, kes hakkavad asendama manuaalset inimtööd. Aja jooksul saavad robotid hakkama üha keerukamate ülesannetega ning võivad hakata tegema enamikku väheseid oskuseid eeldavaid töid. Esimesed seda laadi arengud on juba näha põllumajanduses, kus arendatakse roboteid, mis rohivad ja maasikaid korjavad. Asjade internet kombinatsioonis teiste võtmetehnoloogiatega (näiteks 5G) muudab efektiivsemaks rahvusvahelised tarneahelad ja lükkab hoo sisse isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtuks. N-ö taustal toimiv (seamless) maksesüsteem lihtsustab erinevate kaupade ja eriti digiteenuste tarbimist.

Pilt. Agrobot

Allikas: https://www.agrobot.com/

Järgmise viie aasta jooksul on peamiseks suundumuseks teenuste individualiseerimine. Näiteks tervishoius aitab andmete olemasolu ja nende tark kasutamine viia rõhuasetuse ravilt ennetusele. Taustal toimivatele maksetele lisaks muudab taustal toimiv kaubandus tarbijate jaoks ostukogemuse sõltumata kanalist ja asukohast sujuvaks ning kaovad piirid 

jate jaoks, töötaja ja tööandja suhe on samuti teisenemas. Digitalentide osakaal tööjõus kasvab ja tööandjad seisavad silmitsi digitaalse kultuuri loomise ülesandega. Majanduslike eesmärkide kõrval saavad ökoloogia ja jätkusuutlikud tarneahelad senisest olulisemaks eesmärgiks. Tänu 6G mobiilsidevõrkudele on tootmises ja transpordis oodata suuremat autonoomsust. Isesõitvad autod sõidutavad inimesi ja asju. Jätkub individualiseerimine, näiteks leitakse õige toode või teenus inimese geeniinfot kasutades.

Joonis. Digiteenuste arengusuundumused järgmise kümne aasta perspektiivis
Allikas: Euroopa Parlament, 2020

Mida tähendavad need arengud Eesti jaoks? Kui vaadata hiljuti avaldatud OSKA prog-noosi „Eesti tööturg täna ja homme“ aastani 2027, siis majanduse digiteerimisega seotud valdkonnad on ka kiireima hõivekasvuga, näiteks programmeerimine. Peamine digiteeri-

madala oskustasemega tööjõudu. Tulevikus tähendab digiteenuste laialdasem levik seda, et kasvab vajadus nutikate töötajate järele, kes oskavad tehnoloogiat kasutada ja arendada. Kui pikas perspektiivis võib teenuste digiteerimine olla hea areng, et vabastada tööjõudu keerukama ja suuremat lisandväärtust loova töö tegemiseks, siis OSKA välja toodud näidetest selgub, et tööjõupuudus võib tulevikus olla digilahenduste kasutamise takistus. Eestis ei saa eeldada, et erinevate spetsiifiliste tehnoloogiaoskuste ja -teadmistega tööjõud on meie väikese elanikkonna seas olemas. Eestis peaks seega aegsasti mõtlema sellele, et kui tulevikus on digiteenustel meie elus aina suurem roll, siis kas suudame neid ise luua ja pakkuda või peame jääma sõltuma maailmaturul pakutavatest lahendustest.

Meediakajastused:

EBS-i uueks rektoriks valiti Meelis Kitsing (err.ee, 26.05.2020)

Kitsing: keerulisemad toetuste süsteemid annavad eelise suurtele firmadele (ETV Välisilm, 11.05.2020)

Уку Варблане: о влиянии на экологию продукции с продолжительным сроком эксплуатации (rus.err.ee, 11.05.2020)

Uku Varblane: toodete kasutusea keskkonnamõjust (err.ee, 11.05.2020)

Глава комиссии Рийгикогу о влиянии коронавируса: вопрос скорее в том, будут эти последствия тяжелыми или катастрофическими (rus.delfi.ee, 05.05.2020)

Majanduskomisjon kiitis heaks COVID-19 mõju käsitleva eriprojekti algatamise (goodnews.ee, 04.05.2020)

Toimunud veebiseminarid:

Veebiseminar „Merekaubanduse tulevik” (27.05.2020)

Veebiseminar „Energeetika tulevikustsenaariumid” (20.05.2020)

Veebiseminar „Tulevikukütuste A ja O” (14.05.2020)

Veebiseminar „Maailma energiatulevikud – pikk perspektiiv” (12.05.2020)

Veebiseminar „Maailma digitaalsed tulevikud” (05.05.2020)

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.