Rahvastiku parem tervis teeks Eesti tervelt kümnendiku võrra rikkamaks, kuna kasvaks tootlikkus ning väheneks töölt puudumine, tööturult eemalolek ja enneaegne suremus. Koronaapandeemias peitub uusi võimalusi, näiteks ELi ühtse tervisepoliitika kujundamine või ka töötasu arvutamise aluste muutmine, mis ei põhineks enam tööajal, vaid saavutatud tulemusel. USA ühiskond ei toeta rivaliteeti Hiinaga, mille üheks näitajaks on see, et kaubandussõjad ei ole mõjutanud USA ja Hiina vahelisi investeeringuid. 

Loe lähemalt uudiskirjast!

Kas parem tervis teeks Eesti kümnendiku võrra rikkamaks?

Koroonapandeemia loob võimalusi

Kas USA ühiskond toetab rivaliteeti Hiinaga?

Kas sport aitab lõimuda?

Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik”

Eelmine uudiskiri tutvustas McKinsey rahvusvahelise instituudi analüüsi parema tervise positiivsest mõjust majandusele. Eesti kohta tehtud näitearvutuste põhjal pakkus instituut, et parema tervisega inimeste korral võiks Eesti SKP olla 20 aasta pärast ligi kümnendiku võrra (11%) suurem.

See kasv jaguneb nelja komponendi vahel:

• terved inimesed püsivad kõrgema vanuseni tööturul ega vaja teiste hoolt (41% kasvust)
• terved inimesed puuduvad vähem töölt (32% kasvust)
• terved inimesed on tööl produktiivsemad (12% kasvust)
• terved inimesed ei sure noorelt ega parimas tööeas (11% kasvust)

Viis olulisemat muutust, mida instituut välja pakub, on südame-veresoonkonna ja dia-beedi ravimite laiem kasutamine, inimeste tervisekäitumise muutumine, füüsilise aktiiv-suse suurendamine, suitsetamisest loobumine ning vaktsiinide laiem kasutamine.

Viimane sarnane kitsamalt Eesti kohta tehtud uuring jääb 2006. aastasse, kui valmis mahukas Praxise, Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni analüüs tervise mõjust Eesti majandusele. Uuring näitas, et Eestis on haigestumine oluline tegur töötajate

võiks 25 aasta pärast tulemuseks olla 14% kõrgem SKP inimese kohta. Hilisemaid üksi-kuid uuringuid Eesti kohta on veel mitmeid, näiteks on käsitletud halva tervise mõju töö-turult eemalejäämisele (Sõrmus (2014), Karilaid-Vidder (2015)) ja haiguspäevadele (Aaviksoo 2017).

Järgnevas on mõned lihtsad numbrilised näited, kuidas parem tervis võiks otseselt tööturu kaudu Eesti majandust mõjutada.

Haiguse tõttu tööturult eemalolek

Statistikaameti andmetel on Eestis aastas keskmiselt 40 tuhat tööealist inimest, kes ei tööta kehva tervise tõttu. Neile lisandub veel 20 tuhat juba pensionieas inimest, kes pare-ma tervise puhul samuti töötaks. Seega ideaalse tervise puhul võiks tööturule lisanduda ligi 60 tuhat praegu sealt väljas olevat inimest. See moodustab ligi 9% praegu tööturul hõivatud inimestest ning oleks oluline panus majanduskasvu.

Joonis 1. Haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete inimeste arv

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, tabel TT4511

Enneaegne suremus

Eesti meeste madal oodatav eluiga mõjutab ka tööturgu. Näiteks 2018. aastal sündinud 7300 poisslapsest elaks 2018. aasta Eesti suremuskordajate järgi 65 aasta vanuseks vaid kolmveerand. Kui aga Eesti noored mehed elaksid tervislikumalt ja meil oleks Rootsi meeste suremuskordajad, siis elaks pensionieani lausa tuhat poissi rohkem. Kokku elaks üks põlvkond mehi oma parimas tööeas (vanuses 20–65) enam ligi 11 tuhat inimaastat ehk 3,6% rohkem.

Joonis 2. Meeste elulemuse võrdlus

Allikas: Eurostat, tabel „demo_mlifetable”. 2018. suremuskordajad

Väiksem töölt puudumine

Haigekassa statistika järgi maksti 2018. aastal haigushüvitist 3,8 miljoni päeva eest. Arvestades juurde hüvitamata päevad, siis puudusid inimesed töölt haiguse tõttu suurus-järgus 2–3% tööpäevadest. 2006. aasta uuring leidis, et halva terviseseisundiga inimestel olid nädala töötunnid meestel keskmiselt 12 tunni võrra väiksemad ja naistel 8 tunni võrra väiksemad võrreldes hea terviseseisundiga inimestega.

Produktiivsus

Haigestumine ei mõjuta mitte ainult püsivalt tööjõust lahkumist ja suremust, vaid ka produktiivsust töökohal. Ühest küljest võib produktiivsust otseselt suurendada paranenud füüsilise ja vaimse aktiivsuse kaudu. Teisalt võivad füüsiliselt ja vaimselt aktiivsemad isikud paremini ja efektiivsemalt kasutada tehnikat, masinaid ja seadmeid. Produktiivsust mõõdetakse tavaliselt inimese palgaga. Eesti 2006. aasta uuring, kasutades küll juba 2003. aasta andmeid, leidis, et halb tervis võrreldes hea tervisega vähendas inimeste kuusissetulekut oluliselt – meeste puhul peaaegu 30% ja naiste puhul umbes 20% keskmisest palgast.

Kokkuvõttes, kuigi Eesti kohta tehti viimane kompleksselt tervise mõju majandusele käsitlenud analüüs ligi 15 aastat tagasi, siis ka uuemaid andmeid vaadates näib, et kümnendiku võrra rikkamaks saamine rahvastiku parema tervise kaudu ei tundu võimatu ülesanne. 

Koroonaviiruse negatiivset mõju ning sellega kaasnevaid riske majandusele ja ühiskonnale on maailmas viimasel ajal palavikuliselt uuritud. Oleme neid rahvusvaheliste mõttekodade uuringuid koondanud ja kajastanud koroonaviiruse teemalistes ülevaadetes. Kuid vähem on räägitud pandeemiaga kaasuvatest uutest võimalustest.

Euroopa Parlamendi mõttekoda (European Parliamentary Research Servis – EPRS) pakub uuringus „Ten opportunities for Europe post-coronavirus” välja mitmeid võimalusi, mis tänu koroonaviiruse pandeemiale on esile kerkinud ning mille ärakasutamisest sõltub Euroopa edukas toimetulek tulevikus.

Üheks võimaluseks peetakse näiteks Euroopa Liidu ühtse tervisepoliitika väljatöötamist. Inimeste meelestatus ühtse tervisepoliitika kujundamiseks on positiivne. Eurobaromeetri uuringu järgi väljendas oma toetust ELi suuremale sekkumisele tervise ja sotsiaalkindlus-

tust ELi ravimi- ja meditsiiniseadmete tootjatele, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest, vaktsiinide väljatöötamiseks ühiste ELi laboratooriumite loomist ning vaimse ter-vise strateegia väljatöötamist ja tervishoiu reformi läbiviimist, et saavutada suurem tervis-hoiusüsteemi jätkusuutlikkus.

Poodide sulgemine ja nakatumise hirm on andnud e-kaubandusele olulise tõuke, milles omakorda peitub võimalus vaadata üle ELi raamistik e-kaubanduse toetamiseks, tagades samal ajal tarbijakaitse. Selleks võiks näiteks suurendada investeeringuid e-kaubandus-teenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri, vähendada digitaalset lõhet ELi riikide vahel, ühtlustada tooteohutuse eeskirju ja tarbijakaitsestandardeid e-kaubandusruumis ning edendada veebikeskkonna läbipaistvust ja tugevdada selle turvalisust. Juunikuu uudiskirjas kirjutasime, et kaubanduse kolimine digiplatvormidele annab võimaluse tarbijaid nügida  tervislikumate valikute suunas.

Koroonaviiruse kriis on kiirendanud kodutöö levikut, tuues samal ajal esile digitaalsete töö-kohtade ja ebatüüpiliste töövormidega seotud lahendamata probleemid, millest kirjutasime juulikuu uudiskirjas. EPRSi analüütikud näevad vajadust arendada inimeste digitaalseid

liikudes tööaja näitaja juurest saavutatud tulemuste või tehtud töö näitajate juurde, ning vastu võtta direktiiv või suunised ebatüüpilistes töövormides töötajatele ühtse sotsiaalkindlustuse kehtestamiseks.

USA ja Hiina rivaliteedi tugevnemisest viimastel aastatel on keeruline mööda vaadata. Kaubandussõjad on vaid üks selle avaldumise vormidest, kuid laiemalt on tegu kahe plat-vormi vahelise konkurentsiga. USA-Hiina suhete dünaamika kirjeldamisel on üsna levinud uut tüüpi külma sõja paralleeli toomine. See sisaldab eeldust, et mõlemad ühiskonnad lubavad oma juhtidel neid sellele kursile suunata. Aga kas rahvas on valmis kandma pika-ajalise rivaliteediga kaasnevat koormust?

Mercator Institute for China Studies on sellele küsimusele vastamisel soovitanud mõelda mineviku peale – kuidas tekkis ja lõppes eelmine külm sõda. Leitakse, et laiapõhjalise ja pikalt kestva toetuse tekitamine külma sõjaga kaasnevatele piirangutele ei ole lihtne ning isegi teise maailmasõja järgse külma sõja ajal viis kommunismivastane paranoia USA demokraatia kohati kokkuvarisemise äärele.

Praeguses olukorras, kus USA ühiskonda räsivad süvenevad poliitilised ja sotsiaal-majan-duslikud lõhed, võib Hiinas ühise vaenlase leidmise üheks sisepoliitiliseks eesmärgiks pidada ühiskonna ühendamist. Sama taotleb ka Hiina, kus riigi liidritel on samuti varasem kogemus, kuidas ühiskonda mobiliseerida välismaiste ohtude vastu – nii reaalsete kui ka kujuteldavate. Koroonaviiruse pandeemia taustal ongi Hiina kommunistliku partei propa-gandamasin võtnud sisse uued pöörded tekitamaks avalikkuses viha USA ja muude välis-maiste kriitikute suhtes seoses nende reageerimisega Hiina tegevusele. Seega ei pea päris hästi paika Hiina välisministri Wang Yi hiljutine väide, et uut külma sõda provotseerib vaid USA.

Samal ajal on USA ja Hiina sügavalt läbi põimunud. Ühelt poolt majanduslikult, mida ilmestab see, et isegi kaubandussõdade kõige pingelisemas faasis jätkasid USA ette-võtted Hiinasse otseinvesteeringute tegemist tavapärases mahus. Tõsi, uued otseinves-teeringud Hiinast USAsse on viimastel aastatel märgatavalt langenud. Aga USA-Hiina

positsiooniga gruppe. Need hõlmavad neoliberaalse majanduspoliitika eestkõnelejaid, transnatsionaalse koostöö evangeliste ja sõjavastaseid, aga ka liberaale, kes on mures peamiselt inimõiguste pärast; rahvuslasi, korporatiivseid „kulle” jt.

Joonis. Otseinvesteeringute vood USA ja Hiina vahel (aastatel 2000–2019, mld USD)

Allikas: Rhodium Group

Väga mitmetahuline suhtumine Hiina-teemalisse debatti muudab keeruliseks laiaulatusliku ühiskondliku toetuse loomise uut tüüpi külma sõja jaoks. Jõupingutused vastastikuse sõl-tuvuse vähendamiseks oleksid kahtlemata väga riskantsed ja kulukad. Seega võib ühis-

omavaheliselt huvide ja väärtuste konfliktilt suundub tähelepanu globaalsetele väljakutse-tele, nagu kliimamuutused ja pandeemiad, aga ka suurkorporatsioonide kasvav mõjuvõim.

Kahe suurjõu vaheliste pingete eskaleerumise pidurdumine ja paralleelsüsteemide välja-kujunemise vältimine tähendaks Eesti ettevõtetele laiemat turuplatsi. See on eriti suure mõjuga just digivaldkonnas. Erinevate digitaalsete ökosüsteemide ehk splinterneti võima-likke mõjusid oleme pikemalt käsitlenud Arenguseire Keskuse globaalsete jõujoonte töös. USA-Hiina vastasseis on üheks oluliseks teguriks ka hilissügisel valmivas viiruskriisi majandusmõjude ja võimalike taastumisstsenaariumide uurimissuunas.

Sporti ja liikumist seostakse esmajoones tervislikkusega, sest rasvumise või ka ülekaalu-lisuse vähendamiseks on oluline olla kehaliselt aktiivne. Tuleb muidugi täheldada, et Eesti oli OECD andmetel 2017. aastal Malta ja Läti järel kõige suurema rasvunud inimeste osa-kaaluga riik Euroopas. See tähendab, et iga viies Eesti inimene on rasvunud ehk tema kehamassiindeks on üle 30. Lisaks sellele, et valdavalt mõjub liikumine ja sport tervisele positiivselt, täidab see olulist osa sotsiaalse kapitali loomisel.

Austraalia noorte näitel kirjutasid Cunningham jt teadusartikli, kus uuriti spordiga seotud sotsiaalse programmi võimalikku mõju inimese elule tulevikus. Programmi alustati 2006. aastal ja see oli pikaajaline, sest osa inimeste seotus programmiga ulatus kümne aastani. Programmi eesmärk oli edendada uussisserändajate sotsiaalset kaasatust ja ühtekuulu-vust ning toetada neid kohaliku eluga kohanemisel. Selleks korraldati noortele jalgpalliga seotud üritusi ja kaasati ka noorte vanemaid. Võimaliku mõju hindamiseks tegid artikli autorid intervjuu programmi lõpetanud 20 inimesega vanuses 21–28 aastat.

Töös leiti, et projekt on kõigi programmis osalenute elukaart mõjutanud positiivsuse poole ja seda eriti nendel, kellel olid varasemast suuremad traumaatilised kogemused. Sellisele

seotud sõprade ja tuttavate teekondadega. Sotsiaalne spordiprogramm aitas luua sotsiaalseid sidemeid just oma kogukonnast väljaspool ning tekitas tunde, et ollakse seotud oma sihtriigiga. Samuti olid osalejad hiljem valmis andma oma positiivset kogemust edasi oma kogukondadesse. Nagu ka autorid välja tõid, on sellistel uuringutel oma piirangud – näiteks kalduvad intervjuule vastama inimesed, kes on oma eluga paremal järjel.

Ka Eestis on sarnaseid projekte tehtud. Näiteks alates 2014. aastast on spordiga seotud lõimumise projekte rahastanud Integratsiooni Sihtasutus. Nende projektide kohta ei ole mõjuanalüüse, aga 2019. aasta vahehindamisel analüüsiti nende projektide kitsaskohti ja anti soovitusi edasiseks arenguks. Soovitati konkursi eelarvet suurendada, sest häid projekte on stabiilselt rohkem kui eelarve raha.

Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik” toimub juba 30. septembril 2020 Riigikogu konverentsisaalis. Seekordne konverents keskendub globaalsetele arengutele ja Eesti positsioonile maailmas.

Maailmakord on muutumises ning praegu pole kaugeltki selge, millised on tulevikus tooni-andvad väärtused ja arusaamad või kuidas muudab globaalseid jõujooni tehnoloogiline areng. Koroonaviirus on kaarte veelgi enam segi paisanud.

Konverentsil räägime globaalsete jõuvahekordade muutumisest Soomes (Nordic West Office) ja Eestis (Arenguseire Keskus) loodud stsenaariumide valguses. Räägime demo-kraatia tulevikust ja energiapöördest. Tutvustamisele tulevad rahvusvahelise merekauban-duse ja Eesti kui lipuriigi arengustsenaariumid aastani 2040. Päeva lõpetab vestlusring, kus arutatakse, kuidas olla muutusteks varakult valmis.

Demokraatia tulevikust kõneleb prof David Soskice London School of Economicsist. Globaalsetest jõuvahekordadest räägivad Nordic West Officeʼi juht dr Risto E. J. Penttilä ning endine Arenguseire Keskuse uuringute juht dr Meelis Kitsing. Globaalsetest energeetika valdkonna stsenaariumitest kõneleb dr Anna Ebers Broughel Tetra Techist ja Texase ülikoolist. Rahvusvahelise merekaubanduse ja Eesti kui lipuriigi arengustse-naariume aastani 2040 tutvustavad dr Janno Järve ja dr Sten Anspal Rakendusuuringute Keskusest Centar.

Konverentsile registreerida saab meie koduleheküljel, kus on üleval ka täpne päevakava ja esinejate pikemad tutvustused. 

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.