ARENGUSEIRE KESKUSE

UUDISKIRI NR 15

JUULI 2018

Head lugejad!

Juulinumbris käsitleme, kuidas digitehnoloogiad aitavad säästa keskkonda. Milline on tuleviku tervishoid: kas nagu suur basaar, kus igaüks teeb ise ostuotsuseid, personaalmeditsiini keskne e-tervise süsteem või ühine sotsiaalne vastutus ulatusliku ennetustegevusega? Kas USA tulevane roll maailmakaubanduses saab olema oma turgu kaitsev ehk isolatsionistlik, maailma kaheks leeriks jaotav ehk atlantistlik või liberaalset maailmakaubandust taotlev ehk internatsionalistlik? Kas tööstuses valitsevad tulevikus tehisintellektil põhinevad rätsepalahendused või jätkub suund masstootmise järjest kulutõhusamaks muutmisele?

Allpool kõigest lähemalt. Head suvelugemist!

Uued tehnoloogiad keskkonnakaitse teenistusse

Tervishoiu tulevik

Maailma majanduspoolused muutumises

Tööstuse arengu miljoni dollari küsimus

Arenguseire Keskus meedias

Uued tehnoloogiad keskkonnakaitse teenistusse

Kadri Mats

Arenguseire Keskuse projektijuht

Viimasel sajandil on riikide majandusedu olnud suurem kui kunagi varem, kuid keskkonna vaatenurgast ei ole olukord maailmas sugugi nii positiivne.

Hiljutises OECD uuringus leitakse, et säästva arengu eesmärkide saavutamiseks peavad riigid oma strateegiad ja otsustusprotsessid nende eesmärkidega kooskõlla viima. See on aga visa edenema, sest selleks peavad pingutama paljud sektorid ja asutused, ei piisa vaid keskkonnakaitse eest vastutajatest. Säästva arengu eesmärgid on üksteisest sõltuvad ja sünergilised.

Maailma Majandusfoorumi eestvedamisel ning koostöös nõustamisettevõttega PriceWaterhouseCoopers ja analüüsikeskusega Stanford Woods Institute for the Environment valminud uuringus tõdetakse, et senine rahvusvaheline keskkonnakaitse korraldus, mis tugineb riikide valitsustele, kes vastutavad tulemuste saavutamise eest, ei toimi enam ja vajab muutmist.

Leitakse, et on vaja muuta rahvusvahelist keskkonnakaitse korraldust, kuna see pärsib innovatsiooni ja piirab kaasarääkimise võimalusi.

Tuuakse välja, et olemasolev korraldus pärsib innovatsiooni ja piirab kaasarääkimise võimalusi, kuna kavandatavate keskkonnakonventsioonide üle peavad läbirääkimisi peamiselt ametnikud. Näiteks soovitatakse rahvusvahelistel keskkonnaorganisatsioonidel luua platvorm, kus eri osapooled (erasektor, omavalitsusjuhid, investorid, kodanikuühiskond) saaksid ennetavalt pakkuda lahendusi majanduse või linnaelu probleemidele, mis keskkonnale survet avaldavad.

Neljanda tööstusrevolutsiooniga kaasas käiv tehnoloogia areng võimaldaks parandada keskkonnatervist. Lisaks juba palju räägitud akutehnoloogia arengule ja sõidujagamise teenusele (Hiina sõidujagamise platvorm Didi hoidis 2016. aastal hinnanguliselt ära 1,4 miljonit tonni CO2 emissiooni) pakub uusi keskkonnakaitsevõimalusi plokiahelatehnoloogia.

Neljanda tööstusrevolutsiooniga kaasas käiv tehnoloogia areng võimaldaks parandada keskkonnatervist.

Algoritmi kasutades saaks igale inimesele määrata keskkonnakvootide mahu, millega oleks võimalik plokiahela vahendusel kaubelda.

See kõrvaldaks poliitilised ja institutsionaalsed raskused keskkonnakvootidega kauplemisel ning muudaks kasvuhoonegaaside emissiooni kontrollimise ja sellest raporteerimise läbipaistvamaks. Lisaks teeniksid suuremat tulu just vaesematest riikidest pärit inimesed, kes tavaliselt toodavad vähem kasvuhoonegaase.

Geograafiliste andmete jälgimise platvormid, nagu Global Forest Watch ja Global Fishing Watch, kasutavad sensoreid ja satelliitfotosid kombineerituna suurandmete analüüsiga ning võimaldavad juba praegu nutitelefoni omanikul jälgida, mis nendes keskkonnasüsteemides toimub. Kui siia lisada masinõppe ja tehisintellekti pakutavad võimalused, saaks prognoosida ebaseadusliku kalapüügi või metsaraie toimumise tõenäosust ja aega ning selle abil vähendada illegaalsete tegevuste hulka.

Hoolimata tohutust potentsiaalist, mis uutel tehnoloogiatel keskkonnakaitses on, võivad nendega kaasneda ka uued riskid. Kui kogutavatest keskkonnaandmetest saab väärtuslik vara, siis kerkib küsimus, kellele need andmed kuuluvad ja kes millistele andmetele ligi pääseb. See aga võib piirata nende inimeste ligipääsu andmetele, kes soovivad arendada keskkonda kaitsvaid rakendusi. Teisalt aitavad sensorite ja satelliitide abil kogutud uued andmed näiteks ookeani olukorra ja kalavarude kohta kindlasti kaasa ressursside jätkusuutlikule juhtimisele. Kuid kui need andmed satuvad pahatahtlike inimeste kätte, võib see kaasa tuua illegaalse kalapüügi kasvu, sest registreerimata laevadel on nii lihtsam kiiresti kalastuskohti leida. Maailma Majandusfoorumi analüütikud leiavad, et ohtude ärahoidmiseks on oluline dialoog ja koostöö tehnoloogiate arendajate ja keskkonnaekspertide vahel. Neil tuleb ühiselt rakendada uusi tehnoloogiaid keskkonna hüvanguks ning leida võimalused väljatoodud riskide maandamiseks.

Tervishoiu tulevik

Meelis Kitsing

Arenguseire Keskuse uuringute juht

Nüüd, kui Sotsiaalministeeriumi juhtimisel on hakatud välja töötama rahvastiku tervise arengukava 2020-2030, on mõistlik vaadata, millisena näevad maailma mõttekojad tervishoiu tulevikku.

Maailma Majandusfoorumil on käsil kompleksne uurimisprogramm, mis võtab vaatluse alla tervise ja tervishoiu tuleviku ning uurib, kuidas demograafilised trendid, looduskeskkond, tehnoloogia, valitsemine ja muud võtmetegurid seda mõjutavad. Majandusfoorumi artiklist selgub, et immuno-onkoloogia, geeniteraapia, personaalmeditsiin, tehisintellekt ja kantavad digitaalsed vahendid loovad uusi võimalusi inimeste tervise parandamiseks. Kuid tuleb mõelda ka riskidele, mis kaasnevad uute lahenduste ja tehnoloogiatega. Riikidele ei sobi idufirmade katse ja eksituse põhine mentaliteet (fail fast). Riikidel tuleb uusi lahendusi analüüsida sotsiaalsest, majanduslikust ja poliitilisest perspektiivist, seega on parimad lahendused innovatsiooni ja kaalutletud mõtlemise kombinatsiooni tulemus.

Taani stsenaariumid:

1) igaüks määratleb ise, mis on tema jaoks hea tervis, 2) kõigil on samasugused õigused tervishoiuteenustele, kuid nende õiguste realiseerimine sõltub riigi võimalustest, 3) tervis kui ühine sotsiaalne vastutus ja 4) tehnoloogilise personaalmeditsiini võidukäik.

Taani Disainikeskus on tervishoiusüsteemi kohta loonud neli stsenaariumit aastani 2050. Stsenaariumid mitte ainult ei kirjelda alternatiive, vaid ka etendavad neid kuuldemänguna.

Stsenaarium „Health Bazar“ tõstab esile tarbija, kellel tuleb teha valikuid väga mitmekesisel turul, kus on palju võimalusi, alates teaduslikust biomeditsiinilisest lähenemisest ning lõpetades vaimse tervendamise pakkujatega. Stsenaariumi iseloomustab suurenenud terviseteadlikkus, individuaalsus, uute tõlgenduste otsimine heale tervisele ja tervislikkusele, rohujuure tasand, võrgustikud, erapakkujad, konfliktsed arusaamad ja pidev õppimine.

Stsenaariumi „Most for Most“ järgi on kõigil võrdväärne ligipääs tervishoiule, see on kõigi õigus, kuid patsiente aidatakse vastavalt vajadusele, prioriteetidele ja eelarve võimalustele. Tõhususe suurendamiseks kasutatakse standardiseeritud tehnoloogilisi lahendusi. Süsteemi puuduseks on pikad järjekorrad ja see, et otsuseid tehakse tsentraalselt, patsienti vähe kaasates ja minimaalseid lahendusi pakkudes. Osa patsiente on sunnitud väljastpoolt ametlikku süsteemi lahendusi otsima.

Stsenaarium „Ministry of Root Causes“ rõhutab terviklikku lähenemist tervisele, tervishoidu nähakse kui kõigi ühist sotsiaalset vastutust. Stsenaariumi iseloomustab tervislikule eluviisile orienteeritud kultuur, mitmekülgne mõtlemine ja arenenud ennetustegevus.

Stsenaariumi „Healthy I“ iseloomustab suur huvi tehnoloogiliste lahenduste vastu. Läbilöögid innovatsioonis, individualiseeritud lähenemine ning hea ligipääs tervishoiule tänu arenenud tehnoloogiatele on siin võtmetähtsusega arengud.

Taani stsenaariumitel on sarnasusi eelmisel aastal Robert Wood Johnson Foundationi tellimusel väljatöötatud kolme stsenaariumiga USA tervishoiusüsteemi kohta aastateks 2017-2030.

Stsenaariumi „Marketplace“ järgi lähtutakse senisest veel enam turupõhistest lahendustest. Paljud väikesed ja keskmise suurusega firmad piiravad oma töötajatele tervisekindlustuse pakkumist või ei paku seda üldse. Tervishoid on peamiselt tarbijate pädevuses ja nende endi vastutada. Teenuste kasutamisega seotud võlad ja pankrottide arv kasvavad. Samas kasutavad rohkem terviseteenuseid need inimesed, kes saavad seda endale lubada.

USA stsenaariumid:

1) turupõhisuse kasv, tervis kui kaup, 2) regulatsioonide kasv, et vähendada kehva rahvatervise negatiivset mõju majandusele ning

3) kohalikud ja kogu- kondlikud lahendused.

Stsenaarium „Conference Room“ näeb ette, et suurenevad nii rahvatervise probleemid kui ka tervishoiukulud, mis aitab kaasa USA majanduse allakäigule. Kasvab surve poliitikutele, et nad vähendaksid regulatsioonide kaudu tervishoiukulutusi ning motiveeriksid kasutama terviklikku lähenemist terviseprobleemidele.

Stsenaarium „Kitchen Table“ rõhutab kohalike lahenduste esilekerkimist. Rohujuure tasandil eksperimenteeritakse erinevate lahendustega, kuna riik ega ettevõtted ei paku tervisekindlustust. Mitmetasandilise koostöö tulemusena, mida juhitakse kohalikul tasandil, pakutakse välja võimalusi marginaliseeritud ja haavatavate gruppide probleemide lahendamiseks.

Maailma majanduspoolused muutumises

Tea Danilov

Arenguseire Keskuse juhataja

Palju on tsiteeritud 19. sajandi sõjaväelase ja teoreetiku Carl von Clausewitzi kuulsat ütlust, et sõda on poliitika jätkamine teiste meetoditega. Tuumarelvad, NATO, Euroopa Liit ja paljud muud tegurid on muutnud sõja suurel määral ebapraktiliseks. Hoopis olulisem on tänapäeva maailmas turuvõim ja enese majanduslik maksmapanek ehk geoökonoomika.

Soome välispoliitika instituudi (Finnish Institute of International Affairs) analüüsis vaadeldakse geoökonoomikat kui riikide strateegiat, mille kohaselt geopoliitilisi taotlusi realiseeritakse territoriaalsete vallutuste asemel majanduslike vahenditega. Samas ei asendu üks täiel määral teisega, pigem saab rääkida mõlema meetodi kõrvuti eksisteerimisest (suur)riikide arsenalis. Esile on kerkinud ka uus mõttevool, mis tähtsustab mitteriiklikke, riigipiiridest vähe või üldse mitte mõjutatud tegutsejaid, nagu globaalsed ettevõtted või rahvusvaheline terrorism. Seda uut suunda viljelevad autorid on leidnud, et geopoliitika territoriaalne loogika muutub järjest tähendusetumaks ja riikide käed jäävad järjest lühemaks.

Kuid vara on veel riike maha kanda. Suurriigid ja riikide ühendused loovad jätkuvalt rahvusvahelise äri ja kaubanduse reegleid. Atlantic Council koostöös Ernst & Youngiga avaldas hiljuti analüüsi, mis esitleb kolme võimalikku stsenaariumit, kuidas USA tulevikus maailmamajandust kujundab.

USA tulevane roll maailmakaubanduses: kas oma turgu kaitsev ehk isolatsionistlik, maailma kaheks leeriks jaotav ehk atlantistlik või liberaalset maailmakaubandust taotlev ehk internatsionalistlik?

Isolatsionistliku stsenaariumi järgi valib USA tagasitõmbumise rahvusvahelisest koostööst, kodumaise majanduse kaitsmise imporditollidega, piirangute ja nõuete kehtestamise riiki tulevatele välisinvesteeringutele ning sisserände piiramise. Atlantistliku stsenaariumi järgi jaguneb maailm kaheks: liitlased, kes jagavad USA väärtusi ning kellega koostööd ja kaubavahetust soodustatakse, ning kolmandad riigid, kelle suhtes rakendatakse kaupade, teenuste ja andmete liikumisel senisest kõrgemaid barjääre. Liitlaste bloki tõenäolisteks liikmeteks pakutakse Euroopa Liidu kõrval ka Jaapanit, Lõuna-Koread ja Indiat. Internatsionalistliku stsenaariumi järgi taotleb USA avatud ja rahvusvahelistel reeglitel põhinevat maailmakorda, turureforme ning demokraatia ja inimõiguste tugevnemist maailmas. Ta võtab taas tugeva positsiooni rahvusvahelistes organisatsioonides ning kliimakokkulepete täitmisel.

Joonis 1. Eri stsenaariumide eeldatav mõju USA SKP-le (autorite arvutused)

Allikas: Borders vs. Barriers: Navigating Uncertainty in the US Business Environment. Atlantic Council, Ernst & Young 2018

Autorid toovad esile stsenaariumidest lähtuvad riskid, mida ettevõtete juhid peaksid silmas pidama. Näiteks, kuigi ettevõtetel on tavaliselt hea ülevaade oma tarnijatest, pole neil sugugi sama head ülevaadet tarnijatele tarnijatest – millistes riikides need asuvad ja kas nad võivad olla haavatavad kaubanduspiirangute tõttu.

Kuigi ettevõtetel on tavaliselt hea ülevaade oma tarnijatest, pole neil sugugi sama head ülevaadet tarnijatele tarnijatest – millistes riikides need asuvad ja kas nad võivad olla haavatavad kaubanduspiirangute tõttu. Valmis peab olema varuplaan nii tarne kui ka transpordi jaoks.

Ettevõtetele pannakse südamele, et valmis peab olema varuplaan alternatiividega nii tarne kui ka transpordimarsruutide jaoks. Soovitatakse ka strateegiliste varude suurendamist. Hoiatavaks näiteks on 2011. aasta üleujutus Tais. Selles riigis toodeti 40% kogu maailma kõvaketastest ning üleujutus põhjustas suuri tarneprobleeme.

Riigikogu Toimetiste viimases numbris käsitleb TLÜ professor Erik Terk võimalikke nihkeid globaalse majandusvõimu jaotuses. Ta toob välja, et USA kõrval kujuneb majandusvõimu keskuseks Hiina, kelle ümber kujuneb välja Ida-Aasia geoökonoomiline ruum, mis haarab ka Jaapanit. Venemaa šansid kujuneda tugevaks majandusvõimu keskuseks on väikesed, neid õõnestavad Aasia suunal konkurents Hiinaga ning Euroopa suunal geopoliitilised põhjused. Seega, kui 1990. aastatel tähendas ida ja lääne majanduskoostöö Eesti jaoks majandussuhteid Venemaaga, siis edaspidi hakkab see üha enam tähistama suhteid maailma kõige suurema majanduspoolusega – Ida-Aasiaga.

Kaugemas tulevikus võib omaette majanduspooluseks kujuneda India, mis seob endaga mõned lähiriikide majandused. Euroopa riikidest eraldi keegi konkureerima ei pääse. Euroala võimalikku osatähtsust maailmas aastal 2030 hinnatakse umbes 12%-le, mis oleks ligikaudu võrdne India prognoositava osatähtsusega, jäädes oluliselt maha Hiina ja USA osatähtsusest.

Tööstuse arengu miljoni dollari küsimus

Mari Rell

Arenguseire Keskuse ekspert

Milline on tuleviku tööstus? Kas tulevikus valitsevad virtuaalsed tehisintellektil põhinevad tootmismudelid, kesksed veebiplatvormid või keskkonda säästvad ning jätkusuutlikud ring- ja jagamismajanduse mudelid? Või jätkub tavapärane masstootmine, kus eesmärgiks on kuluefektiivsus?

Tänapäevase tööstuse nn miljoni dollari küsimus on järjest kallimaks muutuva tööstusvara ülalpidamine (hooned, sisseseaded, tehnoloogiad jms). Suure osa ajast, mil tööstusvara pole põhifunktsioonide täitmiseks võimalik kasutada, põhjustab see vara omanikele kulu. Kuidas seda vara optimaalselt kasutada, on küsimus, mis muutub aina põletavamaks.

Maailma Majandusfoorum analüüsis tuleviku tööstuse võimalikke arengustsenaariumeid. Analüüsis rõhutatakse, et tegu pole ennustustega, vaid võimalike arenguvariantide väljatoomisega. Väljapakutud stsenaariumid on abiks ennekõike suurtööstuste juhtidele, kes kujundavad pikaajalisi strateegiaid ega soovi endale n-ö Kodaku saatust, samuti poliitikakujundajatele, kelle kätes on tööstuspoliitika hoovad.

Esimese stsenaariumi „Building in a Virtual World“ järgi rakendatakse tulevikus suures mahus tehisintellekti ning teisi tarku tehnoloogiaid ja arukaid süsteeme. Virtuaalsus puudutab kõiki eluaspekte: robotid asendavad tööstustes käsitsitöö, inseneerias rakendub näiteks mudel 7D BIM ning ärimudelid muutuvad andme-, teenuse- ja platvormikeskseteks. Seevastu iseloomustab teist väljapakutud arenguteed „Factories Run the World“ kulutõhus tööstusmudel, mis kasutab lean-põhimõtet, eeltöötlemisel ja moodulitel põhinevaid tootmisstruktuure ja standardimist. Et rahuldada tarbijate spetsiifilisi vajadusi ja olla samal ajal kulutõhus, kasutatakse ehituses mooduleid, mida on võimalik eri viisil kombineerida ning ehitada maju justkui klotsidest. Ettevõtted kasutavad toodete pakkumisel end-to-end-tüüpi lahendusi ehk täisteenust, alates disainist, tootmisest ja logistikast kuni järelhoolduseni. Samas tuuakse välja, et selliste protsesside juurutamine eeldab tööstuses tänasega võrreldes märksa enam konsolideerumist.

Tuleviku tööstuse teemal arutati ka juuni alguses toimunud Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) projekti „Future of Manufacturing in Europe“ töögrupi kohtumisel Tallinnas. Kohtumise taustapaberis analüüsiti Euroopa üheksa eripärase tööstusregiooni tööstuspoliitikat. Toodi välja, et enim on esindatud poliitikad, mis võimaldavad koostööd tööstusettevõtete ja sidusrühmade vahel, eelkõige klastrite ja muude võrgustike loomise kaudu.