Euroopa Liidus levib idee, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleks CO2-mahukale toodangule kehtestada tollimaks. Arvestades USA presidendivalimiste võimalikku käiku, pingeid rahvusvahelises kaubanduses ning suuri erinevusi Euroopa Liidu riikide vahel, pole sellise maksu kehtestamine ei tõenäoline ega ka soovitatav. Suur koduomanike osakaal tähendab üldiselt ühtlasemat vara jaotust riigis, kuid järjest enam leitakse, et kinnisvara omamist soodustav maksustamine on ebaefektiivne, tekitades moonutusi investeerimisotsuste tegemisel. Kodanikupalga idee leiab kaasamõtlejaid väga erisuguste maailmavaadetega inimeste seas, kuid Maailmapanga arvutused näitavad, et eelarve suhtes neutraalse kodanikupalga korral jääb kodanikupalga jõud vaesuse vähendamisel seniste süsteemidega võrreldes nõrgemaks.

Head lugemist!

Kliimaneutraalsus kui kaubandusprotektsionism

Kas eluaseme omamise soodustamine teeb ühiskonna võrdsemaks? Aga tõhusamaks?

Kodanikupalgast emotsioonideta

Uus aeg vajab uute oskustega liidreid

Ilmus artiklikogumiku Pikksilm uus number

Arenguseire Keskus meedias

Rahvusvahelises kaubanduses täheldatavad protektsionistlikud hoiakud jätkavad võidu-käiku hoolimata sellest, kes võidab sel aastal USA presidendivalimised. Kuid seda erine-vatel põhjustel.

USA mõttekoda Atlantic Council toob oma analüüsis välja, et Donald Trumpi tagasivalimisel jätkab ta praegust kurssi, mille korral kaitsetollide ja muude meetmete abil püütakse vähendada kaubanduspuudujääki. Kuid kuna kohe pärast Trumpi tagasivalimist lahkub USA lõplikult Pariisi kliimakokkuleppe osaliste hulgast ja jätkab keskkonnaregulatsioonide lõdvendamist, saab CO2-mahukas tootmine, sh energiatootmine, sisse uue hoo. See ei piirdu ainult siseturu nõudlusega, vaid üha rohkem jõuab nende toodang ka rahvusvahelisele turule, suurendamaks USA eksporti.

Alternatiivse stsenaariumi korral valitakse presidendiks Demokraatliku Partei kandidaat. See tähendab USA taasliitumist Pariisi kliimakokkuleppega ja püüet CO2-mahukat tootmist vähendada, liikudes üha rohkem rohelise energia suunas. Ent sellisel juhul muutuvad kliimaneutraalsuse eesmärgid uute kaubanduslepete osaks lisaks muudele tingimustele, nagu töötajate õiguste kaitse ja ettevõtlusvabaduse piiramine.

Viimati kirjeldatud stsenaarium näib hästi sobivat Euroopa Liidu uue roheleppe põhi-mõtetega. Mõttekoja European Policy Centre analüütikud kiidavad roheleppe põhimõtteid, kuid rõhutavad, et nende elluviimine peaks olema võimalikult laiahaardeline ning hõlmama eri poliitikavaldkondi.

Sama mõttekoja teises analüüsis leitakse, et kaubanduspoliitikal on roheleppe põhimõtete ja kliimaneutraalsuse eesmärkide globaalsel elluviimisel keskne roll. Teisisõnu, Euroopa Liit peab kaupade piiriülesel liikumisel hakkama kontrollima, kuivõrd CO2-mahukalt on need toodetud, ning kasutama kaitsemeetmeid nende vastu, kes kliimaneutraalsuse ees-märkide saavutamisele kaasa ei aita.

Nagu rõhutab Saksamaa majanduspoliitika instituudi Brüsseli esinduse juht Sandra Parthie, on uue tollimaksu kehtestamine CO2-mahukatele kaupadele igal juhul samm pro-tektsionismi suunas ja mõjub praeguses pingsas olukorras, mis rahvusvahelises kauban-duses valitseb, halvasti.

Ilmselgelt viiks selline kaubanduspoliitika kaubandussõjani, juhul kui käivitub stsenaarium, mille korral Donald Trump valitakse taas USA presidendiks. Euroopa kehtestaks uusi piiranguid CO2-mahukatele USA kaupadele, mis omakorda tooks kaasa USA-poolsete piirangute kehtestamise Euroopa kaupadele.

Seda eriti kontekstis, kus Saksamaal on maailma suurim kaubandusülejääk (järgnevad Jaapan ja Hiina) ning USA-l on maailma suurim kaubanduspuudujääk, mis on viimastel aastatel kasvanud hoolimata Trumpi valimislubadustest ja tema administratsiooni pingu-tustest.

Juhul, kui USA presidendiks saab demokraat, on kõige positiivsema sündmuste käigu korral mõeldav, et USA ja Euroopa Liit sõlmivad kaubandusleppe, milles kliimaneutraal-suse eesmärgid on kesksel kohal. Ent selline lepe oleks protektsionistlik kolmandate riikide suhtes, eriti arengumaade puhul, kus kliimaneutraalsuse saavutamine võtaks ressursside piiratuse tõttu kauem aega.

Jaanuari lõpus Brüsseli mõttekojas European Centre for International Political Economy peetud arutelus rõhutati, et kokkuleppeni jõudmine Euroopa Liidu uue tollimaksu kehtes-tamisel kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt keeruline.

Osa liikmesriike on kliimaneutraalsuse saavutamiseks valmis piirama ligipääsu Euroopa Liidu turule, samas osa on selle vastu. Lisaks on see poliitiliselt vastuoluline nii liidu sees kui ka globaalselt. Arvestades, et uue maksu kehtestamine eeldab kõigi liikmesriikide toetust, ei ole see tõenäoline.

Ebavõrdsus vara jaotumises inimeste vahel on enamikus riikides märksa suurem kui ebavõrdsus sissetulekutes. Leibkonnad, kes kuuluvad 40% väikseima sissetulekuga gruppi, teenivad OECD riikides keskmiselt ligikaudu 20% kogu teenitavast sissetulekust, kuid omavad ainult 3% kogu netovarast. 

Hiljuti avaldatud OECD analüüsis leiti eri riike kõrvutades negatiivne seos kodu omamise ja varalise ebavõrdsuse vahel. Riikides, kus eluaseme omamise tase on madal, on vara-line ebavõrdsus suur isegi siis, kui ebavõrdsus sissetulekutes on kaunis väike. Teisisõnu, kodu omamine tähendab üldiselt ühtlasemat vara jaotust (joonis 1). Jõukamates ühis-konnakihtides on suurem kaal finantsvaral, ent keskklassi kuuluvate inimeste jaoks on sageli just eluase kõige tähtsam vara.

Joonis 1. Eluaseme omamine ühtlustab vara jaotumist ühiskonnas

Allikas: OECD, 2019

Eluasemeturu mõjutamiseks rakendatakse mitmesuguseid riiklikke abinõusid, et leeven-dada turutõrkeid ning võimaldada inimestele taskukohast ja kvaliteetset eluaset. Muu-hulgas hõlmavad need laenu- ja üürituru regulatsioone, sotsiaaleluaseme pakkumist ning maakasutuse ja linnaplaneerimise strateegiaid. Kuivõrd elukondlikul kinnisvaral on tähtsus ka pärandamise kaudu rikkuse edasikandumises ühelt põlvkonnalt teisele, on samuti kaalukad pärandvara puudutavad maksumeetmed.

niku kasutuses olevale eluasemele kehtestatud maksusoodustusi. Kas selline lähenemine on õigustatud? Serena Fatica ja Doris Prammer (2017) on Euroopa riikide näitel leidnud, et kinnisvara omamist soodustav maksustamine on ebaefektiivne, tekitades moonutusi investeerimisotsuste tegemisel. Samuti ei pruugi see kaasa aidata rikkuse võrdsele jaotu-misele, sest eluasemelaenu intresside mahaarvamisest võidavad eelkõige need, kes kuuluvad keskklassi, mitte need, kes teenivad kõige väiksemat sissetulekut ja kelle jaoks hüpoteeklaenuturg on sageli kättesaamatu.

Veelgi kaugemale läheb Economist oma hiljutises artiklis, kus nimetab koduomamise toetamist läänemaailma üheks suurimaks majanduspoliitiliseks veaks, põhjendades seda turutõrke tekitamisega. Peamine probleem, mida hoonete omamise soodustamine tekitab, on uue ja kaasaegse hoonestuse rajamise võimaluste kitsendamine kiiresti arenevates ja uut tööjõudu vajavates piirkondades. See põhjustab puuduse elamispindade pakkumises, viib hinnad kõrgustesse ja tekitab rahulolematust ning piirab edasist kasvu.

Elukondlilkku kinnisvara puudutavad valikud võivad märgatavalt mõjutada elanike mobiil-sust ja seeläbi tööturu efektiivsust. Ootuspäraselt on leitud negatiivne seos eluaseme omamise ja liikumisvalmiduse vahel, mida põhjendatakse suuremate ümberkolimise kulu-dega. Eluaseme omamise poole kaldu olev kinnisvaraturg võib muuta ka üürituru eba-efektiivsemaks, mille tagajärjel väheneb eluaset üürivate inimeste ruumiline mobiilsus ja võimalus leida sobilikum töö ning tagada parem elukvaliteet.

Siiski mitte kõiki riike ei vaeva eelpoolkirjeldatud probleemid. Näiteks Tokyos on kinnisvara puudus küllalt väike, sest vana hoonestuse lammutamine on tehtud lihtsaks ning see võimaldab palju ehitada. Näiteks perioodil 2013‒2017 ehitati 728 000 eluruumi – seda on rohkem kui tervel Inglismaal. Hea näide on ka Šveits, kus kohalikele omavalitsustele on loodud rahaline stiimul uue hoonestuse rajamise lubamiseks.

Kuigi iga riigi puhul tuleb silmas pidada nende ajaloolisi eripärasid, annab OECD siiski ka mõned üldised elamumajanduse korraldust puudutavad soovitused. Eelkõige soovitatakse maksusüsteemi progressiivsemaks ja tõhusamaks muutmist, näiteks kinnisasjadele (maale, ehitisele, korterile) kehtestatud maksude osakaalu järkjärgulise suurendamise ja kinnisvara omamist toetavate (eelkõige laenuintresside) soodustuste vähendamise kaudu. Varamakse on Eestis siiani teatavasti väga vähe kasutatud (joonis 2).

Teise olulise suunana tuleks toetada elanike mobiilsust. Konkreetsed tegevused võiksid hõlmata näiteks eluasemetehingute kulude vähendamist, tõhusate ja mõlemat tehingupoolt kaitsvate üürituru regulatsioonide tagamist ning sotsiaalkorterite programmide ülevaatamist, et vältida lukustumise efekti ja segregatsiooni süvendamist. Sellega peavad kaasas käima läbimõeldud linnaplaneerimine ja ühistransporti investeerimine.

Joonis 2. Varamaksudelt saadava maksutulu osakaal

Allikas: OECD

Tuntud Bulgaaria politoloog ja kirjanik Ivan Krastev on öelnud, et kui 19. sajandi lõpul eristas rikkaid inimesi vaestest peamiselt vaba aeg, mida esimesed said kasutada kauniteks kunstideks ja jalutuskäikudeks, samal ajal kui teised pidevalt töötasid, siis 21. sajandil on võimalik, et olukord kujuneb vastupidiseks. Rikkad teevad kogu aeg tööd ning vaestel, kelle töövõimalusi on robotid ja algoritmid oluliselt kahandanud, soovitatakse tegelda harrastustega ja jalutada looduses, elatudes kodanikupalgast.

Maailmapank on tulnud välja ulatusliku ülevaatega, mis räägib kodanikupalgast analüütiku pilgu läbi, kõrvutades arvukaid Exceli tabeleid eri riikide kohta. Vaatluse all on madala ja keskmise sissetulekutasemega riigid, sh Brasiilia, Tšiili, Haiti, Indoneesia, Kasahstan, Mosambiik, Nepal, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa.

Alustuseks tuuakse välja, et see utoopiline ja radikaalne idee leiab kaasamõtlejaid väga erisuguste maailmavaadetega inimeste seas ning et katseprojekte on algatatud USA-st Aafrikani. Mõnd paelub võimalus tuua lihtsust ja läbipaistvust sotsiaaltoetuste kirjusse

mal määral ümber, et viia see riigi kaukast otse inimesteni. Kodanikupalk võib olenevalt vaatepunktist tähendada nii riigitulude senisest suuremat ümberjagamist kui ka riigi rolli vähendamist, asendades suure hulga eri kriteeriumidel põhinevaid ja keeruliselt hallata-vaid toetusi ühe lihtsaga.

Kodanikupalgal kui sotsiaaltoetusel on kolm olulist tunnust: tegemist on rahalise abiga, seda antakse tingimusteta ja seda on õigus saada kõigil. Sotsiaalkaitse „kuubikus“, mis lahterdab sotsiaaltoetused vajaduspõhisuse, tingimustega seotuse ning abi osutamise vormi alusel, võtab kodanikupalk sisse koha alumises vasakus esinurgas (vt joonist).

Joonis. Kodanikupalk sotsiaalkaitse kriteeriumide raamistikus

Allikas: Maailmapank, 2020

Kõige vähem vaidlusi põhjustab rahalise abi mõõde. Siiski soovitakse üldiselt mingi osa sotsiaalkaitsest anda abivajajale sihtotstarbeliste teenustena (nt tasuta koolitoiduna), mitte lülitada kõiki kulusid kodanikupalga eelarvesse. Keerulisem on jõuda selleni, et alles ei jääks ühtki tingimuslikku, näiteks töötamisest või muulaadsest ühiskondliku panuse andmisest sõltuvat sotsiaalkaitse liiki. Ja mida tähendab „kõigile“? Kas see hõlmab ka lapsi, vanaduspensionäre, mitteresidente? Muidugi võib kodanikupalk jääda kõigest üheks osaks laiemast sotsiaaltoetuste portfellist, kuid sel juhul väheneb tema atraktiivsus süsteemi korrastaja ja lihtsustajana ning selle rakendamiseks vajaliku eelarve kokkusaamine muutub raskemaks, sest teiste toetuste alt kulusid ei vabane.

Maailmapank leiab, et kodanikupalga mõttekus sõltub sellest, kui hästi töötab senine sotsiaalsüsteem. See on ka põhjus, miks vaatluse all on nimelt madala ja keskmise sissetulekutasemega riigid, kus ressursside ümberjagamise efektiivsus ja sotsiaal-poliitika katvus on rikaste riikidega võrreldes kehvemad ning kodanikupalga potentsiaal seega suurem. Arvutused näitavad siiski, et eelarve suhtes neutraalse kodanikupalga korral (s.t kodanikupalka rahastataks senise sotsiaaleelarve raames raha ümber-suunamise teel) jääb kodanikupalga jõud vaesuse vähendamisel senistest süsteemidest nõrgemaks, ainsaks erandiks on siin Venemaa. Seega, isegi kui olemasolev süsteem on

tes neutraalne kodanikupalk, mis jagab osa seni vaestele läinud rahast ümber paremini toimetulevatele inimestele, kes seni toetust ei saanud. Heldema kodanikupalga rakendamine on aga seotud märkimisväärse peamurdmise ja teatavate poliitiliste valikute-ga, kust saada süsteemi juurde piisavalt lisaraha.

Kokkuvõttes toob Maailmapank mitme järelduse seas välja vaid ühe selge juhtumi, mille korral kodanikupalka oleks põhjust kaaluda. See on siis, kui sotsiaalsüsteem on regres-siivne, s.t kõige vaesemad saavad vähem kui natuke jõukamad. See võib tunduda äär-muslik juhtum, kuid on tegelikult üsna sage olukord sissetulekust sõltuvate toetuste puhul, mida toimetulekutoetused või tulumaksusoodustused piisavalt ei tasakaalusta.

Uus aeg vajab uusi liidreid – kõlab klišeena, kuid  sageli on just liidrite otsused muutuste päästikuks. Ehk oleks isegi täpsem ütelda, et uus aeg vajab uute oskustega liidreid. Muutuste initsiaatoriks olemist ei oodata mitte ainult juhtidelt, vaid ka töötajatelt ja organisatsioonidelt, tõdetakse Maailma Majandusfoorumi (WEF) äsjailmunud uuringus „HR 4.0: Shaping People Strategies in the Fourth Industrial Revolution“. 

Uued juhtimisviisid on vajalikud, kuna organisatsiooni kultuur muutub olulisemaks kui organisatsiooni struktuur. Hierarhilised organisatsioonid muutuvad tiimipõhisteks ökosüs-teemideks ja sellise muutuse juhtimisel on suur roll just juhtide oskustel. Tehtud uuring kinnitas, et 52% küsitletutest näevad juhtide vähest juhtimisoskust ühe peamise takistusena. Oluliseks on saanud eesmärgipärane juhtimine, juht kui arengutoetaja (coach) ja koosloome innovatsioon.

Teiseks kasvab vajadus tehnoloogia ja töötajate integratsiooni järele ning oluline on tasa-kaal nende vahel. Siin on märksõnadeks uute töövormide rakendamine, iseenesele töö-andjaks olemine, tööaja ja töökoha piiride avardumine ning töötasu individuaalsemaks muutumine, sisaldades raha ja hüvitiste kõrval ka tunnustust ning oskuste kasvu panus-tamist (upskilling).

Lisaks eelnimetatule tähtsustatakse ka juhtide võimekust mitmekülgselt ja eesmärgipära-selt kaasata töötajate kogemusi muutuste hüvanguks. Märksõnadeks on siin paindlik ja isiku vajadusi arvestav õppimiskõver ning inimesekeskne ja töötajate heaolusse panustav juhtimine. Oluline roll on kuuluvustunde loomisel, mis annab võimaluse erinevatest kultuuridest ja erineva taustaga inimestel üksteiselt õppida. 

Juhtidel tuleb majanduse digitaliseerumise käigus algatada uuendusi ja arendada inimeste oskusi ülesannetele vastavaks, tõdeb Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) hiljutises Eesti majanduse ülevaates 2019, kus muu hulgas võrreldakse Eesti ettevõtete juhtide oskusi teiste riikidega. Ülevaates tuuakse välja, et Eesti ettevõtete juhtide oskused on teiste riikidega võrreldes küllaltki tagasihoidlikud. Eesti juhid ei kasuta kõrgetasemelisi ja uudseid töövõtteid piisavalt ning nende oskused pole töötajate oskus-test kuigi palju paremad (vt joonist).

Joonis. Juhtide oskuste tase OECD riikides

Allikas: OECD 2019, andmed pärinevad OECD täiskasvanute oskuste uuringust

Põhjuseid võib olla mitmeid: vähene konkurents, ebatõhus omandistruktuur, näiteks on juhtimiskvaliteet kõrgem rahvusvahelistes ettevõtetes. Samas kinnitab OECD ka WEFi uuringus kirjeldatud uute juhtimisoskuste olulisust. Kui juhid kasutavad nn kõrge tulemus-likkusega tööpraktikaid (high-performing work practices), nagu tööautonoomia, mees-konnatöö, rotatsioon, uute õppeviiside rakendamine jms, paraneb märgatavalt töötajate oskuste tase ning kergem on uuendusi organisatsioonis ellu rakendada. 

Arenguseire Keskusel valmis järjekordne kogumik Pikksilm, kus valdkonna eksperdid kirjutavad mitmetel huvitavatel tulevikuteemadel: taastuvenergeetika mõjust tootmisele ja tarbimisele, käitumisökonoomikast rahaasjade planeerimisel, transpordipoliitika tuleviku-trendidest, riikide tehisintellekti poliitikatest ja muusikatööstuse tulevikust. 

Meelis Kitsing: USA mõttemaailm ja majandus sulguvad maailma ees (aripaev.ee, 31.01.2020)

Erik Terk: vajame efektiivsust rohepöörde ajal (aripaev.ee  22.01.2020)

Neli stsenaariumit: Milline on elu Hiiumaal aastal 2035? (Hiiu Leht, 21.01.2020)

Uku Varblane, Garri Raagmaa: Lugusid Saaremaalt aastal 2035 (Meie Maa, 20.01.2020)

Lugusid Raplamaalt aastal 2035 (lk 8, lk 9) (Raplamaa Sõnumid, 15.01.2020)

Сценарии развития (Sillamjaeski Vestnik, 09.01.2020)

Lõuna-Eesti arengustsenaariumid aastani 2035 (lounaeestlane.ee, 09.01.2020)

Analüütikud: USA ja Iraani konflikti süvenemine võib nafta hinda veelgi tõsta (ETV, Aktuaalne Kaamera, 03.01.2020)

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.