Head lugejad!

2019. aasta on kujunenud kliimamuutuste teema tähetunniks. Allpool esitleme nelja tehnoloogiat, mille edasises arengus võib olla väiksema keskkonnakoormuse võti. Arktikast on kujunenud tulipunkt, kus majandushuvid põrkuvad vajadusega keskkonda kaitsta. Eesti atraktiivsus välistalentidele on OECD riikide seas keskmisel tasemel töötajate ja ettevõtjate arvestuses ning keskmisest kehvem tudengite arvestuses.  Need ja teisedki teemad leiate augustikuu uudiskirjast. 

Head lugemist!

Kas kunstliha on koššer?

Kuidas mõista ja mõõta talentide sisserännet?

Strateegiliste huvide põrkumine Arktikas – mis võiks olla Euroopa Liidu roll?

Kas kõik vananeva rahvastikuga kaasnevad sotsiaalvaldkonna mured jäävad tulevikus avaliku sektori kanda?

Saksa varjatud meistrid Brasiilias

Arenguseire Keskus meedias

2019. aasta on kujunenud kliimamuutuste teema kauaoodatud tähetunniks - sellele on pühendatud arvukalt arutelusid, konverentse ja analüüse. Allpool esitleme nelja tehnoloogiat, mille edasises arengus võib olla väiksema keskkonnakoormuse võti.

Euroopa Parlament küsib „What if?“ tulevikubriifis, milline oleks tulevik siis, kui veiseliha tootmiseks ei oleks enam vaja veiseid. Inimkonna harjumus liha süüa ning maailmas kasvav nõudlus liha järele tähendab ka üha suuremat koormust keskkonnale. Üks võimalusi lihatootmise keskkonnamõju vähendada on arendada tehisliha tootmise tehnoloogiaid. Sellisel juhul paljundavad teadlased looma rakke, kuni tekib tavalist liha meenutav lihasrakkude mass. See tehnoloogia on paljutõotav, sest ühe veise rakkude abil on võimalik toota kuni 175 miljonit hamburgerit ning võrreldes lihatootmise tavapraktikaga

väheneks 99% ja veekasutus 96%. Kunstliha eeliseks on ka võimalus muuta see tavalihast toitainerikkamaks ning eemaldada sealt lihas sisalduvad mürkained. Kuigi kunstliha võib masstootmisesse jõuda juba 2021. aastal, on see esialgu tõenäoliselt paljude tarbijate jaoks kallis. Samuti võib paljudel usuliikumistel tekkida küsimusi liha olemuse kohta, et kas kunstliha on ikka halal või koššer.

Maailma Majandusfoorum (WEF) on valinud kümne kõige olulisema tõusva tehnoloogia hulka kolm, mis võivad aidata loodust säästa. Bioplast on üks võimalusi vähendada kasvavast jäätmehulgast tekkivat looduskoormust ning n-ö sulgeda plastiring. Kuigi maisist, suhkruroost või jääkrasvast juba toodetakse biolagunevaid plastmaterjale, ei ole need seni olnud kas kuigivõrd vastupidavad või on välimuselt ebastandardsed. Hiljutised läbimurded tselluloosist ja ligniinist bioplasti tootmisel, näiteks puidujääke kasutades, tõotavad aga need mured lahendada ning toota tavaplastiga sarnanevat bioplasti, mis looduses laguneb. 

WEFi potentsiaalikate tehnoloogiate nimekirjast leiab ka targemad väetised. Maailma rahvaarvu kasv toob kaasa vajaduse rohkem toitu toota ning väetiste kasutamine on üks võimalusi saagikust suurendada. Praegu kasutusel olevatest väetistest jõuab aga suur osa kasvuhoonegaasidena atmosfääri. Nüüd on aga kättesaadavad n-ö targad väetised, mida ümbritsev nutikas kest vabastab väetist sõltuvalt mulla temperatuuri, niiskuse ja happelisuse muutumisest ning väetis jõuab taimeni siis, kui selleks on kõige sobivamad tingimused.

Targemate väetiste kasutamine on üks osa täppisviljelusest (precision farming), mis kasutab andmeanalüüsi, sensoreid ja tehisintellekti, et doseerida minimaalne kogus taime kasvuks vajalikke toitaineid ning seeläbi vältida üleväetamist. Seni on täppisviljeluseks vajalik tehnoloogia olnud kallis ja seda on endale lubada saanud vaid suured tootjad, kuid targemad väetised on küllalt kuluefektiivsed ning võivad täppisviljeluse muuta kättesaadavaks ka väiketootjatele.

Maailma elektritootmine teeb läbi kiiret muutust tuule- ja päikeseenergia hinna languse tõttu. Seni ei ole aga taastuvenergiat olnud võimalik salvestada, seega tuulevaiksetel või vähese päikesega aegadel on olnud vaja tekkiv energiavajadus muul viisil katta. WEFi analüüs toob kolmanda olulise loodushoidliku tehnoloogiana välja liitiumioonakud.

energiat ühtlasemalt jaotada, seeläbi selle kasutusvõimalusi laiendades. Pikas perspektiivis võib aga ka sellest väheks jääda, energiasalvestus peaks olema kauem kestev. Väljatöötamisel on näiteks hüdroenergia ning gravitatsiooniga seotud lahendused.

Tehnoloogia olemasolust üksi ei piisa muutuseks. OECD esitab oma analüüsis plasti näitel võimalusi, kuidas riigid saavad keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid kasutusele võtta. Alates 1950. aastatest on toodetud 8300 miljonit tonni plasti ning 6300 miljonit tonni plastjäätmeid. Vaid 9% plastjäätmetest on töödeldud, 79% on ladestatud prügilatesse või loodusesse. OECD rõhutab, et tulemusi on oodata vaid siis, kui regulatsioonid, maksud, investeerimis- ja rahastusmeetmed ning tarbijate teadlikkuse kasv käivad käsikäes.  

Kõik riigid soovivad, et neil oleks rohkem talente – andekaid haritud inimesi, kelle töö ja tegevuse tulemusena majandus kasvab ja elu läheb paremaks. On olemas mitmeid edetabeleid, mis mõõdavad riikide atraktiivsust talentide jaoks (vt nt Global Talent Index, World Talent Ranking, The Talent Competitiveness Index). Tavaliselt mõistetakse seda kui võidujooksu kõrge kvalifikatsiooniga välismaalaste riiki meelitamiseks, kuid sama oluline on, et kodumaised talendid riigist paremate tingimuste otsingul ei lahkuks. OECD värske analüüs käsitleb tänuväärse põhjalikkusega mitmeid küsimusi, mis jäävad sageli sügavamalt avamata.

Kes on talendid?

Analüüsides ja edetabelites käsitatakse talente tavaliselt kõrgharidusega isikutena, eraldi võidakse välja tuua magistri- ja doktorikraadiga isikud kui eeldatavalt veelgi võimekamad. Tuleb mõista, et tegemist on parima võimaliku, kuid siiski ebatäiusliku mõõdikuga, sest tavamõistes talendikaid ehk keskmisest nutikamaid-võimekamaid inimesi võib olla ka ma-

Kolmanda talendigrupi moodustavad välistudengid, kes oma õpingute käigus omandavad talendimääratlusele vastava haridustaseme. 

OECD analüütikud kritiseerivad seniseid riikide atraktiivsuse edetabeleid ja indekseid, kuna nood ei arvesta, et eri talendigruppe motiveerivad sihtriigi valikul erinevad tegurid. Mõni riik võib olla küll tõmbenumber kõrge kvalifikatsiooniga välismaiste töötajate jaoks, kuid mitte ettevõtjate või tudengite jaoks. Seda, kas immigratsioonipoliitika võimaldab piisavalt lihtsat ja kiiret riiki sisenemist, käsitlevad nimetatud edetabelid ühe tegurina teiste seas, samas kui tegelikult on tegemist väravaga. Kui see värav pole lahti, nullitakse täielikult head tulemused teistes kategooriates, nagu karjäärivõimalused või elukvaliteet.

Mida rahvas arvab?

Sisseränne on tänapäeval paljudes riikides väga tundlik teema. Kas rahvaesindajad, kes tegelevad talentide sisserändega, pälvivad rahva pahameele? OECD toob esile, et USA-s,

kaks korda tõenäolisemalt kui madala kvalifikatsiooniga isikute oma. Samas, enamik vastajaid eelistas madalama haridustasemega, kuid kindla töökohaga sisserändajat sellisele sisserändajale, kellel on kõrgharidus, kuid puudub töökoht sihtriigis.

Mida talendid otsivad ja ootavad?

Sihtriigi valikul mängivad rolli töö- ja eneseteostusvõimalused, sissetulekutase ja maksud, lõimumisväljavaated (ajutise elamisloa asendamine pikaajalisega, kodakondsuse saamine), sisserändajate kaasatus ühiskonnaellu, perekonna heaolu, teadmiste ja oskuste tase ühiskonnas ja üldine elukvaliteet.

Joonis 1. Talentidele olulised tegurid sihtriigi valikul

Allikas: OECD

Ei maksa aga unustada, et võtmetegurid võivad eri talendigruppide arvates olla erinevad. Näiteks, ettevõtjatele on tähtis see, kui suur on ettevõtte tulumaks ja kui lihtne on äri alustada, tudengitele õppemaksude tase ja võimalus kooli kõrvalt töötada, töötajatele peretoetused ja ‑teenused.

OECD toob välja kõigi liikmesriikide tulemused igas nimetatud kategoorias ning veel ka talendigruppide kaupa. Selgub, et näiteks Saksamaa on üks kõige atraktiivsemaid sihtriike üliõpilaste silmis, kuid kõrgelt kvalifitseeritud tööliste arvates on ta vaid pisut keskmisest parem. Iirimaa, vastupidi, on üks ahvatlevamaid sihtriike kõrgharidusega võõrtöölistele, kuid tudengite jaoks pole tegu sagedase valikuga. Prantsusmaa on keskmisest väiksema külgetõmbega töötajatele ja ettevõtjatele, kuid väga ihaldusväärne sihtriik välistudengitele.

Eesti hoiab 35 OECD riigi seas 17. kohta töötajate arvestuses, 18. kohta ettevõtjate arvestuses ning 25. kohta tudengite arvestuses.

Soome president Sauli Niinistö on Arktika kohta öelnud, et see on piirkond, kus me satume silmitsi inimkonna suure dilemmaga: kas käsitleda seda majanduslike võimaluste allikana või seada esiplaanile keskkonnaaspektid.

Kliima soojenemise tulemusel kahaneb Põhja-Jäämere jääkate järjest kiiremas tempos, mis ühelt poolt ohustab Arktika äärmiselt tundlikku ökosüsteemi ja looduslikku mitmekesisust, kuid teisalt avab uusi võimalusi maavarade ammutamiseks ning transpordikoridoride loomiseks (joonis 1). Seetõttu on ootuspärane, et Arktikaga seotud strateegilised huvid ei piirdu viie Põhja-Jäämerd ääristava riigiga. Riikide ühise tegevuse koordineerimise keerukus aga kasvab sama kiiresti, kui Põhja-Jäämeri soojeneb.

Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus (EPSC) kirjutab hiljutises strateegilises ülevaates, et kaheksaliikmelise Arktika Nõukogu täisliikmetest seavad Kanada, Taani, Soome, Rootsi, Norra ja Island sõnades esikohale keskkonna ja julgeoleku. Samas on ka nende hulgas riike, kes järjest valjemalt räägivad vajadusest lõigata majanduslikku tulu nii Arktika rikkalikelt maavaradelt kui ka tärkavatelt transpordivõimalustelt. Majanduslikke ambit-

Viimase jaoks on tähtis ka geopoliitiline kontroll piirkonna üle, mis väljendub militaarinves- teeringute kasvus. Omad huvid on Arktika Nõukogusse mittekuuluval Hiinal, Indial, Lõuna-Koreal, Singapuril jne. 

Joonis 1. Arktika maavarade jaotus

Allikas: European Environment Agency, Nordregio

Kuna kolm Arktika Nõukogusse kuuluvat riiki on ka ELi liikmesriigid, on Arktika de facto ELi sisepoliitika objekt. Viimane ELi strateegiline dokument on 2016. aasta ühisteatis „Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika“, mis seab kolm prioriteeti: kliimamuutused ja Arktika keskkonna kaitse, säästev areng ning rahvusvaheline koostöö.

Euroopa Liidule on ette heidetud, et puudub praktiline ja laiapõhjaline Arktika-strateegia, mis ühendaks kõik olulised valdkonnad, alates transpordi- ja energiapoliitikast kuni T&A, põllumajandus-, kalandus- ja keskkonnapoliitikani. Tuleks läbi mõelda ELi Arktika-suunalised ühishuvid Venemaaga, luua dialoog Hiina ja teiste Aasia riikidega ning süvendada sellesisulist suhtlust USAga. ELi Arktika-suunalise tegevuse üldeesmärk peaks olema kõigi osapoolte kaasamine reeglitel põhineva diplomaatia alusel, et vältida Arktika-koostöö killustumist.

Kuigi kauges ja jahedas Arktikas toimuv võiks jätta meid külmaks, on seal toimuv oluline ka Eestile. See avaldab mõju Põhja-Euroopa julgeolekuolukorrale, energeetikale ning transpordiga seotud arengutele, näiteks Tallinna-Helsingi tunnelile. Arktilised õhumassid mõjutavad otseselt meie kliimat, samuti kanduvad tasakaalust välja löödud Arktika kliimasüsteemi kaudsed mõjud siia mitmete mehhanismide kaudu. Selles valguses tunduks igati asjakohane taotleda Eestile Arktika Nõukogu vaatlejaliikme staatust.

Võrreldes praegusega kahekordistub aastaks 2050 nii üle 65-aastaste kui ka üle 80-aastaste inimeste osakaal OECD riikide rahvastikus, sest oodatav eluiga kasvab. Juba nüüd on kasvavad sotsiaalkulutused vananeva rahvastikuga riikidele tõsine koorem, sest järjest vähem on maksumaksjaid ja järjest enam ülalpeetavaid.

OECD andmetel on riikide sotsiaalkulutuste osakaal SKPs viimase 12 aastaga kasvanud 18%-st 20%-ni ning enam kui kolmandik OECD riikide eelarvest läheb sotsiaaltoetusteks, pensionideks, töötusega toimetulekuks. Kõige suuremad on need kulud Prantsusmaal, Taanis ja Soomes ja väikseimad Lätis, Rumeenias Bulgaarias. Eestis on sotsiaalkulutused

Sotsiaalkulutused on enamikus riikides poole suuremad kui näiteks kulutused haridusele ja riigikaitsele kokku, tuuakse välja McKinsey äsja ilmunud artiklis, mis tutvustab, kuidas survet eelarvekuludele tõhusama juhtimise abil leevendada. Üks võimalusi on nn mõõdikute kaskaadi kasutamine. Sel juhul jõuab info üksikute teenuste osutamise tulemuste kohta samm-sammult poliitikakujundamise tasandile tagasi ning võimaldab hinnata teenuse tõhusust. 

Veel tuuakse eelarvesurvet leevendava tegevusena välja protsesside automatiseerimist. Selle kasu ilmneb peamiselt tänu sellele, et väljatöötatud lahendused muutuvad skaleeritavaks. Kasulik on automatiseerida just rutiinsemad ja sarnased tegevused, näiteks toetuste taotlemine, aga ka teenuste sisemised tugiprotsessid, mis muudavad teenuse osutamist tõhusamaks. Leitakse, et automatiseerimise tase peaks olema vähemalt 40%, et ilmneks selle kasulikkus ja tootlikkuse kasv.

Tõhusa juhtimistööriistana tuuakse välja ka nügimist (ingl nudging). Näiteks tõhustas sotsiaalsete normide rõhutamine (kirjad stiilis, et kõik teised on juba maksud maksnud

das vastuste korrektsust. Kõik see omakorda tõhustab teenuste sujuvat osutamist ja kasutamist.

Kas aga kõik sotsiaalvaldkonna mured jäävad tulevikus avaliku sektori kanda? Milline on edaspidi erasektori roll? Tulevikus vajatakse järjest enam eripalgelisi teenuseid, mis ei pruugi olla seotud vaid rahvastiku vananemisega. Lisaks hooldekodudele vajatakse tulevikus enam ka lastehoiuteenust, sest naiste tööhõive määr kasvab, ning linnastumisega kaasneb surve sotsiaalkorterite ja muude elukohaga seotud teenuste järele.

Seni on lõhe erasektori ja avaliku sektori sotsiaalsete investeeringute vahel olnud suur, tuuakse välja European Policy Centre heaoluriikide sotsiaalseid investeeringuid hindavas artiklis. EL on püüdnud erainvesteeringuid ligimeelitada, pakkudes mitmeid finantsinstrumente. 2015. aastal loodi suurema riskiga projektide (nende hulka loetakse ka sotsiaalse taristu projektid, näiteks haiglad) rahastamiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI). Uuel perioodil (2021–2027) on lootus pandud nn Invest EU algatusele, mis põhineb EFSI kogemusel. Loodetakse, et uus programm võiks olla erainvesteeringute kaasamise katalüsaatoriks.

Arusaam ettevõtete globaalsete väärtusahelate toimimisest on üha olulisem maailma majanduse arengute mõistmiseks. Kuid enamik üleilmsete väärtusahelate uuringutest käsitlevad suuri rahvusvahelisi ettevõtteid ning keskenduvad majanduslikele ja poliitilistele teguritele. Samas ka üha rohkem väikeettevõtteid nagu Saksa pereomanduses Mittelstand ettevõtted tegelevad piiriülese ettevõtlusega.

Seetõttu korraldas Arenguseire Keskus augustis teemaõhtu „Saksa varjatud meistrid Brasiilias”, kus Saksamaa Passau ülikooli teadur ja doktorant Madeleine Bausch (ettekande slaidid) ja Tallinna Brasiilia saatkonna esimene sekretär Ramiro dos Santos Breitbach arutasid äritegevuse raskuste ja võimaluste üle Brasiilias.

Varjatud meistriteks (hidden champions) nimetatakse kõrge spetsialiseerumisastmega, maailmaturul juhtpositsioonil ja sageli pereomanduses olevaid ettevõtteid. Selliste Mittelstand ettevõtete (väikese ja keskmise suurusega) väärtusahelad on üleilmsed. Ainuüksi Brasiilias tegutseb 1600 Saksa ettevõtet. Enamik neist toodab sisendeid teistele ettevõtetele ning ei ole tavatarbijale tuntud. Kuid enamik neist on oma turusegmendis maailmas esikolmikus.

Euroopa Liidu ja Mercosuri vahel allkirjastatud vabakaubanduslepe avab ratifitseerimise korral uusi võimalusi laienemiseks. Kuid ettevõtted peavad omandama üha paremad teadmised ja oskused teistsuguses kultuurilises ja organisatsioonilises keskkonnas toimetulemiseks, et neid võimalusi ära kasutada. See ei ole väiksemate ettevõtete puhul nii lihtne kui suurte rahvusvaheliste korporatsioonide puhul. Tihtipeale need teadmised ja oskused on nende edu või läbikukkumise aluseks, kuna erinevad arusaamad äripraktikast ning kvaliteedikontrollist mõjutavad otseselt nende igapäevast tegevust.

Meelis Kitsing: ülikool või töö? (aripaev.ee, 30.08.2019)

Teadlased: Eesti laste heaolu vajab täpsemat uurimist (tervis.postimees.ee, 30.08.2019)

Meelis Kitsing: Kaubandussõda Hiina ja Ameerika vahel suurendab ebastabiilsust maailmamajanduses (ETV, Aktuaalne kaamera, 24.08.2019)

Johanna Vallistu: unistus keskklassist on mõranemas (err.ee, 16.08.2019)

Работа посредством онлайнплатформ - дополнительный источник дохода (Linnaleht Ida-Viru,  09.08.2019)

Oleviku-mina teeb tuleviku-minale liiga. Valikuvabaduse varjuküljed (Eesti Päevaleht, 06.08.2019)

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.