Globaalsete jõujoonte ümberkujunemist määravad väga paljud tegurid, millest mitmete tulevikuarengud on veel ebaselged. Arenguseire Keskuses loodud stsenaariumid "Kompass Euroopa", "Euroopa kui kindlus", "Ummamuudu kõnõtraat" ja "Tehnoloogiahunt" käsitlevad koostöö tugevnemist või nõrgenemist Euroopa Liidus ja sellest johtuvat ELi rolli maailmaareenil,  samuti digi-, energeetika-, transpordi- ja muud tüüpi taristu arengu iseloomu ja kiirust. OECD prognoosi järgi langeb Eesti majandus 2020. aastal ilma teise COVID-19 laineta 8,4% ja koos teise lainega 10%. Samas euroala majanduse langust prognoositakse suuremaks kui Eesti oma (11,5% teise lainega ja 9,1% ilma teise laineta). Kodukontorite laiem levik toob ühelt poolt kaasa kontaktivabade tehnoloogiate ja teenuste arengu, kuid teiselt poolt suurendab ebavõrdsust. Turismisektori taaskäivitamisel on vaja tagada, et uued tervise- ja hügieenireeglid ei muudaks reisimist veelgi ebamugavamaks ning reisijatele tuleks anda suurem valikuvabadus, sh võimalus oma reisi lihtsasti muuta või tühistada.

Head lugemist!

Globaalsed jõujooned 2035: Stsenaariumid ja tähendus Eesti jaoks

Maailmamajanduses on teadmatus

Kas kaugtöötaja väärib „kodukontori preemiat“?

Reisimise tulevik

Arenguseire Keskus meedias ja veebiseminaride järelvaatamine

Arenguseire Keskus tõi välja globaalsete jõujoonte muutumise stsenaariumid aastani 2035 ja nende tähenduse Eesti arengule. Kirjanduse ülevaadete põhjal, veebiseminaridel osalenute arvamuste alusel ja ekspertarutelude käigus valmis ühisloome tulemusel neli stsenaariumi.

Stsenaariumide loomisel keskendusime ennekõike määramatustele ehk protsessidele, kus võimalikke tulevikuarenguid iseloomustavad erinevad vaated. Sellised määramatused on näiteks (de)globaliseerumise edasine muster, demokraatiate ja autokraatiate sisemised pinged ja muundumised, kliimapoliitika olemus ja tõhusus, Euroopa Liidu, Hiina ja USA rollijaotus ning edasiminek või taandareng rahvusvahelises koostöös.

Joonis. Võtmetegurid ja stsenaariumid

Allikas: Arenguseire Keskus, 2020

Selline käsitlus võimaldas tuvastada kaks peamist võtmetegurit, milleks on Euroopa Liidu toimimine ning taristu areng. Euroopa Liidu sisene koostöö võib järgmise 15 aasta jooksul kas tiheneda või hõreneda. Millisel viisil see toimub, on lahtine – rohkem rõhku võidakse panna majandusliku konkurentsivõime kasvatamisele, sotsiaalpoliitikale või välispoliitikat puudutavale koostööle.

Taristu on üha enam muutunud geopoliitiliseks instrumendiks. Keskne küsimus järgmise 15 aasta jooksul on, kuivõrd võtab Euroopa Liit juhtrolli digi-, energeetika- ja transpordi-sektori arendamisel või panustavad Euroopa taristu arendamisse peamiselt erasektor, suurlinnad, Hiina või Ameerika Ühendriigid. Taristu areng sõltub ka inimeste hoiakutest, mis võivad Euroopa erinevate piirkondade lõikes oluliselt varieeruda.

Stsenaarium „Kompass Euroopa“ tähendab rohkem Euroopat suunanäitajana nii maa-ilmas kui ka Eestis ning uuenduslikku taristut. Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö tiheneb ning EL on oluline investeerija energeetika-, transpordi- ja digitaristusse. Tihe koostöö annab tunnistust sellest, et EL on oluline jõud maailmamajanduses ja -poliitikas ning suudetakse teha vajalikke taristuinvesteeringuid, et tugevdada oma positsiooni maailmas. Euroopa Liidu standardid, nii tehnoloogilised kui ka näiteks andmekaitse standardid, juurduvad tasapisi ka EL-i välistes riikides ja piirkondades.

Eesti jaoks tekib võimalus kasvatada jõukust laialdaste taristuinvesteeringute näol. Euroopa Liidu tugevnenud positsioon maailmamajanduses aitab Eesti ettevõtetel avada uusi uksi. Kuna Eesti julgeolek sõltub endiselt NATO-st, sisaldab see stsenaarium ka vajadust leida tasakaal Euroopa Liidu ja USA huvide vahel. Lisaks on nii makseraskustes riikide toetamine Euroopa Liidus kui ka kiire tehnoloogiline areng tekitanud paljude Eesti elanike hulgas ärevuse, mis on kinnistanud populistliku poliitika mõju.

Stsenaarium „Euroopa kui kindlus“ tähendab rohkem Euroopat, kuid mahajäänud taristut. Selles stsenaariumis on Euroopa koostöö küll tihenenud, kuid konkurentsivõime soodustamise asemel keskendutakse (üle)reguleerimisele ja sotsiaalse kindluse tagamisele. Euroopa Liit on oluline jõud maailmas, kuid Euroopa ettevõtete võime konkureerida maailmaturul on kahanemas. Euroopa Liit on võtnud pigem kaitsepositsiooni kui suunanäitaja rolli.

Eesti jaoks tähendab see stsenaarium mõõdukat jõukuse kasvu, kus kaitsetumate ini-meste heaolu kasvab. Samas on heaolu pikaajaline kasv üha küsitavam, kuna ei suudeta teha vajalikke investeeringuid tulevikku. Lisaks on kasvanud rahulolematus Euroopa Liidu varasemast suurema ühiseelarve ning makseraskustes riikide toetamise tagajärjel. Sellised hoiakud teevad uued taristuprojektid just energeetikas ja transpordis raskeks.

Stsenaarium „Ummamuudu kõnõtraat“ tähendab vähem Euroopat ja mahajäänud taristut. See kirjeldab maailma, kus Euroopa Liidu koostöö on hõrenenud, mis on viinud ka tema tähtsuse olulise vähenemiseni maailmamajanduses ja -poliitikas. Selles stsenaariumis ei ole Euroopa ka teiste suurvõimude jaoks esimene valik, kuna nad keskenduvad pigem võimalustele Aasias ja Aafrikas. Mahajäänud Euroopal endal ei ole vahendeid ja teistel pole huvi siinses piirkonnas taristusse investeerida.

Eesti jaoks ei tähenda üksindus veel üksildust ja täielikku isolatsiooni. Julgeolekupoliitika mõttes on Eestis kohal NATO väed. Kuid strateegiline koostöö välis- ja julgeolekupoliitikas ei tähenda suurt majanduslikku huvi. Taristuinvesteeringute ja majandusarengu oluliseks piduriks on saanud ka nn aeglase elamise põhimõtted, kus suur osa rahvastikust ei pea majanduskasvu prioriteediks. Lisaks teeb nn mitte-minu-tagaaias suhtumine taristuinves-teeringud võimatuks.

Stsenaarium „Tehnoloogiahunt“ tähendab vähem Euroopat, kuid uuenduslikku taristut. Euroopa Liidu koostöö on hõrenenud, keskendudes ainult ühisturu toimimisele, mis on tihtipeale samuti piiratud. Hiina ja USA huvid ning võimalused Euroopa turul on suurene-nud. Osa Euroopa Liidu riike eelistab majanduskoostööd Hiinaga ja teised USA-ga. Põhjala majandused kasvavad oluliselt kiiremini kui Lõuna-Euroopa omad ning nad on üha enam integreeritud Põhja-Ameerika turuga. Kuna riigid on kaotanud legitiimsust, on olulise rolli võtnud suurlinnad ja ettevõtted.

Eesti jaoks tähendab see stsenaarium kärmet reageerimist ning pidevat kohanemist kiirelt muutuvas maailmamajanduses. Julgeolekus on keskne roll USA-l ning siit tuleneb üha tihenev majanduskoostöö USA ettevõtetega. Eesti on muutunud suurte USA platvormide uute lahenduste testimise kohaks. Taristu arendamisel ongi peamiselt keskendutud digi-lahenduste loomisele. Transpordi- ja energeetikataristu on arenenud ennekõike erasektori toel ehk suurema elanike kontsentratsiooniga piirkondades. Tallinn ja Helsingi on kasva-nud üha enam kokku ning käituvad investoreid meelitades ühtse regioonina.

Tabel. Stsenaariumide olemus ja tähendus

Allikas: Arenguseire Keskus, 2020

COVID-19 viirusest tingitud kriis on paljude arenenud riikide majandused seisma pannud ja nüüd on väljakutse need uuesti käima saada. Sellise kriisi kogemust varasemast võtta ei ole, mistõttu suurem osa riikidest on uudses olukorras. Ebatavalise elukorralduse tule-musena kaovad töökohad sektoriti, kannatab inimeste heaolu. Kuigi riigid saavad järjest viirust kontrolli alla ja leevendatakse piiranguid, on suurem küsimus, kas tuleb uus haiges-tumiste laine ja maailmamajandust tabab uus sulgemine või mitte.

Inimeste tervise hoidmise nimel kehtestatud piirangud on mõnda sektorit tabanud raske-mini kui teisi (näiteks turism), mistõttu on ebavõrdsus suurenenud. Tugeva surve all on ka haridussüsteem – majanduslik ja digilõhe kasvatavad ebavõrdsust.

OECD on maailmamajanduse olukorra hindamiseks loonud kaks stsenaariumit ja ise-loomustanud nende abil 2020. aasta majanduslangust. Esimene stsenaarium kajastab olukorda, kus enne 2020. aasta lõppu kehtestatakse piirangud uuesti, teises stsenaariu-mis suudetakse neid vältida. OECD uuring näitab, et juhul, kui tuleb viiruse teine laine, langeb maailmamajandus 7,6% ja töötus kasvab 5,4%-lt 10%-ni. Pehmema maandu-misega langeks 2020. aastal maailmamajandus 6% ja töötus tõuseks 9,2%-ni.

Eesti majanduslangust hinnatakse mõlema stsenaariumi puhul sügavamaks kui OECD pakutu keskmiselt. OECD prognoosi järgi langeks Eesti majandus 2020. aastal ilma teise COVID-19 laineta 8,4% ja koos teise lainega 10%. Samas euroala majanduse langust prognoositakse suuremaks kui Eesti oma (11,5% teise lainega ja 9,1% ilma teise laineta).

OECD hinnangul on viiruse tagajärjed ikkagi rasked ja pikaajalised, olenemata sellest, kas teine laine tuleb või mitte. Et tagajärjed on tõsised, on oluline teha ajakohaseid ja õigeid otsuseid. Valitsused võiksid investeerida tervishoidu – laiendada tervishoiuteenuste kätte-saadavust, üle vaadata meditsiinivarustuse tarneahelad, üles ehitada mehhanismid, mis

mist. Riigid võiksid OECD hinnangul planeerida majanduse taastumist – üle vaadata tarneahelad ja neid mitmekesistada, hoida intressid madalad, et majandusaktiivsust suurendada, ja investeerida inimeste heaolusse, et ebavõrdsust vähendada.

Kõik need tegevused nõuavad riikidelt raha. Eesti on hakanud laenama ja ka teised riigid teevad seda. OECD on hinnanud, et ilma viiruse leviku teise laineta suureneks Eesti laenukohustus 24%ni SKPst ja ja koos teise lainega 29%ni SKPst.

Majanduslangus on 2020. aastal küllaltki suur. Taastumine oleneb paljudest aspektidest. Ilmne on see, et ebakindlus kestab veel vähemalt sügiseni. Siis selgub, kas viiruse teine laine tuleb ja võitlus sellega jätkub koos piirangutega või saadakse viirusega hakkama isoleerimismeetmete ning ravimi ja vaktsiini koosmõjul.

Koos mõnusate suveilmadega on viiruskriisi nähtavad mõjud taandumas, kuid mõned muutused, mis on meile viimase paari kuu jooksul omaks saanud, tunduvad olevat püsi-vamad, kujundades elukorraldust, sealhulgas ootusi kinnisvarale, ka edaspidi. Muutustega võivad kaasneda erinevad järelmid nii uute ärivõimaluste aga ka ühiskondlike lõhede mõttes.

Konsultatsiooniettevõte McKinsey on leidnud, et üheks käegakatsutavaks muutuseks on see, et kontoriruumide ülesehituses võib tulevastest pandeemiatest tingitud ohu piira-miseks toimuda järsk pööre väiksemate ruumide kasuks ning suured avatud kontoripinnad võivad jääda minevikku. Selle muutuse võivad algatada töötajate värbamise pärast pingu-tavad ettevõtted, aga ka rahvatervise ametnikud ehitusnormide muutmise kaudu.

Uuringud näitavad, et isegi kui uut pandeemiat lähiaastatel ei tule, eelistatakse jätkuvalt kaugtööd ja virtuaalkoosolekuid. Kaugtöö osakaal on kriisi ajal märgatavalt suurenenud ja toimunud on hüppeline muutus. Tajume seda isegi, kui kahe kvartali kaugusel asuv kolleeg eelistab ka nüüd, kui piirangud on leevenenud, osaleda mõttevahetusel virtuaal-selt. Seega võivad ettevõtete püüdlused kontoripindu kohendada olla mõneti asjatud, sest töötajad eelistavad jätkata kaugtöö vormis.

Kodukontorite laiem levik tähendab ühtlasi seda, et inimesed püüavad kodus töötamist veelgi mugavamaks muuta. Tõenäoliselt käib ka edaspidi hästi kontorimööblit, monitore ja teisi kontoritarbeid pakkuvatel ettevõtete käsi. Samas on kodude mugavamaks kohenda-

teaduse võimalusi kasutades viia kinnisvara „kasutajakogemus“ uuele tasandile. Arenda-misel on tooted ja teenused, mis võimaldavad elanikel lihtsasti hallata erinevaid elukorral-dusega seotud tegevusi, näiteks vahetada eluaset, kasutada digitaalse uksehoidja lahen-dust toidukaupade kättetoimetamise hõlbustamiseks, jälgida energiatõhusust või õhukvali-

seid isikupärastada ning neid õigel ajal ja õiges kohas pakkuda. Samuti ennustatakse kiiret arengut erinevaid tegevusi kontaktivabaks muutvatele tehnoloogiatele. Selliste lahenduste turul võiksid olla edukad ka Eesti ettevõtted ning paiguti saaks arengut riigi seatud tingimustega suunata, seda nii soodustuste kui ka nõuete vormis.

Koos kodus töötamise levikuga on üsna tõenäoline, et ootus elukoha suurusele muutub. Kui siiani on olnud väikeste leibkondade standardlahenduseks kahetoaline korter, siis kaugtööd tehes vajab ilmselt järjest suurem osa leibkondi kodukontori jaoks lisatuba. See võib tähendada, et hinda lähevad kolmetoalised ja suuremad korterid, kus on võimalik tekitada eraldi tööruum.

Kas ja kuidas peaksid tööandjad reageerima? Rohkem kodus töötavaid inimesi tähendab ka vajamineva kontoripinna kahanemist ja väiksemaid kulusid. Ühelt poolt annab see selge suunise ärikinnisvara arendajatele ja võib tekkida vajadus olemasolevatele kontori-pindadele uue otstarbe leidmiseks. Teisalt võib arutleda selle üle, kas tööandjad on valmis (osaliselt) kompenseerima kaugtöötajate suuremast eluruumist tekkiva lisakulu ja milliseid võimalusi selleks on. Näiteks pakkusid mitmed tehnoloogiaettevõtted kriisi akuutses faasis kompensatsioone ning Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) soovib lisada vastava-sisulise maksuaspekti Saksamaa toetuspaketti. Kui lisakulusid kompenseeritakse lihtsalt

des võib öelda, et kodus töötamise levik igal juhul suurendab lõhesid ja ebavõrdsust, kui-võrd kõiki töökohti ei ole põhimõtteliselt võimalik kaugtööle üle viia ning lisaks kaugtööga kaasnevale suuremale paindlikkusele ei teki nende ametite puhul ka alust „kodukontori preemiat“ maksta. Seega võib kodukontorite levik erinevate mehhanismide kaudu suuren-dada ühiskondlikku ebavõrdsust.

Koroonapandeemia tõttu on turismitööstus hetkel selgelt kriisis, leiab konsultatsiooni-ettevõte McKinsey artiklis „Make it better, not just safer: The opportunity to reinvent travel“. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenesid lennumahud 2020. aasta aprillis 70‒80%. Hotellide täituvus oli aprillis 2020 vaid 29%, võrdluseks 2019. aasta samal ajal oli see 72%. Turismitööstuse tulevik sõltub rohkemast kui ainult nõudluse taastumisest. Näiteks lendamine oli muutunud lennujaamade turvareeglite ja teenuste vähese digitaliseerituse tõttu stressirohkeks juba enne kriisi algust.

Nõudluse taastamiseks peab reisijate ohutus olema kindlasti prioriteet. Kuid täiendavaid tervise- ja hügieeninõudeid tuleks rakendada viisil, mis ei muuda reisimist veelgi eba-meeldivamaks. Vastasel korral valivad inimesed lihtsama reisimise mooduse, eelistades

future of travel“ selgub muu hulgas, et tõenäoliselt on lähitulevikus riigisisesed või naaber-riikidesse tehtavad auto- või laevareisid populaarsemad kui lennureisid.

Enne kriisi eksisteerinud trendid näiteks digitaalsed ja isikupärastatud teenused, pole kuhugi kadunud. Näiteks peavad lennujaamad lähiaastatel kliendikogemuse ümber mõtestama ja tagama rohkem kontaktivabu toiminguid. Lennujaamades on ruumi taga-mine ülioluline, et reisijad ei viibiks ülerahvastatud turvaalas. New York Timesi artiklis „The Future of Travel“ leitakse, et üks võimalik lahendus oleks kasutada mobiiltelefoni asukoha-andmeid. Sellisel juhul saadakse teave reisija lennujaama saabumise kohta mobiiltelefoni

tegeleksid robotid. Teine arendamist vajav valdkond on lennureiside ostmise lihtsustamine ja ennekõike ostetud reisi lihtne ja paindlik muutmine või tühistamine. McKinsey kriisi-eelsed arvutused näitavad, et lennupiletite ostu lihtsustamine võib 2030. aastaks tuua 40 miljardit dollarit lisatulu, mis võrdub 4%-ga 2019. aasta tuludest.

McKinsey analüütikud leiavad, et reisimiskogemuse paremaks, mitte ainult turvalisemaks muutmisel tuleks arvestada kolme põhimõtet. Esiteks tuleb anda reisijatele rohkem valikuvõimalusi, näiteks marsruudi koostamine või reisi kerge vaevaga muutmine või tühistamine. Niisamuti võiks reisijal olla võimalus valida, kui tihti tema hotellituba koris-tatakse, voodipesu vahetatakse vms. Sellised lahendused, mis pakuvad valikuvõimalusi, aitavad luua usaldust, mis on vajalik turismisektori elavdamiseks.

Teine põhimõte, millega tuleks arvestada, on inimlik suhtlus ja isikupärastatud kogemus. Näited, kuidas lennufirmade piloodid on pöördunud reisijate poole enne lendu, et neid rahustada ja vastata kõikidele ohutusküsimustele, on tunnustamist väärivad, kuid oluline on leida tasakaal, sest ettevõtete tegevjuhtide saadetud massipostitused stiilis „oleme selles kõik üheskoos“ võivad mõjuda pigem hirmutavalt. Kuulata tasuks eesliinitöötajaid ja reisiettevõtete töötajaid, kes on kriisi algusest saadik nii professionaalselt kui ka isiklikult läbi elanud suuri muutusi ning kelle kogemuste ja tagasiside põhjal tegutsemine on ülioluline.

Kolmas põhimõte on klientide kuulamine ‒ praegusel ajal on tähtsam kui kunagi varem kuulata reisijaid ja mõista nende kiiresti muutuvaid vajadusi. Reisiettevõtted peavad olema leidlikud, et leida võimalusi klientide valikute avardamiseks ning luua eristuvaid lahendusi. 

Meediakajastused:

Uku Varblane: kuidas sensorite abil inimeste turvatunnet tõsta? (err.ee, 02.06.2020)

Meelis Kitsing: tahame, et õppimisest saaks harjumus (Postimees, 08.06.2020)

Analüütikud: aktsiaturud on paar kuud kestnud tõusu järel väga heitlikud (ETV, Aktuaalne kaamera, 12.06.2020)

Arenguseire nõukoda sai uue liikme (arileht.delfi.ee, 16.06.2020)

Eesti areng sõltub otseselt Euroopa Liidu tugevusest (Postimees, 18.06.2020)

Juhtkiri: ELi positsioon on ohus (Postimees, 18.06.2020)

Intervjuu Tea Daniloviga: Maailma mõttekojad koroonakriisist (Raadio Kuku, 22.06.2020)

Центр мониторинга развития: энергетика, инфраструктура и технологии Эстонии напрямую зависят от ситуации в Европейском союзе (rus.delfi.ee, 23.06.2020)

Toimunud veebiseminarid:

Veebiseminar „Digimajanduse järgmine laine – milleks valmistuda?“ (03.06.2020)

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.