Head lugejad!

Veebruarikuu uudiskirja avaloos räägime Hiina digiplatvormide laienemisest Euroopasse. Heidame pilgu piiriületusele kui turismisektori arengut takistavale tegurile, mille ühe lahendusena on välja pakutud "tuvastatud reisija digitaalne identiteet". Käsitleme Maailmapanga ja Maailma Majandusfoorumi analüüse, mille keskmes on maailma majanduskasvu viljade ebaühtlane jagunemine, ning vaatame lähemalt üht mõtteharjutust, milline võiks välja näha maailma tööturg aastal 2030. Lõpetuseks anname ülevaate Arenguseire Keskuses toimunud teemaõhtust: suurandmete kasutamine avaliku sektori valitsemisel.

Head lugemist!

• Hiina digiplatvormid laienevad Euroopasse

• Kas tänane piiriületussüsteem saab turismiarengule takistuseks?

• Kas majanduskasv tähendab kõigi elujärje paranemist?

• Tööturg 2030: produktiivsed kohalikud, massiline ränne või väledad kohanejad?

• Suured andmed, väikesed leiud

Viimastel aastatel on Euroopa poliitilistes debattides leidnud üha rohkem tähelepanu digitaalsed platvormid, mis mõjutavad meie igapäevast elu. Debatt on keskendunud peamiselt süsteemselt olulistele digiplatvormidele, nagu Google, Facebook või Uber, ning sellele, kuidas neid reguleerida ja maksustada.

Lisaks domineerivatele USA digiplatvormidele kasvab globaalselt Hiina digiplatvormide roll. Konsultatsioonifirma McKinsey detsembris avaldatud raporti järgi on Hiina osakaal globaalses e-kaubanduses 42%  ja see üha suureneb. Võrdluseks: kümme aastast tagasi oli Hiina osakaal vaid 1%.

Näiteid Hiina platvormide globaalse laienemise kohta leiab ka Eestist ja Soomest: Alibaba teeb logistikaalast koostööd Eesti Postiga, Didi Chuxing investeeris Taxifysse ning Tencent omandas enamusosaluse Soome mänguloojas Supercell.

Hiina digiplatvormide kasvumudel on erinev USA platvormide omast. 6. veebruaril tegi Arenguseire Keskuses ettekande Hiina digiplatvormide kohta Hiina elektroonikateaduse ja ‑tehnoloogia ülikooli õppejõud dr Kai Jia, kes rõhutas, et USA platvorme iseloomustab vertikaalne integratsioon, mille puhul investeeritakse ja ostetakse kokku samas väärtusahelas olevaid ettevõtteid. Hiina platvormidele seevastu on iseloomulik horisontaalne laienemine. Laienetakse eri valdkondadesse väljaspool oma väärtusahelat ning sageli ostetakse osalusi vertikaalselt integreeritud platvormides. Hiina kolme domineeriva platvormi Alibaba, Baidu ja Tencent laienemisstrateegiast saab pikemalt lugeda dr Jia ja California ülikooli professori Martin Kenney koostöös valminud analüüsist.

Üha enam otsivad Hiina platvormid globaalse laienemise võimalusi. Seda enam, et Hiina platvormid on mobiilside kesksed ja nutitelefonide kasutajate juurdekasv Hiinas aeglustub. Dr Jia ja  kaasautorite tehtud analüüs näitab, et Supercelli ostmine 8,6 miljardi euro eest aitab Tencentil potentsiaalselt tabada kaks kärbest ühe hoobiga: kindlustada domineeriv positsioon Hiina digimängude turul ja suurendada oma rolli globaalselt. Lisaks võib Tencent Supercelli mängude kaudu hakata turustama oma teenuseid, nagu WeChat.

Dr Jia tõi ettekandes välja, et Hiina platvormide riigisisese laienemise aluseks on seni olnud makselahendused. Makselahenduste juurde on võimalik lisada uusi teenuseid ja tootjaid ning tuua pidevalt uusi kasutajaid platvormi grupi sisse. Ettekandja sõnul on see strateegia töötanud hästi, kuna Hiinas ei ole massiliselt levinud krediitkaardid ja teised Läänes kasutatavad maksesüsteemid. Näiteks McKinsey andmetel tehakse Hiinas mobiilist makseid 11 korda rohkem kui USAs. Samas teeb see Hiina platvormide laienemise Euroopas ja USAs raskemaks, kuna konkureerida tuleb mitmekesiste makselahendustega.

Lisaks võib Hiina platvormide piiriülesel laienemisel olla tõeliseks proovikiviks konkurentsipoliitika. Hiina võimud on seni pööranud vähe tähelepanu digiplatvormide reguleerimisele. Samas on regulatsioon üks põhjus, miks USA platvormid on kasvanud n-ö vertikaalsetes silodes ning horisontaalne laienemine on osutunud keeruliseks.

World Travel & Tourism Council toob oma raportis „Travel & Tourism: Global Economic Impact & Issues 2017“ välja, et 2016. aastal panustas turismisektor maailma SKPsse 7,6 triljonit dollarit ning andis tööd 292 miljonile inimesele. See on võrdne 10,2%-ga maailma SKPst ja tähendab, et ligikaudu üks töökoht kümnest on seotud turismiga. Aastaks 2027 prognoosivad uurijad, et turismisektor moodustab maailma SKPst 11,4% ja annab tööd 380 miljonile inimesele, st üks töökoht üheksast on seotud turismiga. Turismisektori jõulist kasvu ennustab ka Maailma Turismiorganisatsiooni World Tourism Barometer, mille kohaselt kasvab piirüleselt reisijate arv 1,2 miljardilt inimeselt 2030. aastaks 1,8 miljardini.

Teiselt poolt toovad riikidevahelistes suhetes kasvavad pinged reisimisel kaasa turvanõuete karmistumise. Lisaks paneb kasvav reisijate arv piiriületamise infrastruktuuri võimekuse proovile. Raportis „The Known Traveller: Unlocking the potential of digital identity for secure and seamless travel“ ennustavad uurijad, et nende survete kombinatsioon paneb rahvusvaheliste reisijate kannatuse kõvasti proovile, mis omakorda hakkab takistama turismisektori arengut.

Lahendust näevad uurijad digitaalse identiteedi kasutuselevõtus, pakkudes välja „tuvastatud reisija digitaalse identiteedi“ kontseptsiooni, mis põhineb plokiahelal, biomeetrilistel andmetel ja mobiililiidesel. Kontseptsiooni põhiidee seisneb selles, et erinevatel ametivõimudel on võimalus saada kontrollitud infot reisija kohta enne reisi algust või teise riiki sisenemist ning tunnistada ta n-ö tuvastatud reisijaks. Eelnevalt tuvastatud reisija saab piiri ületada kiiremini ja vaevata. Lisaks jääb ametivõimudel rohkem aega tegeleda piiril reisijatega, kelle taust tekitab küsimusi või kes ei ole võimaldanud ennast tuvastada enne piiriületust. Selleks et luua endale tuvastatud reisija profiil, peab reisija elektrooniliselt koguma erinevaid atesteeringuid, nagu kodakondsuse tõend, hariduse tõend, töökoha tõend, vaktsineerimise tõend ja muud tõendid, ning jagama neid andmeid enne reisi algust ametivõimudega. Teiseks kontseptsiooni põhiideeks on, et iga inimene kontrollib ise, milliseid andmeid ta ametivõimudele ja erasektori esindajatele (nt lennufirma, autorendifirma, hotell) nende teenuse kasutamiseks avaldab. On olemas n-ö kohustuslikud andmed, mida reisija peab jagama, et teenust kasutada (nt piiriületusel passiandmed), ja vabatahtlikud andmed, millega reisija saab oma identiteeti veelgi tugevdada (nt reisi eesmärk, varasem reisimise ajalugu, kriminaalse ajaloo puudumine, vaktsineeringud).

Tuvastatud reisija kontseptsiooni tutvustati maailma liidritele Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil ning esimesena on teatanud Kanada koostöös Hollandiga, et alustavad selle katsetamist.

Kas laiapõhjaline majanduskasv on iseenesestmõistetav kriisijärgne areng või teretulnud tärkav trend, küsivad äsjailmunud väljaandes „Global Economic Prospects“ Maailmapanga ökonomistid. Esmakordselt peale majanduskriisi võib näha, et kõik olulisemad majandused on taas kasvamas, majanduskasvu väljavaadet korrigeeriti 2,7%-lt 3%-le ning laiapõhjalise kasvu jätkumist nähakse veel vähemalt paaril järgneval aastal. Siiski on Maailmapanga hinnangul murettekitav, et kasvu allikad on pigem nõudluspoolsed. Pakkumine pole taastunud ja viimasel viiel aastal on kogutootlikkus jätkuvalt langustrendis. Aga just kogutootlikkuse panus majanduskasvu näitab, et tootmispotentsiaal kasvab, arenetakse innovatsiooni toel ja riikide elanike elujärg paraneb ühtlaselt.

Ülemaailmne tootmisvõimekus on väga kontsentreerunud ning nn kahekiiruselise maailma ja polariseerumise eest hoiatab ka Maailma Majandusfoorum (WEF) oma raportis „Readiness for the Future of Production Report 2018“. Raportis võrreldakse ja analüüsitakse 100 riigi tootmisstruktuure ning leitakse, et vaid 25 riiki annavad 75% tootmise lisandväärtusest maailmas ning nende võimekus kasvada tempokamalt on võrreldes teiste riikidega eelises. Need riigid asuvad mõistagi peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Ida‑Aasias.

Selleaastase raporti kohaselt on Eesti positsioon arenenud majanduste kategoorias 22., sama mis eelmisel aastal, edestades näiteks Jaapanit, aga ka USAd. Indeksi eesotsas on Norra, Island ja Luksemburg.

Kokkuvõtvalt tõdetakse raportis, et suhteliselt tugev SKP kasv ei pruugi veel iseenesest tähendada kaasavat sotsiaal-majanduslikku arengut ja elatustaseme laiaulatuslikku paranemist. Kõige sagedamini keskendub viimaste puhul diskussioon just kahele valdkonnale: hariduse kättesaadavus ja kvaliteet ning sissetulekute ümberjaotusmehhanismid. Raportis märgitakse, et paljude riikide majanduses kasutuses olevad sissetulekute ümberjaotusmehhanismid, mis on loodud ebavõrdsuse vähendamiseks, on tegelikult suhteliselt ebaefektiivsed või vähe arenenud.

Maailma Majandusfoorum (WEF) ja Boston Consulting Group on avaldanud aruande „Eight Futures of Work“, milles esitatud kaheksa tööturustsenaariumit erinevad üksteisest järgmiste tegurite poolest: 1) tehnoloogilise muutuse kiirus ja selle mõju ärimudelitele,     2) elukestva õppe areng ning 3) talendirände intensiivsus.

WEF visualiseerib maailma, kus talendipõuaga toimetulek ning tehnoloogia arengutempoga sammu pidamine ümberõppe kaudu saavad domineerivateks teguriteks riikide edus. „Autarkia“ stsenaariumis on talendipõuas suurkorporatsioonid sunnitud paljudest riikidest ära kolima ning jätma need riigid virelema vähese teadmussiirde ja aeglase kasvu tingimustesse. „Massrände“ stsenaariumis kolivad inimesed lakkamatult paremate töökohtade ja keskkonna nimel uutesse kohtadesse. „Robotite maailma“ stsenaariumi täitumiseni viib tehnoloogia kiire areng, kuid õppe vähene areng, mille puhul üha kiirenev automatiseerimine viib inimtööjõu kasutuks muutumiseni ning valitsused peavad sotsiaalsete rahutuste ohjamiseks välja mõtlema uusi ümberjagamisskeeme. „Polariseerunud maailma“ stsenaariumis on talendid hüljanud riigid supermajandusteks muutunud enklaavide nimel.

On ka helgemaid stsenaariume, milles inimesed on tänu elukestva õppe heale tasemele suutnud tehnoloogia arenguga sammu pidada ja seetõttu ka oma töökohad säilitanud. Inimkapitali tublisti investeerinud riigid ei taha aga talente kaotada ning kehtestavad talendirändele ranged piirangud – selle tulemusel hakkavad inimesed oma teenuseid pakkuma ettevõtjatena globaalse tööturu platvormidel.

„Oskuste voolamise“ stsenaariumis mobiilsust ei piirata ning heade oskustega tööjõud töötab paljudes maailma paikades, soodustades kutsetunnistuste ja teaduskraadide globaalset standardiseerimist. „Väledate kohanejate“ stsenaariumis on sagedased nii erinevatel platvormidel töötamine kui ka tihedad mobiilsusmustrid. Inimestel on selles stsenaariumis raske kiirete muutustega sammu pidada ja paljude jaoks tähendab see paratamatult tempost mahajäämist ning muust maailmast eraldumise tunnet.

WEFi teine mõttepaber „Towards a Reskilling Revolution: A Future of Jobs for All“ esitab visandatud muutuste taustal praktilisi võimalusi toetada üleminekut uut tüüpi töödele ümberõppe abil. Kasutades suurandmeanalüüsi, luuakse trajektoorid kaduvatelt töökohtadelt  uutele töödele optimaalseks üleminekuks. Selleks võrreldakse töökohtadel kasutatavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi ning analüüsi eesmärk on leida alternatiivseid töökohti, kus töötaja saaks kasutada sama või lähedast teadmiste ja oskuste komplekti. Muidugi on oluline, kas sarnane uus töökoht on töötajale endale huvipakkuv. Uue töö soovitavust mõõdetakse töökoha pikaajalise stabiilsuse ja elustandardi jätkumise või kasvamise kriteeriumidega.

Lähenemise ajend on soov saada üle probleemist, et inimese kohanemisvõimel on piirid ja üksnes ümberõpe ei taga piisavat üleminekut kaduvatelt töökohtadelt uutele töökohtadele. Analüüsi tulemuseks on erinevate ametite sarnasuse skoor, millest nii riigid, ettevõtjad kui ka töötajad saavad edasistes valikutes juhinduda.

Arenguseire Keskuse teemaõhtul 13. veebruaril arutati suurandmete kasutamise üle avaliku sektori valitsemisel. Peaettekande tegi Saksamaa Konstanzi ülikooli professor Ines Mergel. Tema ettekannet kommenteeris TTÜ õppejõud Innar Liiv. Arutelus lõid kaasa osalejad TTÜst, Statistikaametist, Praxisest, Cyberneticast, Haigekassast ja teistest organisatsioonidest.

Ines Mergel rõhutas, et suurandmed pakuvad ohtralt kasutusvõimalusi eri valdkondades. Suurandmed võimaldavad kaasata inimesi ja kasutada nende loodud struktureerimata andmeid lisaks administratiivsetele andmetele. Ta tõi konkreetsete kaasustena välja maksude kogumise ja maavärinate kaardistamise.

Nii esinejad kui ka arutelul sõnavõtnud tõdesid, et suurandmete potentsiaali rakendamisel ootavad ees rasked katsumused. Kontseptuaalne raamistik suurandmete kasutamiseks on piiratud. Andmete mahud võivad olla suured, aga nende põhjal tehtud tähelepanekud on seni olnud pigem tagasihoidlikud. Proovikivid suurandmete kasutamisel tulenevad ka piiratud oskustest. Lisaks on erinevate avaliku sektori andmebaaside ja/või era- ja avaliku sektori andmebaaside kombineerimine administratiivselt keeruline.

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.