Head lugejad!

Novembrikuu uudiskirjas anname ülevaate Arenguseire Keskuse tootlikkuse uuringu stsenaariumitest. Tõdeme, et riigivalitsemise tõhusamaks ja läbipaistvamaks muutmiseks saaks riik kogutavaid andmeid paremini rakendada ja taaskasutada. Anname ülevaate Eesti positsioonist erinevates rahvusvahelistes konkurentsivõime edetabelites. Selgitame, millised jõud mõjutavad finantssektori arenguid tulevikus. Tutvustame tootlikkuse uurimissuuna raames Arenguseire Keskuse tellimusel valminud uuringut "Eesti ettevõtete osalemine ja positsioon globaalsetes ja lokaalsetes väärtusahelates", mille esitlus koos tootlikkuse stsenaariumidega toimus ka tootlikkuse konverentsil "Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?".

Head lugemist!

Tootlikkuse arengustsenaariumid. Millised on ettevõtjate ees seisvad väljakutsed ja ohud tulevikus?

Avatud andmed, avatud valitsemine

Konkurentsivõime alustalad – maksud, ärikeskkond ja inimvara

Finantssüsteemi tulevik – detsentraliseerimine ja integratsioon

Kas lähem seotus globaalse turuga tagab kõrgema tootlikkuse?

Konverents „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?"

Arenguseire Keskus meedias

Arenguseire Keskuse tootlikkuse uurimissuund on lõpusirgel, valminud on projekti tulemusi koondav aruanne „Tootlikkuse arengustsenaariumid 2035“, mis sisaldab ülevaadet uuringuprojekti käigus teostatud eeluuringute tulemustest ning tootlikkuse arengustsenaariume. Stsenaariume luues lähtuti küsimusest, kuidas hakkavad väliskeskkonna võimalikud arengud järgneva 10–15 aasta jooksul mõjutama Eesti ettevõtete asetust rahvusvahelises majandusruumis, milliseid võimalusi pakub ekspordikesksele majandusele globaalsetes väärtusahelates osalemine ning millised on peamised ohud ja väljakutsed Eesti ettevõtjate jaoks, et eelseisvate muutustega kohaneda.

Avatud majandusena on Eesti majandusruum tundlik maailmamajanduses toimuva suhtes, mistõttu on stsenaariumide telgedeks valitud just seal aset leidvad erisuunalised arengud: esiteks rahvusvahelist kaubandust mõjutavate võimalike suundumuste, liberalismi ja protektsionismi vastandamine, ning teiseks, maailmamajanduse nõudluses toimuvate arengute, masstoodangut eelistava, nn vana tüüpi nõudluse ning personaliseeritumat toodet ja teenust paremaks pidava, nn uut tüüpi nõudluse omavaheline konkurents. Stsenaariumides on kirjeldatud nelja üksteisest eristuvat arengurada, mis sõltuvad mitmete tegurite kombinatsioonist.

Joonis 1. Tootlikkuse arengustsenaariumid 2035

Allikas:  Arenguseire Keskus, 2018. Tootlikkuse arengustsenaariumid 2035

Esimene stsenaarium „Maailm on globaalne turuplats“ eeldab, et maailmamajanduses jätkub suund vabakaubandusele, domineerivad pikad globaalsed väärtusahelad ning nõudlust dikteerib eelkõige arenevate riikide kasvav keskklass, kes eelistab masstoodangut.

Lõpptoodete tootjatel on mõistlik leida piisavalt kitsas turunišš, kus konkurents on väiksem. Selles stsenaariumis ei toeta nõudluse olemus innovaatiliste tehnoloogiapõhiste ettevõtete läbimurret ning seetõttu jääb innovatsiooni tase majanduses kesiseks. Tööturul on oht lukustuda vanadesse põhioskustesse ja pole piisavalt motivatsiooni neid mitmekesistada. Lisandväärtuse kasv pigem ei kiirene ning konvergents on mõõdukas.

Teise tootlikkuse arengustsenaariumi „Targa tarbija maailmamajandus“ kohaselt taastub suund vabakaubandusele ning mitmekesine ja muutuv uut tüüpi nõudlus annab konkurentsieelise riikidele, kus majandus on tehnoloogiamahukam ja ärimudelid uuenenud. Näiteks segunevad tootmine ja teenuste osutamine, levib platvormi- ja jagamismajandus. Tarneahelad muutuvad keerukamaks, järk-järgult kaovad ahelad, kus detaile toodetakse Aasias, tooted pannakse kokku Ida-Euroopas ja müüakse Läände. Üha enam võtavad tarneahelates funktsioone üle digitaalsed platvormid, kus toimub tarbija suhtlus otse „tehasega“ (nt 3D-printerifarm), maksete ja tarnekorraldus. Tootmine tavapärastes tehastes hakkab vähenema.

See võimaldab tehnoloogia- ja idufirmadel majandusstruktuuris järjest olulisemat kohta haarata ning nad võtavad traditsiooniliselt tööstuselt teatepulga üle.

Kolmandas stsenaariumis „Euroopa(sse) kapseldumine ehk „paksem klaaslagi““ levib maailmamajanduses protektsionism, piirkonnad blokistuvad ning väärtusahelad regionaliseeruvad.

Stsenaariumi peamine risk on nn „paksema klaaslae“ teke ehk Eesti allhanketootjate kulueelise taastumine olukorras, kus Aasia odavamatele tootjatele juurdepääs puudub, mille tulemusel võib Ida-Euroopast ja Eestist lahkunud allhange osaliselt tagasi liikuda. Need arengud annavad pealtnäha küll Eesti majandusele hingetõmbeaega, kuid investeeringud tootearendusse ja uutesse tehnoloogiatesse lükkuvad edasi, mis pärsib tootlikkuse kasvu.

Neljas stsenaarium „Euroopa Metsik Lääs“ kirjeldab olukorra võimalikku halvenemist rahvusvahelises kaubanduses, kus valitseb protektsionism, seatakse kaubandustõkkeid ning väärtusahelad regionaliseeruvad.

Äristrateegiat muutmata on risk konkurentsist välja langeda kõrge. Pääseteed pakub Eesti ettevõtetele mitmekesise tehnoloogia rakendamine, innovaatilisus toodete ja teenuste arenduses ning orienteerumine Põhjamaade ja Lääne-Euroopa turule, kus uut tüüpi nõudlus on valdav, kusjuures liikumist sinnapoole soosib nii geograafiline lähedus kui rahvusvahelise turu killustatus.

Arengustsenaariumid pakuvad suurt hulka majanduspoliitilisi arutelukohti. Poliitikakujundajatel ja otsustajatel on võimalik neile tugineda, kui peetakse diskussioone ettevõtluse ning majanduse ja tootlikkuse kasvu toetava poliitika teemadel.

Riigid koguvad üha rohkem andmeid. Samas ei osata neid andmeid oskuslikult ära kasutada. Andmete avalikuks ja kättesaadavaks tegemine ning nende taaskasutamiseks võimaluste loomine aitab andmeid paremini rakendada, muuta riigivalitsemist tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning kaasata lahenduste koosloomesse kodanikke, kogukondi, ettevõtteid ja teisi osapooli: https://www.opengovpartnership.org/theme/open-data.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas äsja uue Open Government Data Report’i, mille järgi on Eesti andmete kättesaadavuse, ligipääsetavuse ning taaskasutamise osas hinnatud 33 riigi seas 23. kohal.

Eriti kesine on Eesti tulemus riigi toetuse osas andmete taaskasutamisel, kus Eesti on tagantpoolt 4. kohal. OECD keskmisega võrreldes jätab soovida nii koostöö andmete taaskasutamisel kui ka inimeste harimine andmete kasutamise vallas ja mõjude monitooring.

Samas on Eesti alles 24. kohal ja alla OECD keskmise andmete kättesaadavuse kategoorias. Nendele andmetele, mis Eestis kättesaadavaks tehakse, on ligipääs hea, kuid avalikult kättesaadav peab olema suurem hulk andmeid.

27. septembril toimus Avaandmete foorum, kus aruteludes jõuti samale järeldusele. Näiteks selliste oluliste dokumentide nagu riigieelarve ja riigieelarve strateegia arutelude puhul on elementaarseid andmeid raske kätte saada mitte ainult laiemal avalikkusel, vaid ka Riigikogu liikmetel, kes peavad eelarve vastu võtma.

Juunis avaldatud Arenguseire Keskuse riigivalitsemise ja e-riigi raport käsitles avaandmete kasutamist viie erineva stsenaariumi valguses. Liikumisel „Ettevõtliku riigi“ või „Võrgustunud riigi“ stsenaariumi suunas suureneb avaandmete potentsiaali kasutamine, samas kui „Hoogtööriigi“ stsenaariumi puhul jääb see endiseks ning "Öövaht-riigi“ ja „Hoolekandja riigi“ korral avaandmete potentsiaali kasutamine väheneb.

Hoiak avaandmete suhtes on laiemalt seotud valitsemismudeliga. Kui valitsemises hinnatakse rohkem koostööd ning soovitakse erinevaid osapooli teenuste koosloomesse kaasata, loovad avaandmed selleks võimalusi.

Konkurentsivõime alustalad – maksud, ärikeskkond ja inimvara

Mari Rell

Arenguseire Keskuse ekspert

Iga riigi majandus on unikaalne ja arenguvaldkonnad erinevad, vaatamata sellele, et riigid on läbi kaubandussidemete või investeeringute omavahel tihedalt seotud. Riikide konkurentsivõime kolm olulist alustala on toetav ärikeskkond, tõhus ja lihtne maksusüsteem ning sobivate oskustega inimesed.

Eesti skoor on kehvem tarbimismaksude võrdluses ja rahvusvaheliste maksureeglite adopteerimisel.

Maailmapanga äsjailmunud raport „Doing Business 2019“ hindab 190 riigi ettevõtlus- ja õiguskeskkonda üheteistkümnes kategoorias, mis mõjutavad äritegemise lihtsust. Eesti on pingereas 16. kohal.

Esikolmikus püsivad juba mitmeid aastaid Uus-Meremaa, Singapur ja Taani. Läti on 19. kohal, Leedu on möödunud Eestist ja tõusnud 14. kohale (eelmisel aastal 16. koht), Rootsi on langenud 12. kohale (eelmisel aastal 10.) ning Soome on kukkunud ja on Eesti järel 17. positsioonil (eelmisel aastal 14.).

Erinevate indikaatorite kaupa vaadeldes pole Eesti olukord muutunud. Koguasetusest eespool on hinnangud ettevõtlusega alustamise, maksude maksmise, ehituslubade saamise, rahvusvahelise kaubanduse, omandi registreerimise ja lepingute jõustamise kategoorias. Endiselt on olukord kehvem vähemusaktsionäride kaitse, ettevõtete maksejõuetuse lahendamise ning elektri ja krediidi kättesaadavuse osas.

Kui ärikeskkonna lihtsus ja usaldusväärsus on üks riigi konkurentsivõime alustalasid, on riigi edukaks toimimiseks kahtlemata samavõrd oluline inimeste tervis, haridus ning elukvaliteet. Inspireerituna ärikeskkondade võrdlusest on Maailmapank sel aastal esmakordselt koostanud inimvara jätkusuutlikkust ja kvaliteeti võrdleva indeksi „Human Capital Index“. Leitakse, et tegevusetuse tõttu inimkapitali arendamisel riikide kulud kasvavad ning ilma sobivate inimesteta ei suuda riigid majanduskasvu ja konkurentsivõimet säilitada: neil ei ole tööjõudu, mis oleks valmis tulevaste kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade jaoks.

Indeks koosneb viiest näitajast: eluea tõenäosus (viieaastasele lapsele), lapse oodatav kooliaastate arv, õppetöö kvaliteet, täiskasvanute ellujäämismäär (15-aastaste vanuserühma osa, kes elab kuni 60-aastaseks ) ja tervete laste osakaal.

Eesti on 27. kohal 157 riigi seas ning leitakse, et arvestades Eesti elatustaset on meie positsioon teiste riikidega võrreldes hea (vt joonis).

Joonis 1. Inimvara jätkusuutlikkust ja kvaliteeti võrdlev indeks vs. reaalne SKP per capita

Allikas: Maailmapank

Maailma finantssüsteemil tuleb kohaneda kahe näiliselt vastandliku jõuga, detsentralisatsiooni ja integratsiooniga, leiab Maailma Majandusfoorum oma uuringus „The Global Financial and Monetary System in 2030“. 

Käimasolevad algatused, nagu USA valitsuse tellitud finantsreformi läbivaatus ja Euroopa Komisjoni tõendite kogumine finantsteenuste regulatsiooni kohta, on olulised ja kõik nende tagajärjel toimuvad tegevused tuleks viia omavahel kooskõlla, et vältida veelgi rohkem killustunud ülemaailmset finantssüsteemi.

Digitaliseerimise osas arutlevad autorid peamiselt vahendajate rolli vähenemise üle makseteenuste pakkumisel, suurandmete ja krüptoraha kasutamise ning plokiahela tehnoloogia rakendamise üle finantssektoris, mis toob turule palju uusi teenusepakkujaid. Autorid tõdevad, et selleks, et digitaliseerimisega kaasnevatest arengutest võita, tuleks teha koostööd ning arendada inimeste digitaalset ja finantskirjaoskust. Pakutakse välja kolm võimalikku finantsteenuste arengustsenaariumit aastaks 2030: 1) ökosüsteem, mis koosneb tuhandetest fintech-ettevõtetest, kes pakuvad klientidele erinevaid finantsteenuseid (agregaatorid varustavad neid vajalike taustaandmetega); 2) traditsioonilised finantsteenuse pakkujad säilitavad oma positsiooni andmete hoiustamisel ning 3) toimub tõenäoliselt konsolideerumine, turul domineerivad mõni suurem pank ja mõned fintech-ettevõtted.

Lõpetuseks selgitavad autorid, et finantssektoril tuleb arvestada ka makromajanduslike riskide ja väljakutsetega, eelkõige madala intressimääraga. Madalad intressimäärad võivad finantssüsteemi mõjutada negatiivselt kahel viisil: tekitades finantsstabiilsuse probleeme seoses suurenenud riskide võtmisega („tootluse otsingud“) ja mõjutades finantsvahendajate ärimudelite jätkusuutlikkust. Pikaajaline madal intressimäär omab teisena digitaliseerimise järel olulist mõju finantssektorile – mida kauem püsib madala intressimääraga finantskeskkond, seda tugevam on selle efekt.

Madalast intressimäärast ja selle mõjust maailma finantskeskuste kujunemisele räägib ka Robert Triffin Internationali uuring „The Changing Geography of Finance – shifting financial flows and new hubs: Shanghai and Paris?“. Kuna investorid soovivad oma pikaajalistelt investeeringutelt saada kõrgemat intressi, asub ligi pool nende varast arenevates riikides. Sellest trendist on enim võitnud Ida-Aasia, eriti aga Hiina. Hiina turu kapitaliseeritus oli 2003. aastal 418 miljardit USA dollarit ning 13 aastat hiljem juba 6,6 triljonit USA dollarit.

Tulenevalt Suurbritannia lahkumisest Euroopa Liidust ja sellega seotud finantsteenuste ümberpaigutamisest Mandri-Euroopasse, on ka Euroopas oodata uue finantskeskuse tekkimist. Suurimat potentsiaali omab autorite hinnangul Pariis, kus asuvad rahvusvahelised, süstemaatilises mõttes olulised pangad. Pariisis hakkab paiknema ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mis kolitakse sinna Londonist, ning Pariisis asub juba praegu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus.

Tartu Ülikooli IT mõju-uuringute keskuse CITIS ja RAKE analüütikute koostööna valmis Arenguseire Keskuse tellimusel uuring, kus esmakordselt kirjeldati Eesti ettevõtete populatsiooni andmetel ettevõtetevahelist võrgustikku ning uuriti võrgustiku positsiooni seost tootlikkusega. Uuringu läbiviimiseks loodi Eesti ettevõtete „geenivaramu“ ehk ühendati kõik olulisemad ettevõtte tasandi registriandmed, sealhulgas ka ettevõtetevaheliste tehingute andmed. Ühe uuendusena kasutati töös ka tootegruppidepõhist analüüsi, mis võimaldab koondada ärimudelilt lähedased ettevõtted ning pakkuda uudset sissevaadet Eesti majandusse.

Töö tulemusel selgus, et Eesti ettevõtete lokaalse võrgustiku suurus ja ülesehitus on majandusharuti väga erinev. Näiteks elektriseadmete tootmisega tegelevates ettevõtetes või toiduainetööstuses on klientide ja tarnepartnerite arv kordades suurem kui programmeerimise ja ärikonsultatsioonide valdkonnas. Samuti on erinev sisendite hankimise struktuur – piimatoodete ning töödeldud puidutoodete tootmisega tegelevate ettevõtete tarneahelad on kontsentreeritud, väikelaevade ja mööblitootjate tarneahelad on seevastu laiemad ning üksikute harude osakaal väiksem. Ootuspäraselt on suurema käibega ettevõtetel ka suurem võrgustik, kuid sisemaise võrgustiku ulatuse seos lisandväärtusega on majandusharuti suhteliselt erinev. Näiteks mootorsõidukite ja haagiste tootmise tööstusharus käib suurema sisemaise tarnijate võrgustikuga kaasas kõrgem lisandväärtus, keemiatööstuse harus seevastu kaasneb suurema siseriiklike tarnijate arvuga madalam lisandväärtus.

Uuringus leiti, et globaalsete eksportturgudega on seotud oluliselt suurem osa ettevõtteid kui vaid ise eksportijad. Otse eksportimisega tegeleb 29% Eesti ettevõtteid, samas on ligi 80% kuni kahe sammu/tehingupartneri kaugusel eksportimisest. Samuti leiti, et globaalse turuga lähemalt seotud ettevõtted on kõrgema tootlikkusega.

Lisaks arvutati Eesti ettevõtete „geenivaramu“ ja WIOD-i andmeid kombineerides välja ettevõtete kaugus lõpptarbijast. Peaaegu kõigi majandusharude ja tootegruppide puhul jõuti tulemuseni, et lõpptarbijale lähemal paiknemine tähendab madalamat lisandväärtust. Lähedus lõpptarbijale viitab enamasti sellele, et ettevõte on suunatud siseturule ega asu globaalses ahelas. Eksportimisel tehakse tootega enne lõpptarbijani jõudmist välisriigis üldjuhul mitmeid tehinguid, mistõttu eksportivate ettevõtete keskmine kaugus lõpptarbijast on suurem.

Kuigi analüüsis kasutatud ajaperiood oli piiratud, võimaldab ettevõtete võrgustiku analüüs tulevikus paremini mõista Eesti majanduse struktuuri. Arenguseire Keskuse eestvedamisel loodud ettevõtete „geenivaramu“ pakub väga palju edasisi võimalusi täiendavateks analüüsideks, sealhulgas detailsemate väärtusahelate uurimiseks.

Täispikk uuringu aruanne on leitav siit, uuringu faktileht siit. 

Arenguseire Keskus korraldas novembris koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga konverentsi „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?", kus tutvustati esmakordselt tootlikkuse uurimissuuna tulemusena valminud tootlikkuse arengustsenaariume.

Konverentsi avas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago tutvustas oma ettekandes Eesti 2035 strateegialoomet. 

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni direktoraadi juhataja Koen De Backer keskendus oma ettekandes globaalsete väärtusahelate tulevikule.

Tartu Ülikooli infotehnoloogia mõju-uuringute keskuse (CITIS) analüütik Andres Võrk esitles Tartu Ülikooli teadlaste uurimistöö „Eesti ettevõtete osalemine globaalsetes ja lokaalsetes väärtusahelates“ tulemusi.

Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell tutvustas Eesti tootlikkuse arengustsenaariume, mille aluseks on maailmas valitsevad trendid ning nende mõju Eesti ettevõtetele ja majandusnäitajatele.

Ettekannetele järgnes tootlikkuse stsenaariumite otsustuskohtade saaliarutelu ning paneelarutelu Eesti majanduse väljakutsetest.

Konverentsi ettekanded leiab Arenguseire Keskuse koduleheküljelt ja peagi ilmuvad sinna ka videoettekanded ja konverentsi pildid. 

Eesti on olnud ekspordiriik, aga väga kehv müügimees (Eesti Päevaleht, 21.11.2018)

Tootlikkuse arengu neli stsenaariumi (ituudised.ee, 20.11.2018)

Eesti ettevõtete tootlikkuse neli varianti (aripaev.ee,  20.11.2018)

Tööturu tuleviku stsenaariumid otsivad edu võimalusi (ituudised.ee  09.11.2018)

Johanna Vallistu: Neli võimalikku tööturu arenguteed (Äripäev  09.11.2018) 

Arenguseire Keskus: Eesti tööturg seisab valikute ees (majandus.ee  04.11.2018)

Huvitav analüüs: kui palju sinu riigist lahkumine või töötuks jäämine Eestile maksma läheks? (arileht.delfi.ee, 04.11.2018)

Arenguseire keskus tutvustas tööturu arenguid (Raadio Kuku,  01.11.2018)

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.