Arenguseire rohekonverents “Mis ootab Eestit rohepöörde käigus?” 

Arenguseire rohekonverents “Mis ootab Eestit rohepöörde käigus?” toimub 14. juunil. Konverentsil käsitleme Eesti valikuid rohepöörde elluviimisel ning arutleme, kuidas tegutseda kõrge määramatuse tingimustes, mis rohepöördega seondub.

Konverentsi avaesineja on Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor ning Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur Laur Kanger, kes tutvustab Sussexi Ülikoolis loodud rohepöörde stsenaariumeid  ning nende näitel selgitab, millist transpordi- ja energiatulevikku Eesti eksperdid eelistavad. TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu räägib rohetehnoloogiate trendidest ja määramatustest. Civitta ekspert ja vanemanalüütik Kaupo Koppel võtab kokku, mida erinevad rohetehnoloogilised arengud Eestile tähendaksid ning vestlusringis arutatakse, kuidas saaksime olla valmis erinevateks tehnoloogia arengu stsenaariumideks.

Rohepöörde ruumimõjust ja dilemmadest kõneleb Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna poliitika ja analüüsi valdkonna juht ning Aalto Ülikooli doktorant Kristi Grišakov. Cambridge’i Ülikooli kliimapoliitika uurimisgrupi juht ja õppejõud dr Annela Anger-Kraavi ettekanne keskendubrohelise ülemineku ühiskondlikele eeldustele. Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ja ekspert Märt Masso tutvustavad rohepöörde majandusliku mõju stsenaariumeid suuremahuliste roheinvesteeringute näitel. Päeva lõpetab vestlusring, kus arutatakse, kuidas kõrge määramatuse tingimustes targalt tegutseda.

Päeva juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Vaata järele! Veebiseminar “Kuidas nutikate andmelahendustega riigi toetusi personaliseerida?”

Eesti inimesed ootavad, et riigi toetused oleksid kujundatud inimeste eripärast ja vajadustest lähtudes ning pakutud võimalikult bürokraatiavabalt, tuginedes inimese kohta olemasolevatele andmetele. Eesti kui digiriigi järgmine suur ülesanne on nutikate andmelahenduste ja tehisintellekti abil selliste toetusteni jõudmine. 

Arenguseire Keskuse veebiseminaril käsitlesime, mis on tarkade andmerakenduste roll personaalsete, inimeste eripära arvestavate  riiklike toetuste loomisel. Küsisime ekspertide käest, kuidas toetuste personaliseerimine juhataks Eesti digiriigi teiste digiriikide seas lipulaevaks ning arutame, kuidas andmelahendusi kujundada ja rakendada nõnda, et see lahendaks olemasolevate süsteemide puudujääke ning ennetaks uute kitsaskohtade tekkimist.

Raport: Kunstliha on Eestile suur majanduslik võimalus

Kunstliha tootmine ja tarbimine võib kordades vähendada toidutootmise keskkonnajälge ning aidata kaasa rahvatervise paranemisele. Liha alternatiivide tootmisega seotud teadus- ja arendustegevus on Eestile suur majanduslik võimalus, toob Arenguseire Keskus välja oma lühiraportis “Kunstliha ja muud liha alternatiivid: hetkeseis ja väljavaated”.

Liha tootmiseks kasutatakse maailmas 80% põllumajandusmaast, kuid inimeste tarbitavast valgust moodustavad loomsed valgud vaid 30%. Üleminek loomse valgu taimsetele asendajatele vähendaks põllumajanduslikku maakasutust kuni poole võrra. Lisaks aitavad alternatiivsed liha tootmise meetodid vähendada loomade ja inimeste vahel levivaid haigusi ning leevendada kasvavat antibiootikumiresistentsuse probleemi. Liha ületarbimine mõjutab negatiivselt ka rahvatervist – Eestis on 20% kõikidest surmadest otseselt seotud ebatervisliku toitumisega ning Eestis süüakse rohkem liha, kui toitumisnõustajad soovitavad.

Raport: Õpetajaameti maine sõltub üha enam koolide juhtimiskultuurist

Eesti õpetajad eelistavad töötada hea juhtimiskultuuriga koolides ning töötasu ei ole otsustamisel ainumäärav. Õpetajaameti maine kujundamisel on koolide juhtimiskvaliteedil ja tervislikul töökultuuril kandev roll, viitab Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Õpetajaameti maine Eestis ja selle arenguperspektiivid”.

Eestis on õpetaja amet olnud esimene karjäärivalik 69%-le naisõpetajatele ning vaid 41%-le meesõpetajale. Meeste osas on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega tegemist ühe madalaima näitajaga. “Mida suurem on kutsumus õpetajaameti suunas, seda enam suudab õpetaja kohaneda õpetajaameti ja sellega kaasnevate rollide muutumisega ajas. Kuigi võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis õpetajaameti maine keskmine, tuleb arvesse võtta, et statistika pärineb aastast 2018, kui õpetaja töötasu oli tänasest oluliselt madalam,” selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.  

Õpetaja alampalk oli 2018. aastal 1150 eurot, ent käesoleval aastal juba 1749 eurot. “Õpetajate töötasu tõus viimastel aastatel on ameti mainet taas tõstma hakanud. Näiteks moodustab praegu õpetaja keskmine töötasu magistrikraadiga spetsialisti keskmisest töötasust 82%,” lisas Kindsiko. 

Töötasu on oluline, ent mitte kõige olulisem tegur õpetaja ameti maine kujundamisel.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.

Uudiskirja toimetab Arenguseire Keskuse kommunikatsioonispetsialist Marina Bachmann.