Arenguseire hariduskonverents “Kuidas tagada õpetajate järelkasv?”

2040. aastal on Eestis kooliealisi lapsi ligikaudu kümme protsenti tänasest vähem, aga Tallinna ja Tartu linnapiirkondades on neid arvatavasti praegusest hoopis rohkem. Tavaliseks on saanud õppekeelest erinev kodune keel, hariduslikud erivajadused ja perede väga erinev sotsiaalmajanduslik taust. Õpetajatel on tulnud kohaneda sellega, et õpilased kasutavad kodutöödes tehisaru abi. Eesti koolides on kõrvuti töötamas viis õpetajate generatsiooni, igaüks oma väärtuste ja ootustega nii töökeskkonnale, tööhüvedele kui ka karjäärimudelile.

Konverentsil käsitleme, mida tähendavad käimasolevad trendid õpetajate vajadusele ja õpetajakutse valinutele. Tutvustame maakoolide, linnakoolide ning Tartu-Tallinna koolide tulevikustsenaariumeid ja arutame, kuidas hoida ära hariduslõhe, tulla toime õpilaste kasvava mitmekesisusega, päästa maakoolid ning tagada kvalifitseeritud õpetajate järelkasv.

Konverentsi peaesineja on OECD hariduse ja oskuste direktoraadi juht Andreas Schleicher, kes kõneleb koolide, õpetamise ja õppimise tulevikust ning samal teemal peavad kahekõne haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning endine haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Õpetajate järelkasvu trende ja stsenaariumeid Eestis tutvustab Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.

Koolide tõhusust, seda mõjutavaid tegureid ja poliitikasoovitusi avavad EBS-i majandusprofessor Kaire Põder ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri. Seda teemat jätkab vestlusring, kus osalevad Liina Kersna (Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister (Reformierakond)), Kaarel Rundu (Tallinna Haridusameti juht), Äli Leijen (TÜ õpetajahariduse professor) ja Triin Noorkõiv (õpetaja, MTÜ Alustavat õpetajat toetav kool asutaja).

Eesti koolivõrgu värske ruumianalüüsi tulemusi tutvustab ettevõtte Starship Technologies andmeteadlane ja EBS-i vanemteadur André Veski. Päeva lõpetab vestlusring maakoolide tulevikust, kus sõna saavad Britt Vahter (Rõuge vallavanem), Tõnis Lukas (Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister (Isamaa)), Mario Mäeots (ettevõtte CTF Tech õppematerjalide looja ja koolitaja) ja Egle Rumberg (Uulu kooli direktor).

Päeva juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Raport: Koolide tõhusust mõjutavad enim perede sissetulek ja kooli suurus

Eesti põhikoolide tõhusust mõjutavad enim perede sotsiaalmajanduslik taust ning kooli suurus, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Eesti põhikoolide tõhusus ja seda kujundavad tegurid”.

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi uuringu tulemustele tuginedes välja, et tõhusad võivad olla nii väikesed maakoolid kui suured linnakoolid. “Tõhus kool on selline kool, mis saavutab antud sisendite abil võimalikult hea tulemuse. Nii näiteks võib analüüsis osutuda tõhusaks rahaliselt kulukas maakool, kui see suudab edukalt kaasata sotsiaalses halvemuses olevaid õpilasi ning ka hariduslike erivajadustega lapsi,” sõnas Kindsiko.

Arenguseire Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel analüüsisid EBS-i, Tallinna Ülikooli ja TalTechi teadlased Eesti põhikoole, kasutades metoodikat, mis võimaldab hinnata tulemuste saavutamise tõhusust koolile kättesaadavaid ressursse ehk lähtepositsiooni arvestades. Koolide lähtepositsioon on väga erinev – Eesti põhikoolide suurus, õpilaste arv õpetaja kohta, õpilaskoha kulud, perede sissetulekud ja hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal erinevad mitmekordselt.

Vaata järele! Veebiseminar „Kuidas mõjutavad koolide erinevused nende tulemuslikkust?“

Eesti koole ei saa panna ühte patta. Meil on maakoole ja linnakoole, selektiivse vastuvõtuga ja „koolitame kõiki“ koole, suuri ja väikeseid, kasvavates ja kahanevates asulates, väiksema ja suurema hulga hariduslike erivajadustega õpilastega.

Kuidas kõik need ja teisedki erinevused mõjutavad koolide tulemuslikkust? Kas saab tuua välja koole ja kohalikke omavalitsusi, kes on „oma klassi parimad“ ning kelle järgi teised saaksid joonduda? Mis on olnud nende edu valem ja kuidas selle kordamist teistes koolides hariduspoliitiliste otsustega toetada?

Vaata järele! Veebiseminar „Kas teadus- ja arendustegevuse maksusoodustused aitaksid Eesti majandust?“

Eesti majandus on teist aastat järjest languses ja perspektiiv pole hetkel kuigi helge. Seda olukorras, kus oleks hoopis vaja ennaktempos investeerida ja tooteid-tehnoloogiaid arendada, et rohemajanduses hea ekspordipositsioon sisse võtta.

Tarvilik on Eesti pikaajalise konkurentsivõime teema taas fookusse tõsta, otsides ja vaagides varasemast julgemaid ideid. Üheks selliseks ideeks on maksusoodustuste võimaldamine neile ettevõtetele, kes investeerivad teadus- ja arendustegevusse (TA), et tuua turule uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid.

Veebiseminaril käsitleme, kuidas Eesti riik siinsete ettevõtete teadus- ja arendustegevust toetab ning kas või miks sellest ei piisa? Millist tulu oleks maksusoodustusest loota ja kui palju see riigile maksma läheks? Kui keerukas oleks maksusoodustust rakendada?

Raport: Sõjapõgenike tööturule rakendumine on oodatust parem

Ukraina sõjapõgenike kaasamine Eesti tööturule on läinud paremini kui teistes riikides, kuid arenguruumi on Ukrainast saabunute kvalifikatsioonile paremini vastavate töökohtade leidmisel, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina sõjapõgenike mõju hõivele ja majandusele”.

Tööga on hõivatud enam kui pooled tööealistest Ukrainast saabunutest, kokku ligikaudu 27 000 inimest. Töötavad ukrainlased moodustavad Eesti tööjõust umbes 4%. Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso tõi välja, et sõjapõgenike osalemine tööturul ja majanduses elavdab Eesti majandust. “Sõjapõgenikega seotud oodatav lisandväärtuse kasv on prognooside kohaselt sel aastal 142 miljonit eurot ning ukrainlastega seotud täiendav maksutulu ulatub 56 miljonit euroni,” ütles Masso.

Kuigi Ukrainast saabunud inimesed on suurendanud hõivatute arvu Eestis, on nende seas töötuid siiski rohkem kui kohalike seas. Samuti tuuakse raportis välja, et majanduse madalseisu tõttu võib vajadus töötajate, sealhulgas Ukrainast saabunud inimeste järele lähikuudel väheneda.

• Eneli Kindsiko "Liiga suur? Probleem! Liiga väike? Probleem!" (Sirp, oktoober 2023)
• Tea Danilov, Uku Varblane, Märt Masso "Kliimapoliitika majanduslik pale" (Vikerkaar, oktoober 2023)

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.

Uudiskirja toimetab Arenguseire Keskuse kommunikatsioonispetsialist Marina Bachmann.