Arenguseire hariduskonverents “Kuidas tagada õpetajate järelkasv?” tõi kokku üle 500 osaleja

22. novembril toimus Riigikogu konverentsisaalis Arenguseire hariduskonverents „Kuidas tagada õpetajate järelkasv?“. Saalis ja veebis oli konverentsil osalejaid kokku üle 500. Suur tänu kõikidele esinejatele, kuulajatele ja kaasa mõtlejatele!

Hariduskonverentsi peaesineja oli OECD haridusvaldkonna juht Andreas Schleicher, kes rääkis hariduspoliitika mõttekohtadest ja eesootavatest muutustest. Oma ettekandes tõi Schleicher välja, et OECD riikide õpilaste seas on levinud passiivne ehk reageeriv veebikasutus, mitte aktiivne ehk omaenda vajadustest lähtuv uurimuslik veebis navigeerimine.

Teemat jätkasid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning endine haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes oma kahekõnes lahkasid koolide, õpetamise ja õppimise tulevikku puudutavaid küsimusi. 

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tutvustas õpetajate järelkasvu mõjutavaid trende ja järelkasvu-stsenaariumeid Eesti koolides. Eesti koolivõrgu värske ruumianalüüsi tulemusi selgitas lahti EBS-i vanemteadur André Veski.

Koolide tõhusust, seda mõjutavaid tegureid ja poliitikasoovitusi avasid EBS-i majandusprofessor Kaire Põder ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri. Teemat jätkas vestlusring, kus osalesid Liina Kersna (Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister (Reformierakond)), Kaarel Rundu (Tallinna Haridusameti juht), Äli Leijen (TÜ õpetajahariduse professor), Natalia Samoilova (Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktor) ja Triin Noorkõiv (õpetaja, MTÜ Alustavat õpetajat toetav kool asutaja).

Päeva lõpetas vestlusring maakoolide tulevikust, kus sõna said Britt Vahter (Rõuge vallavanem), Tõnis Lukas (Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister (Isamaa)), Mario Mäeots (ettevõtte CTF Tech õppematerjalide looja ja koolitaja) ja Egle Rumberg (Uulu kooli direktor).

Päeva juhtis Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

OECD haridusvaldkonna juht: Hariduse omandamine ei tähenda enam teadmiste õpikust ammutamist

OECD haridusvaldkonna juht Andreas Schleicher tõi Arenguseire hariduskonverentsil “Kuidas tagada õpetajate järelkasv?” tehtud ettekandes välja, et OECD riikide õpilaste seas on levinud passiivne ehk reageeriv veebikasutus, mitte aktiivne ehk omaenda vajadustest lähtuv uurimuslik veebis navigeerimine.

Schleicher tõi välja uuringutest selgunud asjaolu, et 15-aastaste loov mõtlemine on madalamal tasemel kui 10-aastaste oma. „Mu südame murrab see, et õpetame teadust nagu religiooni, kui peaksime hoopis õpetama õpilasi mõtlema nagu teadlane,“ ütles Schleicher. „See tähendab analüüsivat ja küsimusi tõstatatavat hoiakut, uurimis- ja avastusprotsessi, hüpoteeside püstitamist.“

Kui seni oli õige teadmise allikas õpik, siis nüüd vastab õpilasele Google või ChatGPT ja pole sugugi kindel, et saadud vastused on õiged. Hariduse omandamine ei tähenda enam teadmiste õpikust ammutamist, vaid õpilane peab teadmise ise konstrueerima eri allikaid kombineerides ja neis sisalduvat kriitiliselt hinnates.

Schleicher rõhutas, et sündimine digimaailma ei tee lastest veel digi-pärismaalasi. Tehnoloogia võib hoopis võtta lapse üle, muutes ta passiivseks ja manipuleeritavaks jälgijaks, selle asemel et laps oleks ise agentne toimija ehk kasutaks tehnoloogiat teadlikult oma infovajaduste ja arengu huvides. Selline agentsus ei teki enamasti ise, vaid seda tuleb lastele õpetada.

Arenguseire Keskus esitles raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik”

Arenguseire Keskus tutvustas 17. novembril raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik”, mis annab ülevaate Eesti koolivõrgu ning õpetajate järelkasvu tulevikuväljavaadetest ja väljakutsetest.

Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik” raames läbi viidud koolivõrgu ruumianalüüs tõi esile, et ligemale 50 Eesti kooli on demograafiliste muutuste tõttu paiknemas piirkondades, kus 25 minuti autosõidu kaugusel elab vähem kui 90 põhikooliealist last. Nendes koolides töötab täna 412 õpetajat ning ühe õpetaja kohta õpib  keskmiselt kuus last. 

“Paljud koolid asuvad täna piirkondades, kus õpilasi ei jätku, pooltühjad klassid „seovad“ vajalikust rohkem õpetajaid ning kohalikud omavalitsused on raskustes pooltühjade ja amortiseeruvate majade halduskuludega,” tõdes Arenguseire Keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Eneli Kindsiko.

Eesti koolivõrgu korrastamine on tulevikus paratamatu, kuid see ei pea tähendama üksnes koolide sulgemist, vaid ka uusi haridusmudeleid. 

Näiteks oleks üks võimalik tulevikku vaatav lahendus hõrealade jaoks multifunktsionaalsed ja energiasäästlikud kogukonnamajad, kuhu mahub nii väike kodulähedane kool kui ka teised kogukonnale olulised teenused. Samuti ei pea õpetamine sõltuma üksnes oma kooli personali hulgast. Uute haridusmudelitega katsetamine, näiteks veebiõppe rakendamine või õpetajate jagamine koolide vahel võiks olla võimalikud lahendused. See omakorda tähendab koolide ja omavalitsuste vahelist senisest palju tihedamat koostööd, et ühildada tunniplaanid, tagada vajalikud IT-lahendused või korraldades õpilaste liikumist erinevate majade vahel.

Raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik” tutvustasid Arenguseire Keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Eneli Kindsiko ning EBS-i vanemteadur André Veski.  Uurimissuuna tulemusi kommenteerisid Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister (Eesti Reformierakond) Liina Kersna, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld ning Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Arutelu juhtis Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Arenguseire Keskus lõi õpetajate vajaduse kalkulaatori

Õpetajate tulevikuvajadust Eesti koolides mõjutavad erinevad muutujad alates õpilaste arvust kuni haridustehnoloogia rakendamiseni. Erinevate tegurite mõju mõistmiseks on Arenguseire Keskus loonud õpetajate vajaduse kalkulaatori.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et erinevate muutujate mõju hindamine on keeruline, sest mõjud ei avaldu päriselus isoleerituna ja ükshaaval. “Seetõttu oleme loonud kalkulaatori, mis võimaldab läbi mängida õpetajate vajadusega seotud tegurite erinevaid kombinatsioone ning hinnata muudatuste ligikaudset mõju õpetajate nõudlusele ja pakkumisele,” selgitas Varblane.

Kalkulaatori abil tehtud simulatsioonidele tuginedes toob Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Õpetajate vajaduse stsenaariumid aastani 2040” välja, et seniste trendide jätkudes kaob õpetajate defitsiit väheneva õpilaste arvu tõttu aastaks 2037. 

EBSi professor Kaire Põder: Kuidas riigi raha kokku hoida? Võimaldades teadlastele paremaid andmeid!

Registripõhised andmed on usaldusväärsete teadustulemuste saamiseks töökindlamad kui küsitlusuuringute kaudu korjatavad andmed, kirjutab EBSi professor Kaire Põder Arenguseire Keskuse blogis.

Haridusvaldkonna näitel võimaldaks registriandmete kvaliteedi arendamine ja nende andmete laiem kättesaadavus teadlaskonnale säästa raha küsitluste pealt.

Raport: Eesti energiaühistutele sobivaim toetusmudel tuleb alles leida

Elektrienergia tootmiseks ühistutesse koondunud kodumajapidamised saavad tulevikus katta olulise osa enda tarbitavast elektrienergiast, mis vähendab majapidamiste kulusid ja suurendab varustuskindlust, kirjutab Arenguseire Keskus lühiraportis “Energiaühistute kujunemise väljavaated Eestis”.

Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso tõi välja, et esimese sammuna tuleb siiski jõuda selgusele, millised oleks parimad meetmed, mis toetaks energiaühistute loomist ja tagaks energiasüsteemi toimimise. “Veel hiljuti toodeti elektrit üksnes suurtes elektri- ja koostootmisjaamades ning kodumajapidamised olid passiivsed tarbijad. Nüüd tänu tehnoloogia arengule saavad majapidamised olla elektrisüsteemi aktiivsed osalejad. Samas energiaühistute loomise edukus sõltub nii inimeste enda valmisolekust kui ka riigi loodud toimimiskeskkonnast,” sõnas Masso.

Kui üksiku majapidamise jaoks võivad elektri tootmiseks vajalikud investeeringud osutuda liiga kulukaks, siis majapidamiste koondumine energiaühistutesse võimaldab ühendada raha, oskused ja teadmised elektrienergia ühiselt tootmiseks ning jagamiseks. See aitaks kodutarbijatel vähendada kulusid elektrienergiale ja keskkonnajälge ning suurendada energia varustuskindlust, samuti tagada jaotusvõrgu stabiilsust ja edendada ühtekuuluvustunnet kogukonnas.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.

Uudiskirja toimetab Arenguseire Keskuse kommunikatsioonispetsialist Marina Bachmann.