Arenguseire aastaraamat: rohepöörde komistuskivi on kulukoorma õiglane jaotamine

Erinevatel hinnangutel vajab rohepööre investeeringuid mahus 2-4% SKP-st aastas nii sellel kui järgmisel kümnendil. Arenguseire Keskus rõhutab aprilli alguses avaldatavas aastaraamatus, et keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuperiood on tarbijate jaoks valus ja vajab toimetulekut toetavaid meetmeid, kuid pikas perspektiivis on see majanduslikult kasumlik.

Arenguseire Keskus toob peagi ilmuvas aastaraamatus välja, et vajalike investeeringute motiveerimiseks ei pääse keskkonnakahjulike toodete ja teenuste hinnatõusust, kui eesmärgiks on kaotada nende ebaaus konkurentsieelis keskkonnasõbralike alternatiivide ees. Selle tagajärjel kerkib aga üldine hinnatase ja kannatab inimeste ostujõud. 

„Üleminekuperiood on ühiskondlikult valus, kuna inimeste võimalused kaupu ja teenuseid tarbida kahanevad. Samas kümne-kahekümne aasta jooksul peaks investeeringute mahu suurendamine tooma lisaks paremale elukeskkonnale kaasa ka tootlikkuse suurenemise ja majanduskasvu kiirenemise,“ selgitas Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Rohepöörde käigus vajavad uuendamist majandustegevuses kasutatavad tehnoloogiad, seadmed, hooned ja energiasüsteem. Paljudel juhtudel tuleb neid asendada juba enne nende kasuliku eluea lõppu, tuues ettevõtetele kaasa lisakulusid ja tarbijaile hinnasurvet, juhib Arenguseire Keskus tähelepanu.

Tehisaru hariduses – karta või kasutada?

Personaliseeritud õppeni jõudmisel Eesti koolides on esile kerkinud kaks eri vaatenurka, tehisaruga ja tehisaruta, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov meie blogis. 

Õppe kohandamine õppija järgi tundub loomulik ja vajalik, ometi leidub seda üldhariduses veel vähe. Nagu ütles endine HTMi personaalse õpiraja juht Margus Püüa, lapsed õpivad eri viisil ja tempoga, neil on erinevad tugevused ja huvid, aga klassidesse jagame neid vaid vanuse järgi. Lisaks, väga paljudel õpilastel on koolis igav. Nii neil, kes on keskmisest andekamad kui ka neil, kel on järg käest kadunud ja kes ei saa juba ammu midagi aru. Sellel taustal tundub ilmne, et kui lapsele antavad ülesanded ja kasutatavad õppematerjalid arvestaksid tema jaoks kõige tõhusamaid õpimeetodeid, sobivaimat tempot, varasemaid õpilünki, jõuaks laps kiiremini edasi ja õppimine tunduks meeldivam.   

Tehisaruga saaks just selliseid ülesandeid genereerida ja õppematerjale soovitada, sealjuures anda lapsele tagasisidet vahetult pärast sooritust, mitte ülejärgmisel päeval, kui õpetaja parandatud tööd lastele tagasi jagab. Õpetajale saab aga teha kättesaadavaks uue kategooria infot, milleks on õppija enesehinnang ehk õppija regulaarsed vastused selle kohta, kui hästi ta enda arvates konkreetse ülesandega toime tuli või laiemalt teemas orienteerub. Samas võib tehisarul põhinev adaptiivõpe ohustada lapse sotsiaalseid ja enesejuhtimisoskusi.

Raport: Eesti tootvad tarbijad tarbivad jaotusvõrgust rohkem energiat kui toodavad

Eestis on ligi 10 000 majapidamist, mis nii tarbivad jaotusvõrgust elektrit kui toodavad jaotusvõrku elektrit. Arenguseire Keskuse arvutused näitavad, et kodumajapidamiste poolt võrku antav energiakogus on suurem võrgust võetavast energiakogusest keskmiselt 130 päeval aastas. Juriidilistest isikutest tootvatel tarbijatel on  jaotusvõrku antav energiakogus tarbitavast suurem 96 päeval aastas.

Suurem osa Eesti tootvatest tarbijatest on kodumajapidamised ja viiendik on juriidilised isikud. Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso tõi välja, et kodumajapidamistel jääb oma elektrivajaduse katmiseks aastas puudu ligi 18,8 megavatt-tundi elektrit, kuid juriidilisest isikust tootvatel tarbijatel on puudu keskmiselt 155,4 megavatt-tundi aastas. „Samas ka selline osaline energiasõltumatus aitab majapidamistel juhtida oma energiakulusid ning panustab väiksema keskkonnajäljega energiamajanduse kujundamisse,” ütles Märt Masso.

Arenguseire Keskuse lühiraportist tuleb välja, et reeglina on kodumajapimiste tootmisvõimsus väiksem, kui juriidilistest isikutest tootvatel tarbijatel, kuid mõlema puhul jääb kõige levinum tootmisvõimsus vahemikusse 5-10 kW. Juriidilisest isikust tootvatest tarbijatest veerand on mittetulundusühistud, sh energiaühistud. Levinud on ka sihtasutuse, mittetulundusühingu või mittetulundusühistuna tegutsevad tootvad tarbijad.

Pikksilm: Kuidas tagada edukas üleminek eesti õppekeelele?

Eesti õppekeelele üleminekule tõenduspõhiselt lähenedes tuleks määrata kõigile endistes venekeelsetes koolides töötavatele kvalifikatsiooninõudeid täitvatele õpetajatele kõrgem palk, tagada tsentraalselt hästi korraldatud arvutitugi kõikidele koolidele, laiendada alustava õpetaja mentorlust ning kaaluda õpetajate ja algkooli astujate „turu“ tsentraalset korraldamist, kirjutavad Tallinna Ülikooli dotsent Triin Lauri ja EBSi professor Kaire Põder Arenguseire Keskuse väljaandes „Pikksilm“.

Eesti õppekeelele ülemineku esimesed sammud tehti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega juba 1997. aastal, peaaegu 30 aastat tagasi. Ukraina sõda andis teemale uue hoo, taaselustades hirmu, et maailmavaateline lõhe jookseb keeleoskust pidi, ning senisest enam tuli mängu hariduse sotsiaalne roll. 

Artiklis "Kuidas tagada edukas üleminek eesti õppekeelele?" võetakse vaatluse alla eestikeelsele õppele ülemineku reform, vaagides selle õnnestumise tingimusi nii erialakirjanduse kui ka Eesti seniste kogemuste põhjal, ning pakutakse näpunäiteid tõenduspõhisteks lahendusteks ja nende edukaks elluviimiseks. Autorid toovad välja, et haridusreformide elluviimine jääb sageli kokkulepete, mitte toimivate lahenduste puudumise taha. 
 

Arenguseire Keskus käis külas Fraunhofer ISI tulevikuseire-üksusel

Arenguseire Keskus käis külas Fraunhofer ISI tulevikuseire-üksusel, mis teenindab Fraunhoferi tehnoloogiainstituutide võrgustikku ja mitmeid Saksamaa ametiasutusi.

Oluline osa Fraunhofer ISI tulevikuseirest on automatiseeritud signaaliotsing eri allikate põhjal, mis võiks osutada uutele arengutele või muutustele. Arutasime võimalusi, kuidas seda programmi saaks rakendada ka Arenguseire Keskuse vajadusteks. Põnev oli tutvuda nn mitme teguri (multiple factors) meetodiga, mida Fraunhoferis kasutatakse stsenaariumide loomiseks.

Katsetame peagi! 

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.

Uudiskirja toimetab Arenguseire Keskuse kommunikatsioonispetsialist Marina Bachmann.